Leht sisaldab: Legendiotsija tutvustab... Eesti aardeleiud 9.-13. saj.

Kose mündiaare

07.05.2003

Kumna hõbeaare

..

09.05.2003

Muhu linnuse aardeleiud

05.05.2003

Tartu aare

...

03.06.2003

Kuude leid

04.06.2003

Rikassaare leid

04.06.2003

Erra-Liiva

30.05.2003

Kehra

30.05.2003

Kohtla-Käva

30.05.2003

Mustmätta

30.05.2003

Olustvere II

03.05.2003

"Muistsed kalmed ja aarded - arheoloogline kogumik"
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962
Toimetanud: Harri Moora
Antud raamatu lehekülgedel 182-262 asub teema: "Eesti aardeleiud (9.-13. sajand), mille autor on Evald Tõnisson.
Arvuti sisestus - Erki Freiberg 2002. ja 2003 a.

Lühendid:
AI = Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Arheoloogiamuuseum Tallinnas.
AM = Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum Tallinnas.
Tallgren, ZAE I, II = Tallgren, a.m., Zur Archäologie Eestis. I. - Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr. II.-Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B III:6, VII:1, Dorpat 1922, 1925.
MEL = Muistse Eesti linnused. Tartu 1939.
ÕES Ar. = Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnichen Gesellschaft 1861 - 1938 Tartu (Dorpat) 1863 - 1940.
ÕES Toim. = Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused - Verhandlungen der Gelehrten Estinischen Gesellschaft I - XXXIV. Tartu (Dorpat) 1840 - 1943.
RK = Katalog der Ausstellung zum X. archäologischen Kongress in Riga 1896. Riga 1896.
MEL = Muistse Eesti Linnused. Tartu 1939.
Verh. GEG = ÕES Toim.

Eessõna:
ENSV TA Ajaloo Instituudis ja mitmetes muuseumides nii meie vabariigis kui ka väljaspool säilib suur hulk Eesti NSV territooriumilt saadud aardeleide. Vanimad nendest kuuluvad 6. sajandisse, hilisemad 16.-17. sajandisse. See ulatuslik ja mitmekesine materjal on oluliseks allikaks Eesti ajaloo rohkem kui 1000 aasta pikkuse perioodi uurimisel.
Aarete ehk aardeleidudena käsitatakse käesolevas artiklis väärismetallist, eeskätt hõbedast ehteid, hõbedakange või münte sisaldavaid leide, millede kohta võib arvata, et need muiste on sihilikult peidetud. Aareteks tuleb eelkõige lugeda mitmest esemest koosnevad leiud, millede üheaegset peitmist kinnitab nende leidmine mingis nõus. Kuid mitte alati ei ole sihilikult peitmise fakt selge. Raske on näiteks otsustada üksiku mündi puhul, kas see oli sihilikult peidetud või juhuslikult kaotatud. Seetõttu puudub aarete ja juhu- ning üksikleidude vahel kindel piirjoon. Pealegi tuleb tihti arvestada, et üksik ese võib tegelikult pärineda suuremast leiust, s.o. aardest.
Kindel piirjoon puudub ka väärismetallist ehteid sisaldavate ja pronksesemetest koosnevate aarde- ehk peiteleidude vahel, sest nii ühtesid kui ka teisi peideti sihilikult. Ühtlasi esineb mõnes aardeleius hõbeehte kõrval ka pronksist esemeid. Kõigest sellest nähtub, et aardeleidude eraldamisel teistest muististest ei saa lähtuda ainult mingitest üldistest printsiipidest. Küsimus, millist leidu lugeda aardeks, vajab igal vastaval juhul konkreetset otsustamist.
Kõige arvukama rühma Eesti alalt leitud aaretest moodustavad 9.-13. sajandi aarded. Idamaade ja lääne-euroopa müntide kõrval sisaldavad need mitmesuguseid hõbeehteid, eelkõige kaela- ning käevõrusid, sõlgi , rinnalehti jm. Vähemal määral esineb selleaegsetes aaretes ka hõbedakange.
Võrreldes varasemate, peamiselt 6. sajandi aaretega, on 9.-13. sajandi aardeid Eesti alal käsitlevas arheoloogiakirjanduses puudutatud seni võrdlemisi vähe. Kõige ülevaatlikumaks käsitluseks 9.-13. sajandi aaretest on kuni tänaseni jäänud vastav ülevaade A. M. Tallgreni rohkem kui 30 aastat tagasi ilmunud Eesti arheoloogiale pühendatud kokkuvõtlikus teoses (Tallgren, ZAE II, lk. 138 jj.). Seal on toodud nimekiri, milles leiame peaaegu kõik 1920-ndate aastate alguseks avastatud nimetatud sajanditesse kuuluvad ehetest koosnevad aarded. Peamine väärtus A. M. Tallgreni töös on materjali avaldamisel ja tähelepanekutel mitmete esemetüüpide leviku ja kronoloogia kohta.
9.-12. sajandi mündileidudele pühendatud uurimustest tuleks nimetada eelkõige N. Baueri ning A. Friedenthali kokkuvõtlikke töid:
* N. Bauer, Die rssichen Funde abendländischer Münzen des 11.-12. Jahrhunderts. Zeitschrift für Numismatik, September 1929. A. Friedenthal, Baltische Münzfunde des 9.-12. Jahrhunderts an der Hand einer Münzfundkarte. Sb. Rig. 1934, lk. 142 jj.
* Vanemast kirjandusest võiks eraldi ära märkida veel A. Markovi idamaade müntide loendit, milles on nimetatud terve rida Eesti alalt päevavalgele tulnud mündileide. A. Markov, Topografija kladov vostotshnõh monet (sasanidskih i kufitsheskih). S.-Peterburg 1910, lk. 16-23 ja lk. 55-57.
Viimati mainitud töös avaldati kõigi Eesti ja Läti territooriumilt teadaolevate mündileidude kaart ühes tabeliga, kus on märgitud ka vastav olulisem kirjandus.
1930-ndail aastail ilmunud arheoloogiaalases kirjanduses käsitletakse 9.-13. sajandi aardeid ainult väga üldiselt. Mõnevõrra jälgitakse nende geograafilist levikut ja püütakse seda siduda kaubitsemis- ja sadamakohtadega (H. Moora, Die Vorzeit Estlands. Tartu 1932, lk. 67 jj.). Tuleb aga märkida, et kaubitsemise osatähtsust käsitati tolle aja kirjanduses mõnevõrra liialdatult ja moderniseeritult.
Üksikud 9.-13. sajandi aarded on avaldatud ka sellekohastes lühiuurimustes. Nii avaldas R. Hausmann Kohtla-Järve linnapiirkonnas Mäetagusel leitud aarde (R. Hausmann, Der Silberfund von Mehntack in Estland. Baltische Studien, lk. 158 jj.). Üht Tartu linnas avastatud aaret on käsitlenud M. Schmiedehelm (M. Schmiedehelm, Ein Depotfund aus tartu. ESA IV, lk. 263 jj.). Lühemaid teateid ja pilte 9.-13. sajandi aaretesse kuuluvatest hõbeesemetest on ilmunud teisteski  väljaannetes (Mõigu aare Tallinna lähedalt on osaliselt piltidena avaldatud Aspelin, nr. 1926-1934. Muhu linnusest leitud aare on lühidalt avaldatud "Ottshet Imperatorskoi Arheologitsheskoi Komissii za 1895 god", Sanktpeterburg 1897, lk. 67 jj.)
Nõukogude perioodil on marksistlike ajalookäsitluste kohaselt aardeleide üha enam kasutatud varandusliku ja ühiskondliku diferentseerumise valgustamiseks muistses Eesti ühiskonnas (H. Moora, "Vozniknovenie klassovobo obshestva v Pribaltike (po arheologitsheskim dannõm)". CA XVIII, lk. 112, 119.). Ometi peab ütlema, et 9.-13. sajandi ühiskondlike vahekordade kui ka välissuhete igakülgseks valgustamiseks on aardeid teiste muististe liikidega võrreldes alles suhteliselt vähe arvesse võetud. Nähtavasti on selle põhjuseks asjaolu, et suur osa 9.-13. sajandi aaretest on avaldamata või kirjanduses koguni nimetamata. Samuti ei ole nõukogude perioodil ilmunud ühtegi aaretele pühendatud eriuurimust. Vastavalt sellele on käesoleva artikli ülesandeks avaldada lühidalt kõik teadaolevad 9.-13. sajandi Eesti territooriumilt leitud aarded ja tutvustada nende esialgse läbitöötamise tulemusi. Ehetest koosnevate aarete puhul osutus ühtlasi vajalikuks käsitleda osaliselt ka hilisemaid, eriti 14. sajandist pärinevaid aardeid, kuna viimased liituvad tihedalt 13. sajandi vastavate leidudega. Müntide osas piirdub käsitlus peamiselt idamaade ja lääne-euroopa münte sisaldavate leidude loendamisega ja lõpeb sellekohaselt 12. sajandiga, peale mõne erandi 13 sajandist.
Artiklis on võrdlsmaterjalina vaadeldud ka kalmetest leitud väärismetallist esemeid, kuigi need ei kuulu aarete hulka, vaid kujutavad endast enamasti surnutele kaasaantud panuseid. Üksikutel juhtumitel on muidugi võimalik, et esemeid on kalmesse peidetud ka aaretena. Parema ülevaate saamiseks materjalist on artiklile lisatud koondtabel, kuhu on kantud võimalikult kõik teadaolevad käsitletava perioodi kindlad aardeleiud kui ka üksikult või mõnekaupa leitud mündid. Vastavalt materjali käsitlusele on tabel koostatud muistsete maakondade kaupa, alates Rävalast ja lõpetades Saaremaaga. Igal leiul on tabelis oma järjekorranumber; sama numbriga on leiud tähistatud ka kaardil (joon. 25). tabeli järjekorranumber on antud ka tekstis iga kirjeldatava leiu puhul.
Kuna mündileide käsitletakse artiklis eeskätt ainult geograafilise leviku seisukohalt, siis nende osas on piirdutud peamiselt A. Friedenthali eespool nimetatud töö (Baltische Münzfunde des 9.-12. Jahrhunderts an der Hand einer Münzkarte) andmetega. Artiklis on viidatud nimetatud teose vastavatele leiunumbritele. Ainult nende mündileidude puhul, mis on avastatud pärast Friedenthali töö ilmumist või muudel põhjustel mainitud teoses puuduvad, on viidatud eraldi kirjandusele või allikatele. Viimati öeldu kehtib ka kõigi leidude suhtes, mis peale müntide sisaldavad ka muid esemeid või koosnevad ainult viimastest. Mündileidude edasine põhjalikum läbitöötamine peab jääma numismaatikute ülesandeks.
Valdav enamus artiklis nimetatud aardeleidudest säilib Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Arheoloogiamuuseumis. Arheoloogiamuuseumisse viidi 1961. aastal, pärast käesoleva artikli lõpetamist üle ka need mündileiud, mis varemalt säilisid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumis. Järgnevates kirjeldustes on need leiud tähistatud oma endise signatuuri (AM) ja inventarinumbriga, mis aga on asetatud sulgudesse.
Nagu aarde- ja peitleiud tavaliselt ikka, nii on ka 9.-13. sajandi aarded leitud juhuslikult. Leiuteated on väga tihti puudulikud või puuduvad hoopis. Seetõttu võib leitud aarete arvust ja nende koosseisust kõnelda ainult ligikaudu. Mitmed aarded või aaretest pärinevad esemed on jäänud üksikute inimeste kätte ja ei ole sattunud muuseumidesse.
Leiuteadete järgi on enamik aardeid leitud põldudelt, ainult üksikud on päevavalgele tulnud soodest või rabadest. Mõned aarded (näiteks Paljassaare, nr. 10, Pärnu, nr. 108 jt.) on päevavalgele tulnud muistsete sadama- ja turukohtade aladel, kus liivase viljatu mullastiku tõttu ilmselt polnud alatist asustust. Siinjuures tuleb muidugi arvestada, et põldudel on muistiseid seoses põllutöödega kergemini avastatavad kui rabades, soodes või mujal vähem kasutatavatel maadel. Sellest ei tohi aga nähtavasti siiski järeldada, et aarete peitmise koha valik oleks olnud täiesti juhuslik. On igati loomulik oletada, et aarete kunagised omanikud peitsid neid harilikult kui mitte vahetult elamute juurde, siis vähemalt kusagile nende lähemasse ümbrusesse. Kui mitmed aarded on leitud taluhoonete lähedusest, siis võiks see osutada nimetatud talude olemasolule juba aarete peitmise ajal. Varanduste peitmist muistsete eluasemete juurde kinnitavad ka mõnede aarete ja leiukoha ümbrusest nähtavale tulnud savinõutükid ja muud eluasemeile iseloomulikud leiud. Nimetame sellistena näiteks Kehra, Lõhavere I ja Põltsamaa II mündileidu (nr. 20, 104 ja 107). Soodest või rabadest leitavatel aaretel on tõenäoliselt eriline tähendus. Võib olla tuleb neid vähemalt osaliselt vaadelda mingite ohvrileidudena.
Aarete leiu- või peidukohtadel puuduvad harilikult nähtavad märgid. Ainult mõni üksik aare on leiuteadete järgi saadud suuremate kivide juurest või alt (Näiteks aarded nr. 5 (Keila Metsküla; AI 3207) ja nr. 38 (Väike-Maarja Kurtna, AI 2396). Kas kivid olid siinjuures aarde peitjal mõeldud märkidena aarde hilisemaks leidmiseks, on muidugi küsitav. Mingite märkide kunagist olemasolu peab eeldama vähemalt nende aarete puhul, mis peideti eesmärgiga need hiljem üles leida. Sellisteks märkideks võis peale kivi olla puu, mingi ehitus jm. (Huvitav on märkida näiteks aaret nr. 10 - Paljassaare -, kus leiu läheduses avastati kõdunenud puuvaiade jäänused. Võib olla olid vaiad mõeldud aarde tähistamiseks. Vt. A. Friedenthal, "Der Münzfund von Karlos". Beitr. Estl. XVII, lk.1.), mis alati ei tarvitsenud olla aarde peitmise koha vahetus läheduses. Enamik taolistest märkidest on aja jooksul loomulikult hävinenud.
Aarete sagedane leidmine põllutöödel näitab, et nad on tavaliselt künnikihi, s.o. 15-25 cm sügavusel. Erandina võib nimetada üht Essust (Rakvere rajoon) saadud väiksemat aaret (nr. 33), mis oli ligi 2 m sügavusel. See on aga üks vähestest rabadest leitud aaretest.
Kuna leiuandmed on üldiselt väga puudulikud, on ainult osa aarete kohta teada, et need on peidetud mingis nõus. Kõige rohkem on andmeid aarete peitmise kohta savinõus. Siia kuuluvad aarded nr. 5, 6, 7, 8, 20, 36, 65, 84, 90, 91, 106, 107, 128, 135. Suure osa nendest moodustavad 11., osalt nähtavasti ka 12. sajandil peidetud mündiaarded, nagu nr. 7, 8, 20, 91, 135 (Ääsmäe ja Vanamõisa rajoonis, Kehra Harju rajoonis, Vaabina Võru rajoonis, Kaisvere Kingissepa rajoonis). 13.-14. sajandi aaretest on andmeid ainult ühe savinõus päevavalgele tulnud leiu kohta: aare nr. 36 (Tõrma Rakvere rajoonis).
Ka naaberaladel on aarete leidmine savinõudes võrdlemisi tavaliseks nähtuseks (Vrd. M. Stenberger, Die Schatzfunde Gotlands der Wikigerzeit I. Stockholm 1958, lk 22, 23.). Eriti rohkesti on savinõusid aarete peitmisel kasutatud muistses Venes (R. F. Korzuhina. "Russkie kladõ IX-XII vv". M.-L. 1954, lk. 10.). Võrrelduna Vene aaretega on Eesti aardeid peidetud savinõudes märgatavalt vähem. Teatavasti ka muud arheoloogilised leiud näitavad meil savinõude suhteliselt vähemat kasutamist.
Vähemalt viie aarde puhul on teada, et need olid peidetud kasetohust karbikeses või kasetaohusse mässitult (aarded nr. 18, 34, 43, 52, 60). Neist pärinevad nr. 18, 43, ja 52 (Kostivere Harju rajoonis, Maidla ja Järve Kohtla-Järve linnapiirkonnas) 13. sajandist, kuna nr. 34 ja 60 on 12. sajandisse kuuluvad leiud (Arkna Rakvere rajoonis, Piibe Rakvere rajoonis). Arvestades kasetohu halvemat säilivust võrreldes savist või metallist nõudega, on võimalik, et kasetohust karpe ehk vakakesi on aarete peitmisel kasutatud tegelikult rohkem. Samuti võib oletada aarete peitmist puunõus. Kõdunenud puunõu tükikesi on märgitud näiteks ühe hilisemast ajast pärineva aarde juures Paide lähedal (Paide Valgma - AI 2788).
Rida hilisemaid, peamiselt 13.-14. sajandist pärinevaid aardeid on leitud pronksist nõudes (nr. 12, 29, 40, 53). Need on peale ühe (nr. 12, Mõigu Harju rajoonis) saadud muistse Virumaa alalt (endisest Ventsi vallast ja Kehalast Rakvere raj., Mäetaguselt Kohtla-Järve linnapiirkonnas). On huvitav, et pronksnõusid on Virumaalt saadud rohkesti omaette peiteleidudena:
*Viru-Nigula Aseri. Leid sisaldas 35 pronksnõu. Neist on kaks ENSV Ajaloo Instituudis (AI 91,92); ülejäänud olevat Dresdenis;
*Viru-Niula Rannaküla - 1 nõu (AI 3965);
*Jõhvi Sompa. Leid olevat sisaldanud 10-12 nõu, milledest üks on ENSV TA Ajaloo Instituudis (AI 3793);
*Jõhvi Kahula, 13 nõu (AI 4141);
*Jõhvi Tarakuse, 8 nõu, milledest 6 on ENSV TA Ajaloo Instituudis (AI 4143);
*Viru-Jaagupi Kehala. 2 leidu, milledest ühes oli 2, teises 16 nõu (osa nõudest säilib AM 177);
*15 pronksnõu sisaldas Mäetaguse aare (nr. 53) (lisaks ühele nõule, milles esemed olid peidetud);
*Mujalt Eesti alalt on nimetatud ainult üks leid Muhust, endise Tamse mõisa maalt (AI 2635:1453). Laius olevat olnud 34 pronksnõu.
Pronksist või vasest nõusid kasutati aarete peitmisel ka hilisemal ajal, nagu seda näitavad mitmed 16. sajandist pärinevad aarded (Nõo Pangodi (AI 487); Urvaste Antsla (AI 2503) jt.
Metallnõudes peidetud aaretega seoses tuleb nimetada ka Tartu aaret (nr. 79), mis muude esemete hulgas sisaldas hõbedast rikkalike ilustustega nõu (Vt. lähemalt nõu kohta A. V. Banki kirjutist käesolevas kogumikus). Kahjuks ei selgu puudulikest leiuandmetest, kas sellesse aardesse kuuluvad muud esemed leiti nimetatud nõu sisse asetatult. Arvestades nõu väikseid mõõtmeid (suurim läbimõõt 12,2 cm, kõrgus 11 cm) ja teiselt poolt aardesse kuulunud esemete küllaltki suurt hulka, on see siiski küsitav. Sama küsimus on selgitamata ka Haapsalu lossivaremete alalt leitud aardes (nr. 126) olnud filigraanilustustega hõbenõu kohta.
Mõnedest aaretest on öeldud, et need olevat leitud mingis metallkarbikeses (aarded nr. 23, 30, 48; Voose harju rajoonis, Porkuni  Rakvere rajooonis, Kohtla-Järve linnapiirkonnas). On säilinud pronkskarp, milles leiti mündiaare nr. 49 (Kohtla). Erandina tuleb nimetada aaret nr. 15 (Vaida-Harju rajoonis), mis olemasolevail andmeil oli peidetud mingis raudnõus. Ainulaadse juhtumina tuleb märkida ka aaret nr. 138 (Lõmala Kingissepa rajoonis), mis olevat leitud tumerohelises klaasnõus (Tallgren, ZAE II, lk. 147. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis on andmeid, millede järgi nimetatud leid võis olla savinõus). Osa aardeid on olnud nähtavasti peidetud riide sisse mähitult. Enamasti on riie muidugi jäljetult kõdunenud või ei ole selle jäänuseid tähele pandud. Ainult ühe aarde - nr. 93 (Rõuge Võru rajoonis) - juures on leidja märganud linase riide jäänuseid. (Linase riide tükke olevat leitud ka Kehala aarde (nr. 40) juures.
Lõpuks tuleks nimetada veel aaret nr. 97 (Loosi Võru rajoonis), mis tõenäoliselt pärineb 14. sajandist. Sellesse aardesse kuuluvad mündid olid peidetud mingis sarves, millest oli säilinud üksikuid tükke. Ühel juhul on teada sarve kasutamine aarete peitmisel ka hilisemal ajal (Vändra (AI 2574)).
Kuigi 9.-13. sajandi aardeleidude levik sarnaneb üldiselt teiste vastava perioodi muististe levikuga, võib siin lähemal vaatlusel märkida siiski teatud erinevusi. Rävala, Virumaa ja Ugandi osas ei ole vahed veel kuigi suured. Siin võib jälgida ainult aarete suhteliselt tihedamat koondumist Tallinna, Rakvere, Kohtla-Järve ja Tartu ümbrusse. Rohkete muistisetega Sakalas ja Järvamaal on aga aardeid leitud silmapaistvalt vähe. Lahkuminekud esinevad ka mandri lääneosas. Kui muistiseid on üldiselt rohkem Läänemaa keskosas (tänapäeva Märjamaa rajoon ja osaliselt Haapsalu rajoon) ja sellega liituvas läänepoolses harjus, siis aarded esinevad peale selle ala läänepoolses, s.o. rannikuosas. Eriti mainimisväärne on rea aarete esinemine tänapäeva Pärnu ümbruses, kus muud samaaegsed muistised peaaegu puuduvad. Saaremaal, mis 9.-13. sajandi muististe poolest on kõige rikkamaks maakonnaks, on aardeleide avastatud suhteliselt vähem.
9.-13. sajandi aarded jagunevad ajaliselt kahte rühma. esimese rühma moodustavad 9.-12. sajandi aarded. Suurem osa nendest on mündileiud; alles 12. sajandist on teada suuremal arvul hõbeehteid sisaldavaid aardeleide. 9.-12. sajandi aarete levik hõlmab peaaegu ühtlaselt kogu ala, kus üldse esineb käsitletava perioodi aardeid (vt. joonis). Teise rühma moodustavad 12. sajandi lõpuosa ja 13. sajandi ning nendega liituvad 14. sajandi aarded. Neid iseloomustab hõbeehete rohkus ja müntide vähesus või puudumine. Valdav enamik nendest on leitud Põhja-Eesti alalt - muistsest Rävalast ja Virumaalt. Mujalt on seni teada ainult üksikud 13.-14. sajandi aarded.

