1882.
aastal avaldab ajaleht Olevik Rupsi ja Naelavere noormeeste
laenu-raamatukogu kohta esimesed teated. Raamatukogu asub lae
nutaja
Gustav Moori talus, mis omakorda Liivide naabruses. ( Tänaseks hoone
lammutatud , asemel perekond Punga elumaja). 1930. aastatel kolis raamatukogu J. Liivi kodule veel lähemale –
Koogi tallu.
19. sajandil saadi raamatuid
korjandustel, tuluõhtutel ja näitusmüükidel saadud rahast. Raamatukoguselts ,
tuletõrjeselts ja laulu- mänguselts korraldasid seda kõike koos.
Algusaegadel oli üle 30. lugejaja mõnisada raamatut. 1920.
aastal
aga juba üle tuhande, millest vähekevenekeelseid. 1922. a. saadi toetust ka riigilt. Siis
telliti kolme ajalehte jaajakirjagi. Lugejate arv püsis ikka alla poolesaja.
1934. aastal koliti Alatskivile lähemale- Voldemar Paabu tallu
(hävinud) Naelaveres.
Vabariigi algusega lisandus konkurente: Piirivalve üleajateenijate raamatukogu (lossis), karskusselts;, Kevade,, raamatukogu
jakõrgema algkooli raamatukogu
( koolimajas).
Enne sõda toodi kõik kogud lossi kokku jasõja lõpuni olid need sageli
järelvalveta –
palju hävis ja tassiti laiali.
Nõukogude ajal asuti lossi palvelas, Laheperarahvamajasja vahepeal isegi paruni
kabinetis.
Kuna
ruumid
lossis olid pimedad ja jahedad, leidis majand1982. aastalsobivaks 4-toalise
korteri paneelmajas.
Sinna jäi raamatukogu2001. aastani, mil ühineti
koolikoguga
ja koliti koolimaja põhjatiiba.
Peale Rupsi noormeeste Moori ja Koogi töötasid raamatukogus Juuli
Tiits ,Adele Soovere,
Eriine Villik-Roost ja 1961- 1993Eha Mälberg.Praeguseni on tööl Aili
Annastlaenutajana ja
Anne Toome juhatajana.
Tänapäeval on meil kaasajastatudinfotehnoloogia, suur ja
rikkalik fond kogu piirkonna teenindamiseksja kitsaks jäänud
ruumid….