Abja-Vanamõisa
küla
 
 

Avaleht
Külaselts
Artiklid
Pildikogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ajalugu
Mulgi keeles pajatab küla ajalugu Elli Merdikes:
Abja-Vanamõisa mõisa ajalugu akkap pääle 1811. aastest. 1872. aastel ostse mõisa Abja valla miis Oscar Andres Palenberg. Om täädä, et kuul olli Vanamõisan olemen juba 1838. aastel. Mulke uhkusess peetass 1911. aastel ehitet Abja värnitsa- ja linatüüstust. Tolle aa kotta väärt miis oll Mats Kissa, kes tei siandse vabriku, mis pidass vastu terve sajandi. Esigi Valgevenest veeti lina kokku. Linavabriku usse panti kinni 1990. aastel.
Mede oma külaelu akassime edendeme 1998. aastel. Sis teime edimese küläpäevä. Ää sõnage meenuteme tuud aiga. Inimese saive kokku Abja-Vanamõisa pargin. Sääl tetti tantsumänge ja süüdi ääd ja parembet. Tõine küläpäe olli 2003. aastel saman pargin, mille peremiis om Lapi Peeda. Inimesi tulli kokku üle seitsmekümne.
2004. aastel asutime Abja-Vanamõisa Seltsi. Alati peetässe jõule, vastlit ja palmipuudepühä ning tetäss jaanituld. Oktoobren om lõikuspidu üten juurikute vällänäitusege. Oma kambresse lubap pidulisi Palu talu pernaine Aino Lond.

Külast pärit kuulsused

Johan Ludri (Venemaal Ivan Martõnovitš Ludri) 29. jaanuar 1895 Abja-Vanamõisa, Ärma talu – 1937 või 1938 (ametlik surmakuupäev 26. november 1937) oli eesti päritolu Nõukogude admiral (I järgu flagman). Kodusõja ajal oli ta Kroonlinna komissar. Hukkus represseerituna. Abja-Vanamõisa küla Ärma talu õue teepoolsete viimaste puude all seisab kandiline mälestuskivi. Admiral Ludri oli Abja Keskkooli pioneerimaleva nimikangelane. Johan Ludri 90. sünniaastapäeval 29. jaanuaril 1985 ilmus ajalehes "Rahva Hääl" temale pühendatud artikkel "Jungast admiraliks".