RÄVALA

1. P a l d i s k i. 2.anglosaksi münti ajavahemikust 978-1016. Leitud Paldiski lähedalt enne aastat 1859. Friedenthal, nr. 25.
2. L i i k v a (Harju rajoon). Sisaldas 6 rinnalehte ja 2 õhukest, võrdlemisi laia käevõru. Hõbeehete kõrval oli leius rida pronksist esemeid: käevõru (keeratud kolmest traadist), 2 luunulakujulist keekandjat jm. Rinnalehed, laiad õhikesed käevõrud, samuti kolmest traadist keeratud pronkskäevõrudkõneleved sellest, et aare on peidetud 13. sajandil. Leitud endisest Vääna vallast, Liikva külast, Timmiste talu mingist kivivarest kaevikute kaevamisel 1915.a. (A. M. Tallgrenil on leiukoht antud Timmiste talu järgi). AI 2505. Tallgren, ZAE II, lk. 142 ja tahv. V:15-19 ning tahv VII:11
3. K e i l a. 1 araabia münt 10. sajandist (aastast 938/39). Leitud Keila kiriku lähedal raudtee ääres olevast kruusaaugust võetud kruusas 1931.a. Friedenthal, nr.26.
4. M u r a s t e (Harju rajoon). 11 saksa ja 3 anglo-saksa münti. Hilisemad mündid kuuluvad 12. saj. teise poolde. Lähemad leiuteated puuduvad. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil oli leius 12 münti. Friedenthal, nr 30.
5. M e t s a k ü l a (Harju rajoon). Sisaldas 51 münti; nendest on 25 araabia 20 hedeby, 1 böömi, 1 itaalia, 4 saksa münti. Mündid kuuluvad 9.-10. sajandisse. Lisaks müntidele oli leius hõbeesemete katkendeid mõnede traaditükkide ja ühe rinnalehe osa näol, samuti 3 spiraalse hõbekangi katkendit ja 2 katkendit lamedast neljakandilise ristlõikega taotud hõbekangist. Aare oli peidetud tõenäoliselt 11. sajandil. leitud endise Laiatee talu põllult 1929.a. kivilõhkumisel suure kivi kõrval savinõus. AI 3207. Friedenthal, nr. 27. Vt. ka A. Friedenthal, Der Münzfund von Kumna. Beitr. Estl. XVIII, lk. 5 jj.
6. Ä ä s m ä e (Harju rajoon). 355 araabia münti ajavahemikust 8. saj. lõpust kuni 10. sajandi lõpuni. Peale müntide oli leius spiraalne hõbekang. Müntide, samuti spiraalvõru vanuse järgi otsustades on aare peidetud kas 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Leitud 1845.a. liiva seest savinõus. 2. münti on leitud 1874.a. AM 70.Friedenthal, nr. 28.
7, 8. V a n a m õ i s a (Harju rajoon). A. Friedenthalil on nimetatud kokku 996 münti, millest hilisemad kuuluvad 10. sajandi lõppu. Kirjanduse ja arhiiviandmed leiu resp. leidude kohta ei ole päris selged. Kirjanduses on leiukoht tuntud üldiselt endise Saue (saksa keeles Friedrichshof) mõisa järgi. 1922.a. koostatud G. Niggoli Keila kihelkonna kirjelduses aga nimetatakse leiukohta Vanamõisa küla järgi. A. Friedenthali andmeil on mündid leitud kahel korral 1913.a. raadiojaama ehitamisel Surnumäe-nimelisel künkal, mis kujutab endast muistset matusekohta. Keila kihelkonna kirjelduses mainitakse sama küngast Surnumäe põllu nime all, mis asetseb Vanamõisa külas valla koolimaja läheduses. Sealt olevat 1913.a. raadiojaama ehitamisel leitud münte. Vähemalt ühe leiu mündid olevat olnud kahes savinõus. Hilisemate andmete järgi ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis nimetatakse müntide leiukohta Liivikumäeks, mis paikneb Saue vallas, Lehmja asunduses, Saue koolimaja läheduses. Müntide kõrval olevat sealt leitud  8 hõbekäevõru. Kõigest sellest võib järeldada, et tegemist on kahe mündileiuga, mis avastati 1913.a. seoses raadiojaama ehitamisega kruusakünkal Vanamõisa külas endise Saue vallakoolimaja läheduses. Käesolevas töös nimetatakse leide mitte Saue mõisa vaid Vanamõisa küla järgi. Üks leidudest sattus muide Ermitaazi. R. Vasmer loendab selles 915 münti ja mündikatkendit ning 7 hõbekäevõru. Friedenthal, nr.29. Vt. ka Friedenthal, Der Münzfund von Kumna, lk 12, 13. R. Vasmer, Der kufische Münzfund von Friedrichshof in Estland. ÕES Ar. a925, lk 26 jj.
9. N a i s s a a r. 1 araabia münt. Lähemad andmed leiukohast ja mündist puuduvad. Friedenthal, nr.31.
10. P a l j a s s a a r (Tallinna linn). 127 münti; nendest 97 saksa, 19 anglosaksi, 8 araabia, 2 bütsantsi münti. Hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi algusesse. Leitud Paljassaare lõunatipust, otse mere äärest 0,3 m sügavuselt 1926.a. Mündid olid kahe täiesti kõdunenud puuvaia vahel. Võib oletada, et vaiad oli siia asetanud peitja müntide ülesleidmiseks. Friedenthal, nr.32.
11. T a l l i n n. Tallinnast on mitmel korral münte leitud, kuid leidude ja leitud müntide täpsem arv on teadmata. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis nimetatakse vähemalt kolme leidu. Neist esimene, mis leiti a.1900 "Tallinna juurest", sisaldas araabia ja lääne-euroopa münte. Teine olevat leitud savipotis "Tallinna juurest" ja olevat sisaldanud 12 araabia münti ajavahemikust 716-942. Kolmas leid olevat avastatud "vist 1842-1859.a. vahel Tallinna juurest", kusjuures selles olevat olnud saksa 11. sajandi mündid. A. Friedenthal mainib aga ainult üht leidu, mis peale araabia müntide (nende arv on teadmata), olevat sisaldanud 11 anglosaksi ja 8 saksa münti. Teisi mündileide Tallinnast Friedenthal ei nimeta. Võimalik, et ta pidas teateid nendest ebakindlateks. ENSV TA Ajaloomuuseumi säilivad 2 bütsantsi ja 2 anglosaksi münti, mis olevat leitud kusagilt mere äärest. Võib olla kuulusid needki mingisse suuremasse leidu. AI (AM 1375:305.) Friedenthal, nr. 33.
12. M õ i g u (Harju rajoon) Aardesse kuulus: 6 kaelavõru punutud kaare ja plaatotstega; 4 samalaadsete kaelavõrude katkendit; 9 õhukest, võrdlemisi laia käevõru; 6 katkendit taolistest käevõrudest; 5 hoburaudsõlge rombilise või ümarrombilise ristlõikelise kaare ja tahuliste nuppotstega (nendest on ühel kaarel pahk ristiga); 5 hoburaudsõle katkendit (nendest 4 sõlenõela). Aardesse kuuluvad veel mõned pronksist esemed: mõõga käepideme nupp lõvipea kujutisega, 4 käevõru katkendit ja 2 kaelavõru katkendit. Esemete, eriti Kostivere II aardega (nr. 18) sarnanevate kaelavõrude, aga samuti hoburaudsõlgede ja laiade käevõrude järgi otsustades on Mõigu aare enam-vähem samaaegne Kostivere II ja Padi aardega (nr. 14) või mõne aastakümne võrra hilisem. Sellega võiks Mõigu aarde dateerida 13. sajandi teise poolde. Leitud endise Mõigu mõisa põllult 1867.a. Esemed olid pronksnõus, mis olevat olnud kividega kaetud. AM 12. RK, 707. Esemed on osaliselt avaldatud Aspelin, nr. 1926-1934.
13. P a n d i k ü l a (Harju rajoon). Aardes oli: kee, punutud peenest hõbetraadist, otstes on ketil stiliseeritud linnupeakujulised ripatsid (tahv. XVIII); suur hoburaudsõlg tahuliste nuppotstega, kaar on õõneskumer ja ilustatud reljeefse ornamendiga (tahv. XIX:3); granuleerimise ja filigraaniga ilustatud ümmarguse sõle 3 katkendit (tahv.XIX:4); väike rõngassõlg (läbimõõt 1,9 cm (tahv. XIX:5)); lihtne, ilma ornamendite rinnaleht (tahv. XX:6) ja väike ümmargune naast. Leidu kuuluvad veel mõned õhukesed hõbeplekist esemete (võib olla käevõrude) katkendid ja 110 münti ja brakteaati. Viimaste hulgas on saksa münte 11. sajandist, 1 anglosaksi münt ajavahemikust 1016-1035, inglise münte 12. sajandist ja skandinaavia brakteaate 12. sajandi esimesest poolest. Otsustades esemete, eriti Kostivere leiuga sarnanaevate hoburaudsõle, samuti rinnalehe ja rõngassõle järgi, on aare peidetud 13. sajandil, tõenäoliselt selle teisel veerandil. Leitud Padikülast endise Põldmäe talu põllult kartulite muldamisel 1927.a. AI 3562. Mündid AI (AM 13751:106)
14. L a g e d i (Harju rajoon). 6 saksa ja 1 anglosaksi münti. Hilisemad mündid pärinevad 11. sajandi lõpust. Leitud endise vaestemaja lähedalt põllult kündmisel 1907.a. Olnud suur leid; valdav enamik münte on kadunud. Friedenthal,nr. 34.
15. V a i d a (Harju rajoon). 447 münti, nendest on 222 saksa, 216 anglosaksi ja 1araabia münt. Hilisemad mündid pärinevad 12. sajandi keskosast. Peale müntide oli leius veel spiraalkäevõru. Aare on peidetud tõenäoliselt 12. sajandi teisel poolel. Leitud endise Paali talu maalt maantee äärest otse hoonete juurest 1896.a. mingi nõu sees. A. M. Tallgreni andmeil oli aare peidetud raudnõus. AM 8. Friedenthal, nr. 36. Tallgren, ZAE II, lk. 146 (aardeleidude tabel)
16. K a l l a v e r e (Harju rajoon). Kaks laia õhukest käevõru (joon. 26:2), mis sarnanevad vastavate käevõrudega Mõigu aardes. Kas peale nimetatud käevõrude oli leius veel teisi esemeid, selle kohta puuduvad andmed. Leitud endise Polli talu maalt. ENSV TA Ajaloo Instituuti toodud 1956.a. AI 4136
17. K o s t i v e r e 1. (Harju rajoon) 17. friisi münti 11.sajandist ja punutud kaare ning plaatotstega kaelavõru. Leid kuulub tõenoliselt 12. sajandisse, kuigi seda tüüpi kaelavõrud levivad Eesti alal üldisemalt alles 13.-14. sajandil. Lähemad leiuteated puuduvad. AM 58. Friedenthal, nr. 35. RK, 707 ja tahvel. 28:14.
18. K o s t i v e r e 2. Leius oli: 5 kaelavõru punutud kaare ja õhukeste plaatotstega (tahv. XIX:1,2; XX:1-3); 5 hoburaudsõlge - neist on 2 (tahv. XXI:1, 3) alt õõnsa kaare ja tahuliste nuppotstega (kaar ja nõelkand on ilustatud reljeefse ornamendiga, ühel on kaare keskel 4 sarvekest) ja 3 ristlõikes rombilise või ümara kaarega sõlge, mille keskosas on pahk - kahel sõlel lähtub pahast väike rist (tahv. XXI:2, 4, 5); 18 mitmesuguse  ornamendiga rinnalehte (tahv. XXI:6; XXII); 1 sõrmus (tahv. XX:5), mille keskosa hargneb mitmeks omavahel põimitud traadiks, mis on mähitud peenema pärltraadiga; mingi eseme katkend; 113 klaashelmest. Aardesse kuulub ka 121 münti ja brakteaati (enamikus saksa), mis suuremalt osalt pärinevad 12. sajandist. Hiliseimad mündid kuuluvad 13. sajandi algusesse. Selle järgi otsustades ei ole aare peidetud mitte varem kui 13. sajandi teisel veerandil. Leitud Kostivere küla endise Arali talu põllult äestamisel kasetohu sees 1939.a. umbes 0,30-0,35 m sügavuselt. AI 3797. Mündid (AI AM 13751:67).
19. R a a s i k u lähedalt (Harju rajoon). 1 anglosaksa münt. Leitud nn. "Õhklase mäelt", mis on kalme, nagu seda tunnistavad sealt leitud põlenud luud ja mitmesugused rauast ja pronksist esemed (AI 3442, 3443, 3492, 3505, 3748). Kas münt on leitud koos teiste esemetega või moodustab omaette leiu, on selgitamata. AI (AM 13751:127).
20. K e h r a (Harju rajoon). Sisaldas 420 münti; nendest on 411 araabia, 5 bütsantsi, 3 saksa, 1 anglosaksi münt, mis kuuluvad 10.-12. sajandisse. Otsustades samast leitud savinõutükkide järgi, olid mündid peidetud savinõus. Leidu kuulub veel 2 katkendit mingist raudesemest. Leitud Kehra külast endise Andrekese talu õuelt 1940.a. AI (AM 13751:18); savinõutükid ja raudesemete katkendid AI 3893.
21. K u u s a l u (Harju rajoon). Sisaldas 410 tervet ja katkist münti (saksa, üksikud anglosaksi ja 3 araabia mündi katkendit); enamikus 11. sajandi teisest poolest. Peale müntide oli leius rinnaleht, naastu katkend ja üks terve ning üks katkendlik filigraanilustustega helmes. Aare on peidetud tõenäoliselt 12. sajandil. Leitud Kuusalu küla ja aleviku vahelise maantee laiendamisel 1936.a. Kuusalu linnusest (nn. Pajulinnast) umbes 300 meetrit edela poolt. AI (AM 13751:3). MEL, lk. 136 ja joon. 90,91.

HARJUMAA

22. V a r b o l a (Märjamaa rajoon). Sisaldas 64 saksa münti, mille ajalise kuuluvuse kohta puuduvad andmed. Leiust on teade ainult A. M. Tallgrenil, kes aga ei maini allikat, kust see on pärit; A. Friedenthal pole leidu oma nimestikku võtnud, pidades nähtavasti teadet sellest ebekindlaks. Tallgren, ZAE II, lk. 148.
23. V o o s e (Harju rajoon). Leiust on lähemaid andmeid 9 saksa ja 1 anglo-saksi 11. sajandi mündi kohta. Tõenäoliselt on see sama leid, mis peale müntide sisaldas kaalu koos vihtidega. Leitud Voose külast mingis karbikeses. Leidmise aeg teadmata. Friedenthal, nr. 37. Bauer, lk. 27.
24. P a u n k ü l a  1. (Harju rajoon). Peentest hõbetraatidest punutud lülidest kee; lülide vahel on rõngakesed, mille küljes on ripatsitena 10 araabia münti (tahv. XXIII). Mündid pärinevad 10. sajandist. Kee tervikuna aga kuulub 11. sajandisse või veelgi hilisemasse aega. Leitud 1956.a. kevadel äestamisel endise Paunküla mõisa Piirsalu asundustalu maalt, talust umbes 300 m loodesse, Tallinn-Tartu maanteest ligikaudu 120 m edela pool. Leiukoht asetseb ümbritsevast põllust veidi kõrgemale tõusval kruusaseljandikul, mida kohalikud inimesed nimetavad "Kõrtsimäe põlluks". Rahvajutu järgi olevat sealt vanasti viinud üle tee. AI (AM 13892). A. A. Bõkov, Kufitseskie monetõ ozerelja iz Paunkjula (vene keeles). TA Toim. 1961, lk. 178 jj.
24a. P a u n k ü l a  2. Leiust on muuseumile üle antud neli rinnalehte, kolm kaelavõru katkendit, üks granuleeritud hõbehelmes, peentest traatidest punutud kaelakee katkend ja 107 münti. Viimaste hulgas on peale araabia müntide vähemalt 1 sassaniidi, 11 bütsantsi, 2 saksa ja 1 anglosaksi münt. Mündid on varustatud kannaga ja neid on ilmselt ripatsitena kaelakee või -keede küljes. Muide üks saksa ja anglosaksi münt ongi kinnitatud peene hõbetraadiga ripatsitena keekatkendi külge. Viimane pärineb ilmselt samasugustest kaelaehetest, nagu seda näeme Paunküla 1. aardes (nr.24); seal aga on ripatsiteks araabia mündid. Rinnalehtedest on üks võrdlemisi väike ja vastab mõõtmeilt umbes araabia dirheimile. Ülejäänud kolm on suuremad; neist kaks on ilustatud risti kujutisega, kuna kolmandal on ornamendiks omalaadne laineline joon. Kaelavõru katkendid pärinevad kolmest erinevast punutud kaare ja plaatotstega kaelavõrust. Ühe katkendi moodustabki võru lame otsaplaat ja osa kaarest; ülejäänud kaks katkendit on pärltraadiga mähitud  võrude kaare osad. Kõigil katkendeil on otstes raiumise jäljed. Arvestades, et esemed korjati üles laialipillatult ja mitte üheaegselt, on tõenõoline, et aare võis olla veelgi suurem. Otsustades leiu koostise järgi ja võttes eriti arvesse kaelavõrude katkendite ja rinnalehtede kuju, peaks aare olema peidetud 12. sajandil. Leitud 1959.a. kevadel külvitöödel traktoriäkete järelt endise Piirsalu taalu maalt, "Kõrtsimäe põllu" nimeliselt seljandikult, 1956.a. avastatud 1. aardest umbes 60 m põhja poolt, Tartu maanteest ligikaudu 80 m kaugusel. Osa esemeid leidis samast 1961.a. sügisel Paunküla 8.-kl. kooli direktor L. Org, kes leiukoha ümbruse koos õpilastega läbi otsis. Leid toodi muuseumi alles pärast käesoleva käsikirja valmimist, milletõttu see võeti antud nimistusse täiendavalt. AI 4289
25. P a u n k ü l a  3. Sisaldas ühe punutud kaare ja plaatotstega kaelavõru ning 2 laia õhukest käevõru. Esemete sarnasuse juures Rävala aaretest esinevate vastavate kaela- ja käevõrudega ei tohiks olla kahtlust, et siin on tegemist 13. sajandist pärineva leiuga. Leitud endise Paunküla mõisa põllult magasiaida vundamendikraavi kaevamisel. Muuseum on leiu saanud 1882.a. AM II, 14.

