Ida-Rooma keisririik - Bütsants

Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest – Byzantion.
Keisririik paiknes kolmel kontinendil – Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba.
VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika.
Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike-Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel.
Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt.
Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta  kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem.