Apelsini-stseenis lavale tulevad kolm printsessi kehastavad eelkõige traditsioonilist arusaama ilust ja vaid kolmandal neist ehk Ninettal, kelle rollis astub hiilgavalt üles Angelika Mikk, on kandvam muusikaline osa.
Prokofjev, Armastus Kolme apelsini vastu: Tallinnas Rahvusooperis Estonia ---
Angelika Mikul on kõik eeldused, et see osa tema rollide hulka jääks - tema hääl on klaarilt särav, kandub hästi saali igasse soppi ja lauljal on vajalikku lavalist sarmi ning aktiivsust.
Neli õhtut Maskiballil ---
Angelika Miku terve ja noor sopran oli Gilda rolli jaoks veel pisut õrn, aga kõlas sellegipoolest väskena ja laul oli puhas. Mikk mängis ka haruldaselt usutavalt noort ja süütut tütarlast, kes armub lurjusesse.
Kas "Rigoletto" on üle lahe parem? ---
Raadiosaade R2 Piknikul 23. augustil 2008 R2 Piknikul
“Näitlemisoskus on ooperi juures väga oluline, maailmas on see trend, et ei saa ainult laulda, kaks kätt kõrval rippumas – sa pead laulma, näitlema ja ka hea välja nägema,” seletab Rahvusooper Estonia ooperisolist ANGELIKA MIKK kannatlikult ajakirjanikule, kes imestab, kuidas Angelika nii haprast kehast nii särav hääl saab laval välja tulla.
Särav Angelika Mikk ---
E. Tamberg Cyrano de Bergerac - Angelika Mikk on suure tulevikuga lüürilis-dramaatiline koloratuursopran, kes paneb end kuulama ja ka vaatama - tema rõdustseeni aaria oli lauldud suure sisemise igatsustulega millegi ebamaise, üliluulelise järele.
Uue ajastu uus põlvkond ---
Angelika Mikk on noore tegijana tõestanud oma musikaalsust, head rollikujundust, hääle kandvust ja tarkust jõuvarude jagamisel – Roxane Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac” ja Gilda Verdi „Rigolettos” on kõige öeldu tõenduseks.
Muusikalavastuse auhind – Dmitri Bertman ja Mart Madiste --- Verdi "Rigoletto" lõpustseen on üks vapustavamaid hetki maailma ooperiliteratuuris. Rigoletto ahastus oma tütre Gilda laiba kohal oli Rauno Elbi poolt mõjuvalt välja mängitud. Just nimelt mängitud, sest lihtsalt laulmisest on siin vähe. Elp valdab baritoni kogu tämbriteskaalat - nii suutis ta edasi anda õnnetu Rigoletto pisemadki hingevärelused. Elbi Rigolettole sekundeerib poolenisti teistpoolsusest Angelika Miku Gilda. Miku hääl kõlab siin ehedalt - sillerdav, "süütu" koloratuur - nagu kelluke kosmilises tühjuses. Angelika Miku habras tütarlapselik lavakuju ja Gilda armutraagika täpne tõlgendus meenutas mulle veidi Anu Kaalu kunagist hiilgerolli.
Angelika Mikk ja Rauno Elp "Rigoletto" intriigidepuntras --- --- Roxane’i laulis Angelika Mikk ja ta liikus selles äärmiselt raskes rollis (nagu modernne Zerbinetta kui suudate sellist asja ette kujutada) suhtelise kergusega.
