HUNDIKUTSIKAS
Tule ja ragista kõhre mu kaelal
Ja ragista rahumeeli
Küll aeg annab olla su hinge hiljem
Vaigistab hullusekeeli
Mu luud
on nii haprad ei kriibi küll sind
Hõlpsasti hoian neid takka
Sa tule ja jära metslooma kombel
Luban mul valus ei hakka
LK [22.03.2005]