Saaremaa aardeleidjad saavad 30.000 krooni.

Saaremaal kartulipõllult septembris rahapaja välja kaevanud koolipoiss ja tema kaks kaaslast saavad muinsuskaitseinspektsioonilt leiutasuks poole mündikogu väärtusest, mis on ligi 30.000 krooni. Pronkspajas ja nahkkukrus maasse peidetud mündid kooguga välja tõmmanud Kaarma põhikooli 7. klassi õpilane Kajar Poopuu jagab 30.000 krooni sõbra ja tema emaga, kellel ta kuu aega tagasi Tõrise külas kartulivõtmisel abiks käis, kirjutas ajaleht Postimees. Kajari leitud rahapada sisaldas veidi vähem kui 2800 münti.
Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus hindas 16. ja 17 sajandist pärineva leiu 60.000 kroonile ning saatis oma ekspertarvamuse esmaspäeval riiklikule muinsuskaitseinspektsioonile, kes otsustab leiutasu maksmise, sest seaduse järgi saab aarde leidja tasuks poole aarde väärtusest.
Inspektsiooni peadirektori kohusetäitja Anton Pärn ütles ajalehele, et suure tõenäosusega maksavad nad Leimuse nimetatud summa leidjatele välja, kuid sellekohase otsuse peab kinnitama ka tuleval nädalal kokku tulev muinsuskaitse nõukogu.
"Nõukogu on küll ainult soovituslikku laadi, kuid sellise suure aardeleiu puhul pean otstarbekaks nad ära kuulata," sõnas Pärn. "Summa osas pole eksperdile suurt vastu rääkida, aga arutame seda, et raha ikka kolme leidja vahel õiglaselt ära jagada, nagu soovitas ka Saaremaa muuseum."
Ajaloolase Leimuse hinnangul pole Saaremaa mündikogu eriti hinnaline, sest sisaldab väga palju levinud münte, mille turuhind on madal. Suuremat huvi võivad pälvida kaks hertsog Magnuse aegset Kuressaare münti, mida leitakse harva.
"Aga üldiselt on tegemist erakordselt igava kraamiga, kus pole ühtegi suuremat raha," märkis münditeadlane Leimus. "Ajalooliselt on sellel muidugi suur väärtus, näiteks on huvitav tõdeda, et Vene kopikad on nii kaugele läände sattunud."
Mündikogu esmaspäeval esimest korda näinud Kanuti ennistuskoja restauraator Helmut Välja ütles, et kuigi rohekaks oksüdeerunud ja kohati üksteise külge kleepunud metallrahadega tuleb palju vaeva näha, saab Saaremaa muuseum need võibolla juba järgmisel suvel Kuressaare linnuses välja panna.
"Töö käigus selgub, mitu korda on münte vaja keemiliselt töödelda ning hiljem vaha või millegi muuga konserveerida," lisas ta.
Enne Saaremaa mündileidu pärineb viimane leid selle aasta augustist, kui töölised avastasid Tartumaal remonditava Rõngu kiriku tornikiivri alt muna, milles oli ligi 36 vask- ning kolm hõbemünti, mitme dokumendi jäänused ja pitsatijäljend

Materjal pärineb "Eesti Päevalehest" 26.10. 1999