Festival "Suveöö tähed", Cyrano de Bergerac --- Debütant selles ooperis oli Angelika Mikk Roxane’i rollis. Kui kaks aastat tagasi laulis Alfia Kamalova (värske EMTA lõpetaja) seda osa võluvalt, oli rõõm suur, et järjepidevus – Margarita Voites, Anu Kaal (1976), Pirjo Levandi, Valentina Taluma ning külalisena Soomest Mia Huhta (1995) – on jätkuvalt nauditav. Selge on see, et too roll on heliloojal loodud koloratuursoprani hääleliigi väga hea tundmisega. Siin on meloodia ilu, hõrku lennukust ja Roxane’ile omast naiselikku kapriisi. Aastatega aina paremaks --- Angelika Mikul on äärmiselt kirgas ja värske hääletämber ning täielik suveräänsus kõrguste laulmisel. Ta suudab fraasi kaunilt kujundada, kuid veel puudub julgus laskuda ka soojematele keskregistri värviotsingutele, et hakkaks lisanduma kogu naiselik sensuaalsus. Birgitta Festival, Eri Klas ja Muusika --- Itaallanna festivaliga Alzhiiris --- Festival "Świętojański ooperiööd" --- Angelika Mikk on ilmselt õnnesärgis sündinud: harva, kui nii noor tegija nii lühikese aja jooksul saab laulda Aminat Bellini "La Sonnambula's", Öökuningannat Mozarti "Võluflöödis" ja nüüd siis Lucy antud etenduses, kus on avanenud täiesti uued värvid tema kui näitleja võimetes. Siin on beibelikku tühikõlksu, armsat süüdimatust ja elurõõmsat noore inimese süüvimatust. Menotti varjude ja valguse mängud "Telefon" --- Birgitta
festivali võimas algus ---
Selle õhtu täheks osutus Amina rollis esinev Angelika Mikk. Sel
noorel lauljal on imekaunis hääl, mis paistis silma oma täiuslikkuse,
kristallpuhta värvi ning kauni kõla poolest kogu heliskaalas, kaasarvatud
kõige kõrgemate helide registris. Laulja valdab oma häält
suure vabadusega, ühendades ilusa legato kantileenfragmentides koloratuuri
kerguse ja täpsusega. Ta tõi Amina partii interpretatsiooni üllatuslikult
palju nooruse sarmi ja delikaatsust: rohkemat ei saanudki me oodata
võib-olla ainult veelgi sügavamat sisenemist bel canto stiili, eriti
finaali aarias "Ah, non credea", kus jäi puudu rubato tempost,
mis selles kaunis stseenis on just hädavajalik emotsionaalseks süvenemiseks.
Jaaniööd
ooperiga --- Koos Pamina osatäitja
Maris Lilosoniga moodustuski antud lavastuse kandev vokaalne baas. Külalisena
lasi koloratuure kuulda võimekas Angelika Mikk, kelle jahedalt võimukas
Öökuninganna ka lavastuslikult head värvi lisas. --- JuhanTralla pakub
igal uuel kohtumisel terasele kuulajale jälle mõningast progressi
oma arenemisteel. Lenski aaria lummas musikaalse fraasiga. Hertsogi ja Gilda
duett Verdi Rigolettost on tenorile paras pähkel: pidevas
tõusujoones sekventsiline liikumine üleminekuregistri piirimail
on saanud paljudele komistuskiviks. Ent sellel õhtul see õnnestus
ja nii kõlas too imekaunis ansambel koos Angelika Mikuga (Gilda), kellel
selle rolli jaoks sobiv kirgas ja klaar kolaratuursoprani hääl. Jääb
vaid soovida, et perspektiivsed noored ei peaks liiga kaua ootama neid rolle
ooperilaval. --- Täna
õhtul mängime Rossini lustakat «Sinjoor Bruschinot»
--- Ooperi
tulevik Eestimaal, Rahvusooper Estonia esietendus G. Rossini koomiline
lühiooper Sinjoor Bruschino --- Sinjoor
Bruschino naerab publiku üle
Seen and Heard International, veebruar 2010
Göran Forsling
Teater. Muusika. Kino Aprill 2009
Tiiu Levald
Helsingin Sanomat 29. november 2008
Vesa Sirén
Saatejuht Urmas Vaino seekordseks külaliseks on ooperisolist Angelika Mikk
kuula saadet internetist:
Ajakiri Stiil, Mai 2008
Maria Ulfsak-Šeripova
Muusika Nr. 5 Mai 2008
Tiiu Levald
Sirp 28.03.2008
Raili Sule
Nädaline 15.01.2008
Sirje Normet
Eesti Ekspress 8.11.2007
Madis Jürgen
Orera Now 19.09.2007
Brendan Carroll
Angelika Mikk on pikkamööda edasi liikudes tõestanud, et tema hääles on suur annus puhast lüürilist koloratuursopranit, häält, mis kipub tänases päevas kaduma, sest kõik tahavad laulda kõike Carmenist Violettani, kujutades endale ette, et ollakse Maria Callas. Vokaalpartii heljuvad melismid on lauljannal selged ning sulanduvad imeliselt kogu selle lavastuse visuaalsesse pilti, andes kuulajale kaasa (vaatamata loo kurvale lõpule) helge meeleolu. Tema Roxane on habras, pimedalt isekas, võluv ja graatsiline ning tema hääl lausa kõliseb ja sillerdab – eriti nauditav oli palkonistseen.
