Falesias treenivad sportlased

Falesia on juba mitu aastat olnud Venemaa Olümpiakoondise talviseks treeningpaigaks. Raha paistab neil piisavalt olema. Vahel ma olen olnud nii jõusaalis, et Vene treenereid on seal korraga rohkem kui Vene sportlasi. Venemaa on suur ja lai. Sportlased elavad ka eri piirkondades üle Venemaa. Laagrisse tulebki treener koos oma sportlasega. Kui sellel treeneril ei ole rohkem koondisse kuuluvaid sportlasi, siis ongi nii, et kohal on treener ja sportlane. Mõnel sportlasel on kaasas ka mitu treenerit.

Venemaa Olümpiakoondise sportlased treenivad maastikujooksurajal ja märgistatud asfaldiradadel ning staadionil. Igatahes neid näeb kõikjal. See on kohe kuidagi väga innustav, kui saad treenida koos maailma tipuga. Mina olen väga jutukas ja ma suhtlen kergelt uute inimestega. Ma olen sujuvalt saanud treeningu käigus tuttavaks tippkergejõustiklastega või treeneritega. Näiteks maastikujooksurajal on tavaline, et minu juurde tulevad treenerid ise küsima, et kes ma olen ja mis alaga tegelen. Nii areneb jutt edasi ja tekivad uued tutvused.

Venemaa sportlased, keda ma Falesias treeningutel kohtasin, vaatasid mulle teleekraanilt vastu, kui toimus Berliini MM. Kuna ma kõigi sportlastega ei suhelnud, siis oli teleka vahendusel äratundmisrõõm suur. Ega Venemaa Olümpiakoondisse ei pääsegi nõrgad tegijad vaid ikka tippude tipud. Hea on vaadata, kuidas maailma tipud treenivad, mis mahtudega ja mis treeningvahenditega. Hea on vaadata, kui kiiresti nad jooksevad soojendust, lõdvestust, taastavaid kergeid jookse, pikki krosse või muid.

Venemaa koondislased elavad kõik hotellis Alfamar. Neil on koondisega kaasas ka arst ja massöör ja neil on kohe ette nähtud teatud arv kordi massaazis käia igal nädalal. Pehmema kattega staadion kuulub hotelli Alfamar juurde. Alfamar on suhteliselt kallis koht elamiseks, aga kui raha on, siis miks mitte. Ma isegi elaksin seal. Alfamar ongi spordi- ja rannahotell. Alfamaris on võimalik elada toas vaatega ookeanile. Kõik muud Falesia majutuskohad on ilma merevaateta. Venemaa koondislased on Falesias tavaliselt detsembris kuu aega. Seejärel lähevad mingiks ajaks ära. Kevadel, umbes veebruaris ja märtsis, on nad jälle kohal, et treenida korraga kas kuu aega või kaks kuud.

Väga palju Läti sportlasi treenib samuti talvel Falesias. Nii Läti jooksjad, odaviskajad kui kümnevõistlejad ja niisama harrastajaid, kes naudivad Falesiat treeningu ja puhkuse eesmärgil.

Sakslaste hulgas on Falesia samuti väga populaarne treeningpaik. On teatud Inglise grupid, kes käivad juba üle 20 aasta Falesias märtsikuiseid treeninglaagreid läbi viimas. Mul on Falesias tekkinud sportlastest tuttavad Poolast, Sloveeniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Lätist, Belgiast, Alzeeriast (käijad). Talvel 2008/2009 kohtasin Falesias treenimas Itaalia tippmaratoonarit Midigio Bourifa. See üllatas mind küll, et isegi itaallased valivad talviseks treeningpaigaks Portugali.

Falesias käivad treenimas nii lastegrupid kui maailma tippsportlased. Ma ei ole kohanud kordagi üleolevat käitumist. Falesias on tavaks, et täiesti võõrad sportlased teretavad teineteist trennis, mida Eestis just ei juhtu sageli. Tavaline on, et Olümpiavõitja ütleb sulle esimesena tere mööda joostes. Mulle see tava meeldib. On kuidagi sõbralik õhkkond.

Falesias võib kohata harrastajaid, kes võisteldes jooksevad näiteks 5km 30minutiga. See näitab veelkord, et Falesia on mõeldud elamiseks ja treenimiseks kõigile.

2007- 2008 ja 2008-2009 talvel- kevadel treenis samas kohas Venamaa Olümpiakoondis eesotsas näiteks T. Lebedeva, Olümpiavõitja ja maalimarekordiomanik Gulnara Galkina- Samitova, eksmaailmameister Jekaterina Volkova, lätlanna Olümpiasportlane New Yorgi maratoni võitja Jelena Prokopcuka, Olümpiasportlane lätlanna Inna Polushkina, endiste aegade tippkäija Alfons Schwarz.