VIRUMAA

26. K a v a s t u  1. (Rakvere rajoon). 60 münti; nendest on 39 saksa, 20 anglosaksi, 1 teadmata päritoluga. Hilisemad mündid pärinevad 11. sajandist. Lähemad leiuteated puuduvad. Friedenthal, nr. 41.
27. K a v a s t u  2. Leiust on säilinud 29 araabia münti, milledest hilisemad pärinevad 11. sajandi algusest. Leitud endise Kavastu mõisa lähedalt. Leius olevat münte olnud tegelikult rohkem. Friedenthal, nr 42.
28. V i h u l a (Rakvere rajoon). 125 münti; nendest on 33 araabia ja 92 saksa münti. Hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi keskossa. Lähemad leiutated puuduvad. Friedenthal, nr. 40.
29. Endine V e l t s i vald (Rakvere rajoon). Sisaldab 6 hoburaudsõlge ja 1 rinnalehe. Sõlgedest on 2 lamedakaarelised, pikuti kulgevad harjaga keskel (tahv. XXIV:1); 3 ristlõikes rombilise kaare ning tahuliste nuppotstega (tahv. XXIV:2, 3) ja 1 punumist jäljendava kaare ja tahuliste nuppotstega (tahv. XXIV:4). Esimeste järgi otsustades pärineb aare 12. sajandi lõpust või 13. sajandist. Leiukohta on kirjanduses nimetatud Põlulast, sest esemed saadi Põlulast K. Eisenbergilt (mõned esemed olevat ta endale jätnud). Leid olevat olnud pronksnõus. AI 2506. Tallgren, ZAE II, lk. 142 ja tahv. V:20.
30. P o r k u n i  1. (Rakvere rajoon). Sisaldas käevõru ja 15 münti, milledest 1 on araabia, ülejäänud saksa ja anglosaksi mündid, mis kuuluvad 11. sajandisse. Käevõru (joonis 27:2) on ilustatud filigraani ja granulatsioooniga. Võru mõlemas osas on lohk, nähtavasti kivi jaoks. Leitud Porkunist 1955.a. sügisel mingis karbis. Münte ja esemeid olevat olnud tegelikult rohkem. Leid säilib Rakvere Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis.
31. P o r k u n i  2. 1 araabia münt. Lähemad leiuteated puuduvad. Friedenthal, nr. 39.
32. K l o o d i (Rakvere rajoon). 158 münti; sealhulgas on 103 araabia, 45 saksa, 5 anglosaksi ja 5 teadmata päritoluga münti. Hilisemad mündid pärinevad  11. sajandi esimesest poolest. Leitud endise Kloodi mõisa põllult kündmisel. Leidmise aeg teadmata. Friedenthal, nr. 46.
33. E s s u (Rakvere rajoon). Sisaldas  kuus väikest kuldripatsit. Üheks ripatsiks on samaniidi dirheim 10. sajandi teisest poolest. Ülejäänud 5 on ilustatud filigraaniga. Leitud endise Essu mõisa maalt turbasoost "8 jala" sügavuselt möödunud sajandil. AM 87. Friedenthal, nr. 43. Pildistatud osaliselt RK, tahv 27:2-5 ja Tallgren, ZAE II, joon 111.
34. A r k n a (Rakvere rajoon). 805 münti; nende hulgas on 785 saksa, 17 anglosaksi ja 1 araabia münt. Hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu. Täpsem leiukoht ja leidmise aeg teadmata. Mündid olevat olnud tohust karbis.
35. R a k v e r e linn. 196 münti, enamikus saksa mündid. Hilisemad mündid on 11. sajandi keskelt. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil oli leius 152 münti. Leitud Rakvere linnast või selle lähemast ümbrusest 1881.a. Friedenthal, nr. 47.
36. T õ r m a  1. (Rakvere rajoon). Leius oli: kaelavõru, punutud kaare ning plaatotstega; 6 käevõru - nendest 4 laiad ja õhukesed (joon. 26:4), viies kitsam ning paksem (tahv. XXV:8), kuues punutud (joon. 26:3), 5 hoburaudsõlge, neist kaks punumist väljendava kaare ja pikkades rullotstega (tahv. XXV:2, 3), kolmas punumist väljendava kaare ja lanedate nuppotstega (tahv. XXV:4), neljas lameda kaarega, millel pikuti hari (tahv. XXV:1), viies rombilise ristlõikega kaare ja tahuliste nuppotstega (tahv. XXV:5), kaks rinnalehte (tahv. XXV:6, 7); sõrmus (tahv. XXV:9) ja tükk hõbetraati. Punutud kaarega kaelavõru, harjaga hoburaudsõlg, laiad käevõrud ja rinnalehed annavad tunnistust sellest, et aare on peidetud 13. sajandil. leitud Tõrma külast 1912.a. savinõus. AI 2504. Üks sõlgedest on pildistatud M o o r a, Vorzeit, joon.52, vasakul ülalt teine)
37. T õ r m a  2. Aardes oli: 2 käevõru, mõlemad õhukesed ja võrdlemisi laiad; 4 hoburaudsõlge, nendest 3 lamedakaarelised, pikuti harjaga (tahv. XXIV:6) ja 1 rombilise ristlõikelise kaare ning tahuliste nuppotstega (kaarel on pahk ristiga); 1 kaelaehe, kraekujuline, laia keskosaga, otsad meenutavad punutud kaelavõrude plaatotsi (tahv. XXIV:5). Otsustades viimasena nimetatud eseme järgi on aare peidetud tõenäoliselt 14. sajandil, kuigi osa esemetest võiksid pärineda ka 13. sajandist. Leitud Tõrma külast endise Inno talu piirilt maanteeäärse kraavi kaevamisel 1926.a. AI 2660.
38. K u r t n a (Rakvere rajoon). Leius oli: 7 suurt hoburaudsõlge lameda kaarega (millel on pikuti kulgev hari) ja õhukeste nuppotstega (kaks sõlgedest olid katki murtud); 1 hoburaudsõlg punumist jäljendava kaare ja rullotstega; 2 väga väikest hoburaudsõlge, ritlõikes rombilise kaarega ja nuppotstega; 1 käe- või kaelavõru katkend, kasutatud arvatavasti sõlena, milleks see oli keeratud ebakorrapäraselt kaheks keeruks ja varustatud tilgutiga; 1 väike rinnaleht. Peale nende esemete oli leius veel 206 10.-11. sajandi saksa ja anglosaksi münti. Müntide järgi dateeris A. M. Tallgren aarde tervikuna 11. sajandisse. Otsustades lamedakaareliste harjaga hoburaudsõlgede järgi peaks see aga kuuluma 13. sajandisse või vähemalt 12. sajandi teise poolde. Seda ajamäära kinnitab nii ühe samasuguse sõle esinemine Mäetaguse aardes kui ka taoliste sõlgede leidumine koos  punutud kaelavõrudega mõnes teises aardes (näit. nr. 36, 40, - Tõrma 1., Kehala). Seega näitab Kurtna aare, et mündid mitte alati ei anna täpset daatumit ante guem. Leitud Kurtna külast endise Uuetoa talu põllult kivilõhkumisel suure kivi alt. Leid on saadud muuseumi 1910.a. Tallgrenil on leiukohta nimetatud endise Kärsa mõisa järgi. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi  andmeil oli leius 119 saksa ja 18 anglosaksi münti. AI 2396. Tallgren, ZAE II, lk 141 ja tahv. X. Friedenthal, nr. 56.
39. S a l l a (Rakvere rajoon). 12. anglosaksi münti. Pärinevad suuremast aardest, mis olevat sisaldanud "paar toopi" münte. Leitud 1880.a. Salla külas (Emumäelt) kartulivagude lahtiajamisel. Nimetatud 12 münti on saadud muuseumi 1936.a. AI (AM 1375:91). Nähtavasti samasse leidu kuuluvad veel 3 münti (määramata), mis saadi muuseumi varem ja säilivad AI 2547:2. Friedenthalil on leid nimetamata.
40. K e h a l a (Rakvere rajoon). Leius oli: 2 kaelavõru, punutud kaare ja plaatotstega; 4 hoburaudsõlge, nendest 2 lamedakaarelised, keskel pikuti hari (tahv. XXVI:1) ja 2 punumist jäljendava kaarega (tahv. XXVI:2); 2 laia käevõru (joon. 26:5, 6); 1 hõbekang (tahv. XXVI:3). Kehala aare sarnaneb Kurtne ja Tõrma 1. aardega, kuuludes seega 13. sajandisse. Leitud Kehala külast endise Veskirahva talu maalt kivilõhkumisel suurema kivi serva alt umbes 1,5 jala sügavuselt. Esemed olid linase riidega mässitud pronksnõus. AI 2643:223-226; 344-348. Osaliselt pildistatud Tallgren, ZAE II, tahv. XII:11-17.
41. K ü t i (Rakvere rajoon). 1 saksa ja 1 anglosaksi münt. Müntide ajaline kuuluvus teadmata. Lähemad leiuteated puuduvad. Friedenthal, nr. 48.
42. K u n d a. Leiust on andmeid 124 mündi kohta; nende hulgas on 88 anglosaksi, 13 saksa, 23 araabia münti. Hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi esimesse poolde. Lähemad leiuteated puuduvad. A. Friedenthalil on leiukoht nimetatud Kunda järgi. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil oli tegelikuks leiukohaks endine Kunda-Malla vald Kali küla Haljala kihelkonnas. Friedenthal, nr. 44.
43. M a i d l a (Kohtla-Järve linnapiirkond). Sisaldas peale hõbedast võrelise ripatsi ja hõbekangi katkendi rea pronksesemeid: 18 traatidest keeratud käevõru või nende katkendit; 3 kuudisekujulist keti vahelüli; 1 pandla keele; kee katkendeid; 2 kaaluvihti, spiraale jm. Leius oli ka 5 münti, milledest hilisemad pärinevad 12. sajandi lõpust. Aare on peidetud tõenäoliselt 13. sajandil. Leitud Küttejõu kaevanduse alalt pinnaalusest 0,3-0,4 m paksusest turbakihist 1927.a. Leid olevat olnud kasetohust nõus. AI 3203. Friedenthal, nr. 51. Vt. ka A. Friedenthal, Ein Verwahrfund aus dem Anfang des 13. Jahrhunderts. Beitr. Estl. XIII, lk. 140 jj.
44. E r r a - L i i v a 1. (Kohtla-Järve linnapiirkond). 15 münti; nendest on 12 saksa ja 3 araabia münti. Hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandi algusesse. Leitud 1897.a. sügisel. Friedenthal, nr. 49.
45. E r r a - L i i v a 2. 1 münt, mille vermimise koht on teadmata. Lähemad leiuteated puuduvad.  Friedenthal, nr. 50.
46. E r r a - L i i v a 3. Sisaldas 176 araabia, 2 bütsantsi ja 1 india mündi. Hiliseimad mündid pärinevad 10. sajandist. Lisaks müntidele oli leius spiraalvõru (joon. 26:1). Müntide, samuti spiraalvõru järgi otsustades on aare peidetud tõenäoliselt 10. sajandi lõpul. Leitud Erra-Liiva küla endise Keskküla talu karjamaalt 1939.a. Mündid olid umbes 0,1 m sügavusel kolmes tulbas spiraalvõru sees. AI 3798. Mündid enamikus AI (AM 13751:219).
47. A a (Kohtla-Järve linnapiirkond). 1 araabia münt. Friedenthal, nr. 51.
48. K o h t l a 1. (Kohtla-Järve linnapiirkond). Leid olevat sisaldanud mitukümmend münti. Nendest on säilinud ainult 1 araabia münt, mis pärineb 8. sajandist. Leitud 1920.a. aasta paiku mingis väikeses nõus. Nimetatud mündi sai ENSV TA Ajaloo Instituut 1958.a. A. Semjonovilt, kes on selle ka määranud. AI 4192.
49. K o h t l a 2. Sisaldas 779 münti; nende hulgas on 7 araabia, 1 bütsantsi, ülejäänud anglosaksi ja saksa mündid. Hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandisse. Peale müntide oli leius 11 väikest nelinurkset hõbepleki tükikest. Leitud Kohtla-Järve sovhoosile kuuluvalt põllult traktoriga kündmisel Kohtla-Järve - Sompa vahelise tee äärest (endise Kohtla küla Sepreni talu maalt) 1957.a. kevadel ümmarguses vasest karbis. AI (AM 14036). Mündid määranud V. Sõerd.
50. K o h t l a 3. 470 araabia münti, milledest hiliseimad pärinevad 9. sajandi keskosast. Leitud Kohtla põlevkivikaevanduse maalt 1923.a. Mündid olid 0,2-0,25 m paksuse turbaseguse mullakihi all ühes hunnikus. Friedenthal, nr. 54. Vt. ka W. Anderson, R. Vasmer, Der Chalifenmünzfund von Kochtel. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B VII, 2. Tartu (Dorpat) 1926. Samad , Elf weitere Dirhems aus dem Chalifenmünzfund von Kochtel. ÕES Ar. 1928, lk. 89 jj.
51. K o h t l a 4. Sisaldas 1 hoburaudsõle, lameda kaare (millel on pikuti kulgev hari) ja õhukeste nuppotstega ning 17 münti (saksa ja anglosaksi). Viimased kuuluvad 11. - 12. sajandisse. Otsustades sõle järgi on aare peidetud 13. sajandil. Leitud Kohtlast 1905.a. Lähemad leiuteated puuduvad. AM 266. Friedenthal, nr. 53.
52. J ä r v e (Kohtla-Järve linnapiirkond). Leius oli: 1 oimurõngas rombiliste laienditega (tahv. XXVI:6); 9 hõbehelmest, silindrikujulised, pealejoodetud rõngastega; 1 klaashelmes; katkendeid vähemalt kahest punutud kaare ja plaatotstega kaelavõrust (tahv. XXVI:4, 5). Algselt olevat leidu kuulunud veel 5 tervet samasugust kaelavõru ja mõned helmed. Leidjad olevat aga need laiali kandnud. Otsustades kaelavõrude, samuti oimurõnga järgi, pärineb aare 13. sajandist. Leitud endise Järve mõisa (või küla) maalt kraavi kaevamisel 0,5 m sügavuselt 1927.a. Leiu ümber olnud kasetohtu. AI 2784.
53. M ä e t a g u s e (Kohtla-Järve linnapiirkond). Leius oli: 4 kaelavõru punutud kaare ja plaatotstega; 1 käevõru, punutud kahest kahekordsest traadist, otsad ühendatud nn. voluutsidemetega; 1 hoburaudsõlg - suur, õhukese lameda kaarega, millel kulgeb pikuti hari (kaar on olnud murdunud ning parandatud araabia dirhemi abil); 4 rinnalehte kummitud ornamendiga; 6 hõbekengi, milledest 2 on kettakujulised; 3 saksa ja 1 inglise münt 12.-13. sajandist. Esemed olid peidetud pronkskausis; peale selle kuulus leidu veel 15 samasugust nõu. Otsustades hiliseima, 13. sajandi keskosast pärineva mündi järgi on aare peidetud tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel või isegi 14. sajandi algul. Seega on Mäetaguse aare kuni poole sajandi võrra hilisem eespool käsitletud Kostivere II aardest (nr. 18). Kui viimane oli oluliseks pidepunktiks Rävala aarete dateerimisel, siis Mäetaguse aardel on samasugune tähtsus Virumaa aarete suhtes. Eriti olulise asjaoluna tuleb märkida üht lamedakaarelist harjaga hoburaudsõlge Mäetaguse leius, kuna seda tüüpi sõled on punutud kaelavõrude kõrval esindatud mitmes Virumaa aardes. Sõle parandamiseks kasutatud araabia münt näitab ühtlasi, kui kaua olid siin kasutusel dirheimid. Nagu endine Mäetaguse kooliõpetaja A. Martin hiljem kirjutab (kiri ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektoris), peaks aare olema suurem, kui varem kirjanduses mainitud, kaaludes umbes 12 naela, s. o. ligi 5 kg. Nimetatud teate on A. Martin saanud aarde leidjalt O. Vallimäelt (endine Veeber). Võib aga ka olla, et need aarde leidmisest palju aastaid hiljem  saadud andmed on mõnevõrra liialdatud. R. Hausmannilt on igatahes mainitud mõned üksikud esemed, mis olevat kuulunud küll aardesse, kuid pole jõudnud Ermitaazi. Niii olevat tema teatel üksikisikute kätte jäänud üks münt ja mingi võru filigraanilustustega. Peale nende olevat Riiga sattunud üks saksa münt ja hõbekangi katkend. R. Hausmann mainib veel omaaegse Riia linnaraamatukogu juhataja N. Busci teadet, mille järgi leidu olevat kuulunud ka mingi "väga huvitav" kõrvarõngas. Leitud Mäetaguse küla endise Kubja talu põllult umbes "2 jala" sügavuselt 1908.a. Ehted ja mündid olid kasetohusse mässitult kõige alumises pronksnõus. Leid säilib Riiklikus Ermitaazis Leningradis. Hausmann, Der Silberfund von Mehntack, lk. 158 jj. A. Martin, Minu kogemusi töös kodulooringiga Mäetaguse 7-kl. koolis. Brosüüris " Õpetajate kogemusi koduloo- ja matkaalases töös". Eesti NSV Haridusministeeriumi Vabariikliku Turismi-Ekskursiooni Jaama väljaanne, Tallinn 1960, lk. 10-12.
54. E d i s e (Kohtla-Järve linnapiirkond). Sisaldas 525 münti, milledest enamik olid saksa ja anglosaksi, mõned ka araabia mündid. Hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu. Leitud endise Edise mõisa maalt. Leidmise aeg teadmata. Friedenthal, nr. 55.

JÄRVAMAA

55., 56. P a i d e 1., 2. Paidest või selle lähemast ümbrusest 2 münti, milledest üks on saksa, teine anglosaksi münt. Leitud erinevatest kohtadest; võib olla kuuluvad nad mingisse suuremasse leidu. Mõlemad mündid on nimetatud Friedenthalil, kuna TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis on nimetatud ainult  üks nendest. Samal ajal on selles arhiivis mainitud üks araabia münt Vodjalt, s.o. Paidest umbes 7-8 km ida poolt, mis omakorda puudub Friedenthalil. Friedenthal, nr. 58, 59.
57. K o i g i (Paide rajoon). 150 araabia münti, milledest hilisemad kuuluvad 10. sajandi keskosasse. A. Friedenthalil on leiukohana märgitud Koigi, kuna TA Ajaloo Instituudi arheoloogia sektori arhiivis on mainitud Paide ümbrus. Friedenthal, nr. 60.
58. L e h t s e (Paide rajoon). 1 araabia münt. Lähemad leiuteated puuduvad. Friedenthal, nr. 38.
59. K o e r u ümbrusest (nr. 59). Leius oli 1 kaelavõru punutud kaare ja plaatotstega; 3 hoburaudsõlge, milledest 2 on lameda kaare ja pikuti harjaga ning ümarrombilise ristlõikelise kaare ja tahuliste nuppotstega; 1 valatud pulgakujuline hõbekang ümarkomnurkse ristlõikega. Aare pärineb tõenäoliselt 13. sajandist. Lähemad leiuteated puuduvad. AM 120.
60. P i i b e (Rakvere rajoon). 267 münti, millede hulgas on 253 saksa, 10 anglosaksi ja 1 araabia münt. Hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu. Leitud endise Piibe mõisa maalt kraavi kaevamisel "6-8 tolli" sügavuselt kasetohust torbiku sees 1867.a. Friedenthal, nr. 57.

VAIGA

61. R o h e (Jõgeva rajoon). Sisaldas 154 anglosaksi münti 11.-12. sajandist. Leitud endisest Vaimastvere vallast Rohest endise Jaani talu maalt kruusa võtmisel seoses Pedja jõele solla ehitamisega 0,35 m sügavuselt 1936.a. AI (AM 13751:90).
62. T õ i k v e r e (Jõgeva rajoon). 5 münti; nendest 3 saksa ja 2 anglosaksi. Hilisemad mündid pärinevad 11. sajandi lõpust. Lähemad leiuteated puuduvad. Mündid saadi Õpetatud Eesti Seltsi kogudesse 1844.a. Friedenthal, nr. 63.
63. R ä ä b i s e (Jõgeva rajoon). Leidu kuulusid: 32 münti (nende hulgas 13 araabia, 2 saksa, 16 anglosaksi), milledest hilisemad pärinevad 11. sajandi keskelt; 1 ripats, poolkerakujuline, filigraanilustustega; 2 hõbehelmest; peaehe (vahr); mis on punutud hõbetraadist. Müntide järgi dateeris A. M. Tallgren Rääbise aarde 11. sajandisse. Otsustades peaehte järgi, millel on lähedasi vasteid Karjalas peamiselt 13. sajandist, on Rääbise aare peidetud tõenäoliselt mitte enne 12. sajandi teist poolt. Leitud endise Rääbise mõisa hoonete juurest. Saadud Õpetatud Eesti Seltsi kogudesse 1870.a. Ai 996-998, 2648. RK 685. Esemed pildistatud Tallgren, ZAE II, joon. 98, 176. dateerimisest vt. Tallgren, ZAE II, lk 141.
64. L e v a l a (Jõgeva rajoon). Sisaldas 38 münti; nendest oli 18 araabia, 1 bütsantsi, 8 anglosaksi ja 11 saksa münti, mis enamikus pärinevad 11. sajandist. Leitud endisest Roela vallast levala asunduse Kõrtsi talu maalt Tartu - Mustvee maantee äärest 1937.a. sügisel. AI (AM 13751:68)
65. K a i a v e r e (Jõgeva rajoon). 12 münti, millede hulgas on 8 saksa ja 1 anglosaksi münt. Hiliseim münt on 11. sajandi esimesest poolest. Müntide kõrval oli leius veel arvatav kõrvarõngas, kujult ümmargune, ülal sisselõikega. Aare on peidetud arvatavasti 11. sajandil. A. M. Tallgreni andmeil oli leius 363 münti. Leitud endise Kaiavere mõisa põllult kündmisel savinõu sees 1894.a. AI 1904. Friedenthal, nr. 66. Tallgren, ZAE II, lk. 149 ja joon. 176.
66. V a r a (Tartu rajoon). 28 araabia münti. Leitud endise Vara mõisa maalt 1846.a. Münte olevat olnud terve nõutäis. Friedenthal, nr. 68.
67. A l a t s k i v i (Tartu rajoon). 33 münti, millede hulgas on 25 saksa ja 7 anglo-saksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi teisest poolest. Lähemad leiuteated puuduvad. Friedenthal, nr. 65.

UGANDI

68. V ä ä n i k v e r e (Tartu rajoon). Sisaldas 489 araabia münti 10. sajandist. Leitud endisest Laeva vallast, Väänikverest 1930-ndail aastail. AI (AM 13751:14).
69. E l i s t v e r e (Tartu rajoon). 2 saksa ja 1 anglosaksi münt, mis pärinevad 11. sajandist. Leitud enne aastat 1851. Friedenthal, nr. 67.
70. S o o t a g u s e (Tartu rajoon). 9 münti, nendest 5 araabia, 3 anglosaksi, 1 bütsantsi münt. Leitud 1884.a. Friedenthal, nr. 69.
71. V e s n e r i (Tartu rajoon). 5 münti, nendest 4 araabia, 1 anglosaksi. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi esimesest poolest. Leitud endise Vesneri mõisa maalt. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis on nometatud 2 leidu Vesnerist, milledest ühes olevat olnud 10 araabia münti, teises anglosaksi münte. Võimalik, et Friedenthal ühendas mõlemad leiud, arvestades ainult otseselt temale teadaolevaid münte. Friedenthal, nr. 71.
72. 73. P u h j a 1. ja 2. (Elva rajoon). Kaks leidu, milledest esimeses on 2 saksa ja teises 1 araabia münt. Teated leiukohast ja -ajast puuduvad. Friedenthal, nr. 80, 81.
74. 75. R a n n u 1. ja 2. (Elva rajoon). Kaks leidu, milledest esimeses on 2 münti (nendest 1 saksa), teises 3 münti (2 saksa, 1 anglosaksi). Leitud 19. sajandi esimesel poolel. Leiukohast puuduvad lähemad andmed. Friedenthal, nr. 82, 83.
76. A r u m õ i s (Elva rajoon). 193 münti; nende hulgas 4 araabia, 144 saksa ja 32 anglosaksi münti. Mündid pärinevad 9.-11.sajandist. Müntide kõrval oli leius veel mitmest traadist punutud käevõru, mille otsad on ühendatud voluutsidemega. Kuna hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu, on aare tõenäoliselt peidetud 12. sajandi algul. Leitud Arumõisa lähedalt 1886.a. AI 1744. RK 677. Käevõru pildistatud RK, tahv. 27:24. Friedenthal, nr. 79.
77. N õ o (Elva rajoon). 10 münti; nendest on 2 saksa ja 7 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi lõpust. Leitud Nõo alevikust 19. sajandi esimesel poolel. Friedenthal, nr. 78.
78. R a a d i (Tartu rajoon). 184 münti, nendest 122 saksa ja 53 anglosaksi. Hiliseimad mündid pärinevad 11.sajandi teisest poolest. Leitud endise Raadi mõisa maalt umbes 1911.a. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil olevat 1853.a. Raadi mõisa põllult leitud veel paarkümmend araabia münti. A. Friedenthal seda leidu ei nimeta. Friedenthal, nr. 72.
79. T a r t u 1. Aardesse kuulub: hõbedast nõu, krutsifiks, 9 käevõru, 2 hoburaudsõlge, luunulakujuline ripats, 2 filigraanilustustega hõbehelmest ja spiraalsõrmus. Aare pärineb 12. sajandist. Leitud Tartu linnast (linna servast) keldri kaevamisel 1915.a. Esemed säilivad Leningradis Riiklikus Ermitaazis. Leid on avaldatud (peale hõbenõu) Schmiedehelm, Ein Depotfund aus Tartu, lk. 263 jj. Hõbenõu kohta avaldatakse käesolevas kogumikus A. Bancki artikkel.
80. T a r t u 2. Sisaldas vähemalt 41 araabia münti, mis kuuluvad 8.-10. sajandisse. Leitud 1958.a. Ropka pargist. Mündid säilivad Tartu Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis. Mündid on määranud Riikliku Ermitaazi Numismaatika osakonna juhataja A. Bõkov.
81. T a r t u 3. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis on andmeid veel teistest, varemalt Tartu linnast või lähemast ümbrusest, sealhulgas Tähtverest leitud mündiaaretest, mis olevat sisaldanud esijoones nähtavasti saksa münte. Lähenad teated aga nendest leidudest puuduvad ja A. Friedenthal neid ei maini. Käesolevas töös on need tiglikult märgitud ühe aardena.
82. H a a s l a v a (Tartu rajoon). 1 araaabia münt. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori teatmematerjalides nimetatakse selles leius 3 münti. Lähemad leiuteated puuduvad. Friedenthal, nr. 73.
83. M ä k s a (Tartu rajoon). 150 araabia münti, milledest hiliseimad kuuluvad 10. sajandi keskosasse. Leitud endise mäksa mõisa maalt. Friedenthal, nr. 74.
84., 85. V õ n n u, 1., 2. (Tartu rajoon). 2 münti (üks saksa, teine araabia) eraldi leidudest. Neid münte mainib A. Friedenthal, kuna TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis on andmeid ainult ühest leiust, mis olevat sisaldanud "2 potitäit" anglosaksi, saksa ja araabia münte. Leitud Võnnu kirikumõisa maalt kündmisel. Friedenthal, nr. 75, 76.
86. K u i g a t s i. (Valga rajoon). 595 münti 11. sajandist. Müntidest on 46 anglosaksi, ülejäänud saksa. Leitud endisest Kuigatsi vallast Konge ja Rebase talu piirikraavi kaevamisel 1938.a. AI (AM 13751:85).
87. R õ n g u (Elva rajoon). 11 münti; nendest 3 araabia ja 8 saksa. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi keskelt. Leiukoht lähemalt teadmata. Leitud 19. sajandi esimesel poolel. Friedenthal, nr. 84.
88. S a n g a s t e (Valga rajoon). Mündileid. Lähemad andmed nii müntide kui ka leiukoha kohta puuduvad. Friedenthal, nr. 86.
89. O t e p ä ä. Sisaldas 537 münti; nende hulgas 474 saksa, 53 anglosaksi ja 8 araabia. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi lõpust. Leitud endise Vastse-Otepää vallast Juusa talu maal olevast liivakünkast 1887.a. Friedenthal, nr. 85.
90. V a l g j ä r v e (Põlva rajoon). 6 münti kannaga; nendest 3 saksa ja 3 anglosaksi. Mündid kuuluvad 11. sajandisse. Leitud 1951.a. endise Valgjärve mõisa maalt. Mündid olevat olnud savinõus. Peale müntide olevat leid sisaldanud ehteid, millised on aga kaduma läinud. AI 4083. (Mündid määranud V. Sõerd).
91. V a a b i n a (Võru rajoon). 374 münti; nende seas 120 anglosaksi, 1 iiri, 42 saksa, 1 böömi, 4 bütsantsi, 205 araabia ja 1 india münt 10.sajandist ja 11.sajandi algusest. Leitud endisest Vaabina vallast Palu talu maalt 1936.a. W. Anderson, Der Münzfund von Vaabina. ÕES Ar. 1937 1., lk. 1 jj.
92. K a n e p i (Põlva rajoon). Mündileid. Lähemad andmed nii müntide kui leiukoha kohta puuduvad. Friedenthal, nr. 87.
93. N o g u (Võru rajoon). Sisaldas 2 ühesugust õhukest, keskmise laiusega käevõru (joon. 27:1) ja 6 rinnalehte kummitud ornamendiga. Aardes oli veel 9 pronksist käevõru, mis kujult ja ornamendilt sarnanevad sama leiu hõbekäevõrudega. Leitud Nogu külast sügavkünnil umbes 0,30 m sügavuselt 1943.a. AI 4041.
94. K i r u m p ä ä (Võru rajoon). 12 münti, millede hulgas on 1 saksa ja 9 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi keskelt. Tegelik müntide arv on olnud TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori andmetel suurem. Leitud Kirumpäält, Võru lähedalt, Võhandu jõest. Friedenthal, nr. 88.
95. V õ r u. Leitud müntide arv on teadmata. Teadaolevast 25 mündist (nende hulgas on 10 saksa ja 11 anglosaksi) pärinevad hiliseimad 11. sajandi keskelt. Leitud Võru ümbrusest, Tamula järvest 1799.a. Friedenthal, nr. 89.
96. L o o s i 1. (Võru rajoon). Sisaldas: kaelavõru fasseteeritud kaarega ning sadulotsaga ja 18 katkendit kahest sadulaotsalisest kaelavõrust; neist 9 katkendit pärineb esimesega analoogsest võrust, kuna ülejäänud 9 katkendit on pärit väänamist jäljendava (nn. pseudotordeeritud) kaarega võrust. Vastava võrdlusmaterjali abil selgub, et aare on peidetud tõenäoliselt 8.-9. sajandil. Leiukohast puuduvad lähemad andmed. AI 712; RK, 676. Kaelavõru pildistatud RK, tahv. 30:4 ja Moora, Vorzeit, joon. 31.
97. L o o s i 2. Sisaldas suure hoburaudsõle punumist jäljendava kaare ja pikkade rullotstega, kaks laia käevõru ja 4 suurt rinnalehte. Leiuteadete järgi oli aardes veel hoburaudsõlg kaarel kaht loomapead kujutava pahaga. Ehete kõrval oli leius 700 14. sajandi münti. Viimased olevat olnud mingis sarves. Leitud Utika talu maalt kündmisel 0,10 m sügavuselt 1871.a. AI 1740-1742; RK, 768. Esemed pildistatud RK, tahv. 30:2, 3, 7, 9.
98. R ä p i n a? 163 münti; nendest on 123 saksa, 30 anglosaksi, 6 taani, 1 norra, 1 böömi, 1 itaalia münt 10. sajandi lõpust ja 11. sajandist. Peale müntide sisaldas leid 8 väikest rinnalehetaolist ümmargust kannaga ripatsit. Nendest kuus jäljendavad mustrilt skemaatiliselt araabia münte. Aare on peidetud tõenäoliselt 11. sajandi teisel poolel. Leiukoht on lähemalt selgitamata. W. Andersoni andmetest selgub, et Räpina ümbrus on aarde leiukohana küsitav. Leitud tõenäoliselt 1935.a. W. Anderson, Ein neuer abendländiscer Münzfund aus Südostestland. ÕES Ar. 1937 II, lk. 1 jj.
99. V õ õ p s u (Põlva rajoon). 140 münti; nende hulgas on 81 araabia, 47 saksa ja 12 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi esimesest poolest. Leiukohast puuduvad lähemad teated. Friedenthal, nr. 77.

SAKALA

100. S u i s l e p a (Viljandi rajoon). Sisaldas: 2 keskmise laiusega õhukest käevõru (joon. 27:5), 2 hoburaudsõlge rombilise ristlõikelise kaare ja tahuliste nuppotstega (joon. 27:6); 1 sõrmuse. Esemete  järgi otsustades kuulub aare tõenäoliselt 12. sajandisse. Leiukohast ja -ajast puuduvad täpsemad andmed. AI 14.
101. T a r v a s t u (Viljandi rajoon). 1 saksa münt. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil on Tarvastust leitud 1 araabia münt. Friedenthal, nr. 91.
102. V i l j a n d i või selle ümbrus. 1 anglosaksi münt. N. Baueril on nimetatud veel 25 11. sajandi esimese poole anglosaksi münti, mis olevat leitud Viljandi lähedusest. Leiukoha nimetus Kudding on aga kahtlane. Võib-olla on siin tegemist hoopis Kudinaga praeguses Põlva rajoonis. Friedenthal, nr. 90; Bauer, lk. 40.
103. I m m a (Viljandi rajoon). 76 münti; nendest on 36 araabia , 22 saksa ja 18 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandi algusse. Leitud Imma külast kartulikoopa kaevamisel. Friedenthal, nr. 61.
104. L õ h a v e r e 1. (Viljandi rajoon). 210 münti; nendest on enamik saksa mündid, kuna ülejäänute hulgas on 6 taani, 3 anglosaksi ja 1 norra münt. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi teisest poolest. Leitud endisest Lõhavere mõisast umbes 450 m ida suunas põllult, endise Allika asundustalu lähedalt, eluhoonest ligikaudu 50 m lääne poole. Aarde leiukoha ümbruses oleval põllul leidub savinõukilde. MEL, lk. 142.
105. L õ h a v e r e 2. Leius on: 7 kannaga saksa münti ja brakteaati (tahv. XXVII:2), mis olid olnud ripatsiteks kaelakee küljes; klaashelmed (tahv. XXVII:1); rinnaleht (tahv. XXVII:3), 2 väikest hõbekangi (tahv. XXVII:4). Mündid kujutavad endast Heinsbergi peapiiskopi Philip (1167-1191) järelmünte, olles vermitud 1200.a. paiku. On tõenäoline, et aare on peidetud 13. sajandi teisel aastakümnel, s.o. ajajärgul, mil sakslased linnust korduvalt piirasid. Leitud 1958.a. arheoloogilistel kaevamistel. Olgu märgitud, et Lõhavere linnamäelt on leitud üksikult muidki hõbeesemeid. Nii näiteks leiti samadel 1958.a. kaevamistel veel 5 hõbehelmest, mis olid ilustatud pealejoodetud rõngakestega (tahv. XXVII:5) ja pronksesemeist koosnev suurem peiteleid. AI 4133:2085; hõbehelmed AI 4133:2010. Mündid on määranud V. Sõerd.

MÕHU, NURMEKUND, ALEMPOIS

106. P õ l t s a m a a 1. Müntide arv teadmata. Leiust on lähemaid andmeid 12 araabia mündi kohta. Leiyud Põltsamaa mõisa juurest "põõsastikkude põletamisel" 1839.a. Olevat olnud 2 potti. Osa münte olevat leitud veel pottide ümbert põõsaste juurte alt. Peale 12 araabia mündi olevat olnud leius hulk anglosaksi münte. Friedenthal, nr. 106.
107. P õ l t s a m a a 2. Kohapealt saadud andmeil on aare sisaldanud üle 500 araabia mündi (vähemalt 196 tervet ja 320 katkist), muuseumis on aga leiust olemas ainult 472 münti. Leitud 1939.a. sügisel Põltsamaa linna loodepiirilt Põltsamaalt Adavere poole viiva maantee ja Põltsamaa jõe vaheliselt alalt, jõest umbes 100 m kauguselt, omaaegselt K. Jürmanni aianduskrundilt. Üks osa müntidest, nimelt 56, avastati kündmisel. Leidja seletuse kohaselt olevat seekord küntud sügavamalt kui varemalt. Suurem osa müntidest tuli päevavalgele alles hiljem, leiukoha teistkordsel põhjalikul läbiotsimisel. Umbes poolsada münti olevat olnud hunnikus purunenud savinõu põhjal, ülejäänud aga 1 m2 suurusel alal laiali. Leiukoha ümbrusest, umbes 4 m2 suuruselt maa-alalt leiti veel 32 savinõutükki, mis pärinevad erinevatest nõudest, ja peale selle noa katkend, nael jm. Veidi kaugemalt saadi põllult veelgi savinõutükke ja muid leide. Kõige selle järgi otsustades näib, et leid on saadud muistse asula kohalt. AI (AM 13751/85).

LÄÄNEMAA

108. P ä r n u 1. 3 anglosaksi münti. Pärinevad võib-olla mingist suuremast leiust. Friedenthal, nr. 11.
109. P ä r n u 2. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivis on mõnedelt teadeteandjatelt saadud andmeid veel vähemalt kolmest Pärnu linna alalt või lähimast ümbrusest leitud mündiaardest. Neist olevat ühes olnud saksa ja anglosaksi münte ning mõned ehted, teises 9 araabia münti ja kolmandas umbes 500 saksa münti. Dr. N. Buschi, omaaegse Riia linnaraamatukogu juhataja suulisel teatel, millele juhtis autori tähelepanu H. Moora, on Pärnust leitud veel teisigi mündiaardeid. Need olevat aga sattunud kullasseppade kätte ja viimaste poolt üles sulatatud. Käesolevas artiklis on kõik need andmed tinglikult ühe numbri alla kokku võetud.
110. P ä r n u 3. Sisaldas: 3 rinnalehte ja 4 katkendit laiadest õhukestest käevõrudest. Tõenäoliselt moodustasid need mingi aarde, mis pärineb 13. sajandist. Tallgren, ZAE II, tahv. XIV:6-13.
111. P ä r n u 4.1 araabia münt. Pärineb võib-olla leiust, mis ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil tuli päevavalgele endise Tammistu mõisa maalt.
112. P ö ö r a v e r e 1. (Pärnu linnapiirkond). 70 münti; nende hulgas on 33 saksa, 32 anglosaksi ja 2 araabia münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi lõpuosast. Leitud endise Pööravere mõisa maalt umb. 1850.a. Friedenthal, nr. 18.
113. P ö ö r a v e r e 2. 6 araabia münti, milledest hiliseimad pärinevad 11. sajandi algusest. Leiukoht on lähemalt teadmata. Võib olla pärinevad mündid eelmisest leiust. Friedenthal, nr. 19.
114. O j a p e r e (Märjamaa rajoon). 16 münti, sealhulgas 14 anglosaksi, milledest hiliseimad pärinecad 11. sajandi keskelt. Tegelikult on leid olnud suurem. On andmeid, et peale müntide oli selles 3 pronksist kaaluvihti. Leiukoht lähemalt teadmata. Friedenthal, nr. 16.
115. V i g a l a (Märjamaa rajoon). 78 münti; nende hulgas on 66 saksa ja 10 anglosaksi münti, milledest hiliseimad pärinevad 11. sajandi lõpust. Leiukoht lähemalt teadmata. Friedenthal, nr. 17.
116. U u e - V a r b l a (Pärnu linnapiirkond). 63 münti; nende hulgas on 52 saksa ja 9 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi lõpust. Leitud 1885.a. Friedenthal, nr. 13.
117. V õ l l a (Pärnu linnapiirkond). 398 münti; nendest on 236 saksa, 123 bütsantsi, 39 araabia münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi esimesest poolest. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil oli Võlla leius 900 münti (300 saksa, 300 bütsantsi, 300 araabia). Neid andmeid kasutas ka A. M. Tallgren. Veidi rohkem kui 300 münti. Võlla leiust sattus omal ajal Arheoloogilisse Komisjoni Peterburis. Valdav enamik nendest säilitatakse praegu Riiklikus Ermitaazis. Ühtlasi on andmeid, et 150 münti Võlla leiust olevat Stokholmi Kuninglikus Mündikabinetis. Võimalik, et see teade ei ole päris kindel. Leitud endise Võlla mõisa lähedalt tee ehitamisel kruusaaugust. 1903.a. Friedenthal, nr. 12. Tallgren, ZAE II, lk. 148. (Vene keeles)- I. V. Sokolova, "Bizantiiskie monetõ klada Vella". Trudõ Gosudarstvennovo Ermitaza, tom IV. Numizmatika. 2. Leningrad 1961, lk. 10 jj. N. L. Rasmusson, Kungl. Myntkabinettet, Stockholm 1949. Nordisk Numismatik Ärsskrift 1950. Kobenhaven, lk. 160.
118. K o o n g a (Pärnu linnapiirkond). Araabia mündid (arv on teadmata) ajavahemikust 798. - 1010.aastani. Lähemad leiuteated puuduvad. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmed.
119. S o o n t a g a n a (Pärnu linnapiirkond). Mündileid. Müntidest puuduvad andmed. Samast olevat leitud ka kaal koos kaaluvihtidega. Leiukoht - Soontagana maalinn. Bauer, lk. 16. Friedenthalil märkimata.
120. P a i n v e r e (Paimre) (Pärnu linnapiirkond). Sisaldas 153 münti (neist 12 katkendit), millede hulgas on 137 saksa, 15 anglosaksi ja 1 araabia münt. Mündid kuuluvad 11. sajandisse, kusjuures hiliseim münt on vermitud sajandi lõpul. Peale müntide oli leius: 2 väikest rinnalehte (joon. 27:7); 4 käevõru, suhteliselt kitsad, õhukesed (joon. 27:3, 4); ristikujuline ripats. Aare on peidetud tõenäoliselt 12. sajandil. Leitud Painvere (Paimre) külast endise Altjüri talu põllult äestamisel. Leid saadud muuseumi 1940.a. AI 3888. Mündid määranud V. Sõerd.
121. P a r i v e r e (Haapsalu rajoon). Sisaldas 55 münti; nendest on 54 araabia ja 1 bütsantsi münt 10. sajandist. Peale müntide oli leius võrdlemisi suur loomapeakujuline ripats filigraanilustustega. Leitud Parivere küla lähedalt kruusaaugust. TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil on sealt leitud rohkemgi, sealhulgas ka hilisemaid münte. AI 2575. Ripats pildistatud B. nerman, Verbindungen, joon. 169.
122. J ä r i s e (Haapsalu rajoon). Araabia ja anglosaksi mündid. Hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandi teise poolde. Lähemad andmed puuduvad. Friedenthal, nr. 14.
123. L i h u l a (Haapsalu rajoon). 5 münti; nendest on 4 araabia, 1 bütsantsi münt, mis kuuluvad 10. sajandisse. Leiukoht lähemalt teadmata. Friedenthal, nr. 15.
124. S u u r e - L ä h t r u (Haapsalu rajoon). 5 anglosaksi münti 11. sajandist. Leiukohast puuduvad lähemad andmed. Friedenthal, nr. 20.
125. M a a l s e (Haapsalu rajoon). 1 saksa münt. Lähemad andmed puuduvad. Friedenthal, nr. 22.
126. H a a p s a l u. Suure osa leiust moodustavad mündid (enamikus sulanud). Enamik münte on kaotsi läinud. Olemasolevad 5 lääne-euroopa münti pärinevad 11. sajandist. Huvitavamaks esemeks leius oli filigraanilustustega hõbedast nõu. Kuna leidja selle lõhkus, siis on säilinud ainult mõned katkendid. Aare sisaldas veel ühe suurema kummitud ornamendiga hõbeplaadi katkendi ja filigraanilustustega kolmnurkse naastu. Leitud Haapsalu lossivaremete alalt. AM 190. Friedenthal, nr. 21. Aare on pildistatud Tallgren, ZAE II, tahv. XII:1-10.
127. N õ m m k ü l a (rootsi keeles Klutorp; Haapsalu rajoon). 2 anglosaksi münti. Lähemad andmed puuduvad. Friedenthal, nr. 23.
128. N õ v a, (Haapsalu rajoon). 14 münti; nende hulgas on 11 saksa ja 2 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi keskosast. Leiukoha kohta puuduvad kindlamad andmed. Mündid olevat olnud savinõus. Friedenthal, nr. 24.
129. K u m a r u  s a a r (Haapsalu rajoon). Mündileid. Leitud müntide koosseisust ja arvust puuduvad lähemad andmed. Friedenthal, nr. 10.

SAAREMAA JA MUHU

130. M u h u  L i n n u s e. Leius oli: 2 kaelavõru, kahekordse punutud kaarega; 8 laia õhukesest plekist käevõru, 8 rinnalehte, hoburaudsõlg, 4 sõrmust ja 3 hõbehelmest filigraanilustustega. Hõbeesemete kõrval oli leius rida pronksist esemeid: traatidest keeratud käevõru, hoburaudsõlg, 2 sõrmust, naast, kaalud ja kaalu kapsel, 68 klaasist helmest. Aardesse kuulus 24 münti  12. sajandi teisest poolest ja 13. sajansi algusest. Hiliseim münt on löödud ajavahemikus a. 1203-1223. Münte on kantud ripatsitena. Näib tõenäolisena, et aare on peidetud ühenduses Muhu linnuse piiramise ja vallutamisega sakslaste poolt 1227.a. Aare leiti Muhu linnusest mulla võtmisel tammi ehitamise ajal üle Väikese väina 1894. ja 1895.a. Esemed olevat saadud kahest kohast. Selle järgi otsustades võis siin tegemist olla kahe aardega. Kuna aga esemed on segamini läinud, ei ole neid võimalik enam eraldada. Osa esemeid on Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Arheoloogiamuuseumis Tallinnas. Teine osa Riiklikus Ermitaazis Peterburis 984. Aare on lühidalt kirjeldatud Otsjot Imperatorskoi Arheologitseskoi Komissii za 1895 god. Sankt-Peterburg 1897, lk 67jj (vene keelest tõlge: 1895.a. Imperaatorliku Arheoloogilise Komisjoni 1895.aasta aruanne. Peterburg 1897, lk 67). Ermitaazis olevaid esemeid on osaliselt pildistatud m.t. 165: a-d. Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Arheoloogiamuuseumis Tallinnas olevaid esemeid on kirjeldatud ja osaliselt pildistatud RK 850 (Katalog der Ausstellung zum X. archäologischen Kongress in Riga 1896. Riga 1896.) ja tahvel 28:11 ning koguteoses Saaremaa ja Muhu muinasjäänused (Tartu 1924, joon. 53, lk 136). Üks kaela- ja üks käevõru pildistatud M o o r a, Vorzeit, joon. 52. Leid on kirjeldatud ja osa esemeist kujutatud ka A. K u s t i n Saaremaa muistsed linnused ( Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, Tallinn 1956-.) lk 59 jj. ning joon.1.
131. M u h u  V i i r a k ü l a. 1 saksa münt 13. sajandi algusest.. Friedenthal, nr. 9.
132. K õ i g u s t e. Saksa ja anglosaksi münte ning 1 araabia münt. Müntide koguarv ja ajaline kuuluvus on teadmata. Lähemad andmed leiukohast puuduvad. Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 103.
133. V a l j a l a. 36 araabia münti 9. saj. lõpust ja 10. sajandi esimesest poolest. Leitud Valjala kihelkonnast. Leiukoht ja leidmise aeg  lähemalt teadmata. Münte olevat leius onud tegelikult rohkem. Friedenthalil on nimetatud ainult 13 münti. Friedenthal, nr. 7. Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 121.
134. R ä ä g i. 107 münti; nende hulgas on 20 araabia, 2 bütsantsi, 46 saksa ja 29 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid pärinevad 11. sajandi algusest. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmetel olevat Räägi leid sisaldanud ka mõne muu eseme, sealhulgas hõbekange. Lähemad teated leiu koostisest aga puuduvad. Friedenthal, nr. 8.
135. K a i s v e r e (Käku?). 551 münti; nende hulgas 336 anglosaksi, 171 saksa, 26 araabia, 2 bütsantsi, 16 määramata. Omaaegse Valjala õpetaja Pundti andmetel on mündid leitud käku küla põllult kündmisel 1880.a. Nad olevat olnud mingis lehmakellakujulises "potis". Friedenthal, nr. 6. Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 25.
136. P i i l a. 1 anglo-saksi münt 11. sajandist. Lähemad leiuteated puuduvad. Leiukohaks on tõenäoliselt kalme. Bauer, lk. 35.
137. S a l m e. 112 münti, millede päritolu ja vanus on lähemalt teadmata. Leitud tõenäoliselt käesoleva sajandi esimesel aastakümnel. Friedenthal, nr. 1. Vrd. ka Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 4.
138. L õ m a l a. 199 münti; nende hulgas on 98 araabia, 6 bütsantsi, 86 saksa ja 8 anglosaksi münti. Hiliseimad mündid kuuluvad 11. sajandi algusse. Leid olevat sisaldanud ka muid esemeid, milledest puuduvad aga lähemad andmed. Leitud Lõmala külast 1845.a. Mündid olevat olnud mustrohelises nõus kivi all. Nähtavasti oli see savinõu, mitte aga klaasnõu, nagu märgib A. M. Tallgren. Friedenthal, nr. 2. Tallgren, ZAE II, lk. 147. Vrd. ka Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 3.
139. L ü m a n d a. 18 münti; nendest on 12 saksa, 5 anglosaksi ja 1 araabia münt, mis kuuluvad 11. sajandi keskosasse. Müntide arv leius on olnud tegelikult suurem. Samuti olevat leid sisaldanud mõne muu hõbeeseme, muuhulgas kaks spiraalsõrmust. Leitud endise Lümanda mõisast kaevu parandamisel 1889.a. Leid olnud savinõus. Friedenthal, nr. 3. Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk.73.
140. R o o t s i k ü l a. Leid sisaldas vähemalt 40 münti; nendest on 20 anglosaksi, 17 saksa ja 3 araabia münti, milledest hiliseimad pärinevad 11. sajandi esimesest poolest. Mündid olevat leitud 1864.a. Ilmselt seetõttu, et osa münte sattus Peterburi, osa Kuressaare muuseumi, arvas Friedenthal, et tegemist on kahe leiuga - Kihelkonna ja Rootsikülaga. Esimene nendest sisaldas tema andmetel 29 münti (20 anglosaksi, 9 saksa), teine 11 münti (3 araabia, 8 saksa). Müntide kogusumma on sellekohaselt 40. Friedenthal, nr. 4, 5. Saaremaa ja Muhu muinasjäänused, lk. 74.
141. T a g a m õ i s a. Leius oli: taimornamendiga ümmargune sõlg, hoburaudsõlg, sõrmus ja oimurõngas filigraanhelmega. Otsustades esemete järgi dateerub aare tõenäoliselt 13. sajandi algusesse. Leiukoht on lähemalt teadmata. Aare olevat leitud kivikuheliku alt 1869.a. Kuna samast olevat leitud ka pronksesemeid, on võimalik, et tegemist on kivikalmega. AI K26. Tallgren ZAE II, tahv. V:10-13. J. B. Holzmayer, Osiliana III. Verh. GEG X, Dorpat 1881, lk. 20.
142. T a g a m õ i s a. Sisaldas 20 hõbekangi. Lähemad andmed kangidest ja leiukohast puuduvad. R. Hausmann, Übersicht über die archäologische Forschung in den Ostseeprovinzen im letzten Jahrzehnt. Arbeiten des ersten Baltischen Historikertages zu Riga, 1908. Riga 1909, lk. 20.
143. K u r e v e r e. Sisaldas 2 - 5 hõbekangi. Lähemad andmed kangidest ja leiukohast puuduvad. Hausmann, Übersict, lk. 20.

AARDED, MILLE LEIUKOHT ON LÄHEMALT TEADMATA

144.  H a r j u? rajoon. 2 sadulaotsist kaelavõru (tahv. XXVIII:2) ja spiraalne võru või hõbekang (tahv. XXVIII:1), mis leiuteadete järgi olevat leitud koos 10. sajandi alguse araabia mündiga. Leiukoht teadmata. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil olevat see olnud "30 miili" kaugusel Tallinnast. Spiraalvõru ja üks kaelavõrudest on Cambridge`i Ülikooli Muuseumis, teine kaelavõru Londonis Briti muuseumis.
145. K e i l a  ü m b r u s. 2 õhukest laia käevõru, mis kuuluvad tõenäoliselt mingisse 13. sajandist pärinevasse aardesse. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmeil on käevõrude leiukohana nimetatud Leoma Keila kihelkonnas. Tegelikult sellise nimega kohta Keila ümbruses ei ole. Nähtavasti on tegemist mingi nime moonutusega (Lehola - Erki 2002.a.). AI 497.
146. P e i p s i  ä ä r e s t. 60 araabia münti. Lähem leiukoht teadmata. A. Friedenthali kaardil on see märgitud Emajõe suudmest põhja poole muistse Jõentaga ja Vaiga piirile. Friedenthal, nr. 70.
147. V õ r t s j ä r v e  ä ä r e s t. 2 anglosaksi münti. Lähemad leiuteated puuduvad. ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori arhiivi andmed.
148. H a a p s a l u  ü m b r u s. 3 kaela- ja 2 spiraalvõru. Kaelavõrudest on üks sadulakujulise otsaga, kuna ülejäänud kahel lõpevad otsad ühelt poolt aasa ja teiselt poolt tahulise nupuga. Esemete kuju järgi otsustades on aare peidetud 10.-11. sajandil. Esemed säilivad Stokholmis Riiklikus Ajaloomuuseumis. Avaldatud: Fornvännen, 1925, lk. 77; Stenberger, Schatzfunde I, joon. 15, 16.

Kasutatud kirjandus:
Muistsed kalmed ja aarded - arheoloogline kogumik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Toimetanud Harri Moora, Tallinn 1962. Arvuti sisestus - Erki 2002.a.