Kõnealune teos vääriks uut salvestust ja maailmalavale minekut.
Sirp 4.05.2007
Tiiu Levald
Sirp 1.09.2006
Tiiu Levald
Väga hea Elvira oli Eesti sopran Angelika Mikk - meeldejääv Amina aasta tagasi lavastatud Bellini ooperist "Kuutõbine".
Ruch muzyczny nr 18 / 05.08.2006.
Piotr Pozakowski
Kristalse varjundi ja kõlaga kaunist ja kandvat häält kogu selle ulatuses demonstreeris ka Angelika Mikk (Elvira) Eestist, kellest Gdański publikul oli võimalus vaimustuda ka möödunud aastal Amina osas Bellini ooperis Kuutõbine.
Ajaleht Gazeta Wyborcza - Trójmiasto nr 151, 30.06.2006.
Katarzyna Chmura
Sirp 14.10.2005
Tiiu Levald
Hiiglaslik esituskoosseis, kuhu kuulusid Tampere Filharmoonia Koor, Rahvusooper
Estonia sümfooniaorkester ja poistekoor, solistid Angelika Mikk (sopran),
Urmas Põldma (tenor), Jassi Zahharov (bass) eesotsas maestro Eri Klasiga
ja tantsuteater Fine 5 viisid publiku teose esimestest taktidest Carmina
burana müstilisse ja salapärasesse maailma.
...
Sopran Angelika Mikk pakkus rohkeid muusikalisi naudinguhetki, millest meeldejäävaim
oli soolo "Dulcissime". Lisaks heale fraasikujundamisoskusele püüdis
ta oma hästi valitsetud häälega puhtalt kinni ilmselt selle teose
kõrgeimad helid.
Sirp 26.08.2005
Vahur Luhtsalu
Ruch muzyczny nr 16 / 07.08.2005. Teater Poolas
Piotr Pozakowski
14.04.2005
Sirp
Heli Vaus-Tamm
Aeg seab piirid - kuidas kas ka mälule?
01.04.2005 "Sirp"
Tiiu Levald
Angelika Mikku pole mul seni õnnestunud laval näha, ent just temast
sai õhtu üllataja. Tema Sofias ei olnud jälgegi õrnast
blondiinist, vaid hoopis meeletut elujanu, millele viitas ka džässiajastu
stiilis kostüüm ja sigaretipits, lisaks sellele oskus ühendada
Sofias nii hiidripsmeid plaksutav «naiivitar» kui teadlikult manipuleeriv
naine.
Miku sopran kõlas kaunilt, mahlakalt ja kohati sensuaalseltki.
14.06.2004 Postimees
Ester Võsu, teatrikriitik
Angelika Miku näol on tegemist erakordselt kõlava, puhta ülikõrge
sopraniga, kellel ka alumine register väga kandev. Peale looduse kingituste
(hea häälematerjal ja kaunis lavaline väljanägemine) on
ta liikumine plastiline, suhtlemine partneritega orgaaniline. Jääb
vaid imetlust avaldada, et ta ülikülluslikest "võimlemistest"
hoolimata suutis oma kaunid aariad perfektselt sooritada!
18.06 2004 Sirp
Tiiu Levald
... 9. juuni etendusel säras oma kordumatu bel canto tehnikaga Angelika
Mikk
11.06 2004 VESTI
Ekaterina Artchenkova