AAKRE KOOLI AJALOOST
Aakre mõis (ja selle
mõisa maadel asunud koolid ) kuulus ajalooliselt Rõngu kihelkonna ja Tartumaa
alla. Seoses sellega on kohapeal kooliharidust jagatud juba mitu
sajandit.
“Kõige konkreetsema pildi Lõuna-Eesti koolide olukorrast annavad 1731.
aasta visitatsioonide andmed. ... Peale eespool nimetatute õpetati lapsi neljas
mõisakoolis. Eriti kindlatel alustel näis seisvat Aakre
kool. Seal töötas juba pikka aega kogenud koolmeister, kes õpetas lastele ka
kirjutamist.” ( Andresen, L. Eesti kooli ajalugu 1995
, lk.69) Koolihariduse andmine pidi Aakre
koolis olema nii tublil tasemel, et 1787.aasta uue koolipatendi järgi õpetas
Otepääl Aakre kooli kasvandik Johann Moritz.
Järgnevalt on Aakre vallas haridust ja
teadmisi jaganud mitmed erinevad koolid: Põhu kool, Aakre
- Pühaste algkool, Mustaru (Vene õigeusu kool) ja Aakre kool. Ajaloost võib leida midagi huvitavat ja sarnast
tänapäeva situatsiooniga. 1898.aasta 28.mail valiti Aakre
vallamajas kolmandat korda Pühaste küla koolile
õpetajat. “ Endistel kordadel ei olnud ühtegi eksamineeritud kandidaati
ilmunud, aga nüüd oli neid 2 tükki eksamiga ja neli ilma. Volikogu häälte
enamus valis Pühaste kooliõpetajaks ühe viimastest,
sest palga asjus saivad nad temaga hääd kaupa - kaugelt alla seaduses määratud palga.
...” (Postimees, 1898, 1/VI ) 1920.aastal põles maha Põhu kool,
pärast seda toodi kool Aakre mõisasse ja teda
nimetati Aakre Põhu algkooliks. 1923.aastal oli juba
kooli nimetuseks Aakre 6-kl. Algkool. Kuna maja aga
kuigi palju kooli nõuetele ei vastanud, ehitati 1934.aastal härrastemaja
kooliks ümber, projekti autoriks oli arhitekt Arnold Matteus. Selleks sai
vallavalitsus riiklikku ja odavaprotsendilist laenu tähtajaga 40
aastat.
1944.aastast sai Aakre 6-kl. algkoolist Aakre mittetäielik keskkool. 1962/63 õppeaasta oli ainuke,
mil Aakres oli 8. klass ja kooli suurim õpilaste arv
- 220. Edaspidi hakati klasside arvu vähendama. 1964.aastal oli juba 4 klassi
ja kool nimetati ümber Aakre algkooliks. 1968.aastal
oli viimast korda võimalus lõpetada 4 klassi, edaspidi jäi kool 3-klassiliseks
ja 1973.aastal likvideeriti seegi.
Aakre Lasteaed-Algkool avas lastele oma uksed 1.septembril 1988.aastal. See sai võimalikuks kohalike inimeste ja Aakre kolhoosi juhatuse otsesel abil ja rahalisel toetusel. 1973.aasta kevadel lõpetasid viimased Aakre lapsed oma kooliaasta selles vanas mõisamajas. Lühikest aega töötas majas Aakre Algkooli asemel Aakre Eriinternaatkool, mis viidi hiljem üle Kuigatsisse. Imeilus kooli aed metsistus ja ehitati täis ridaelamuid, koolimaja seisis tühjana ja oli määratud pikaldasele lagunemisele.
Vahepealsetel aastatel aga Aakre rahva elujärg kosus, kolhoosi majanduslik seis paranes. See võimaldas tööle võtta noort tööjõudu ja spetsialiste, kelle peredes kasvas juba rohkem lapsi. Kuna Aakre lapsed olid sunnitud koolis käima 7 kilomeetri kaugusel Pukas ja Rõngus, jäi väikeste koolilaste päev ülipikaks suuremaid oodates, sest koolibuss või liinibuss käis ainult kord päevas.
Sellises olukorras oli ainuke võimalus Aakre kolhoosil otsustamine enda peale võtta. Kolhoos tellis mõisahoone rekonstrueerimise projekti, maksis kinni kogu remondi, finantseeris kooli ja lasteaia sisustamise. Kolhoosi sellise jõulise initsiatiivi juures ei jäänud haridusministeeriumil ega rajooni täitevkomiteel muud üle, kui anda roheline tee lasteaed-algkooli avamiseks. Seoses sellega võeti riigi palgale kooli juhataja ja I klassi juhataja, lasteaed-algkooli majandas kuni kolhoosi reformimiseni Aakre rahvas ise kolhoosi kaudu.
1989.aasta sügisel võtsime kooli uue I klassi ja nii igal aastal
laiendades jõudsime kuueklassiliseks alles 1993.aasta sügisel.