Õppetegevus

Kujundada õpilastel teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mille õpetus realiseerub kogu õppetegevuse kaudu. Leida võimalusi arvuti abiga õppeprotsessi huvitavamaks, iformatiivsemaks ning atraktiivsemaks muuta.
Kasutada erinevaid õpitarkvarasid tunni läbiviimiseks ning erinevaid õppemeetodeid.

ERINEVAD ÕPPEMEETODID: MAPPÕPE PAARISTÖÖ RÜHMATÖÖ AARETEJAHT LUMEPALLI RÜHMAD PROJEKTÕPE PROBLEEMÕPE JUHTUMIÕPE UURIMUSÕPE AVASTUSÕPE TEGEVUSUURING SEMINARID VÄITLUS, DISKUSSIOON DELFI MEETOD RÜHMATÖÖKS VIRTUAALNE EKSKURSIOON "KÖITEV LOENG" AJURÜNNAK

MAPPÕPE (portfolio)
Mappõpe võimaldab rakendada arvuteid väljapool õppetunde, integreerida erinevaid õppeaineid, kasutada erinevat tarkvara õppeainetes. Annab õpilastele vabaduse sooritada töid sel ajal, kui endale kõige enam sobib, õpetab töid planeerima, õpetab ennast hindama ja oma tegevusi analüüsima. Õpetajad saavad enam tagasisidet õpilastelt.
Veerandi (poolaasta, tsükli ...) esimesel tunnil saavad õpilased tööde nimekirja koos neile esitatavate nõuetega, mis peavad olema õpimapis vastava ajaperioodi lõppedes. Õpilastel on võimalik sooritada neid töid kas arvutitundide ajal või pärast õppetunde (kas koolis või kodus) enda poolt valitud ajagraafiku järgi. Õpimappi võib õpilane panna ka valiku tunnitöödest (näiteks enda valikul parimad tööd). Õpimappi võib panna töid ka ühest või mitmest ainest kokku. Ajaperioodi lõppedes kirjutab õpilane eneseanalüüsi (mida on ta selle ajavahemikus õppinud, kuidas on tööd õnnestunud, miks pole kõik läinud plaanide kohaselt, mida annaks paremini teha jne...). Lisaks kirjutab tagasiside õpetajale, millised teemad jäid arusaamatuks, millised teemad meeldisid kõige enam jne... Õpilase eneseanalüüs ja tagasiside sõltub õpilase vanusest (nooremad õpilased vajavad ette konkreetsemaid küsimusi).

PAARISTÖÖ
Paaristöö võiks eelneda rühmatööle, sest see on rühmatöö lihtsaim vorm. Õpilasel on julgem avaldada oma mõtteid paarilisele kui suures rühmas ja ka üht kaaslast ning tema mõtteid aksepteerida on lihtsam kui suure rühma omi.
Paaristöö võib olla töö, kus

• mõlematel õpilastel on üks ja sama ülesanne ning nad lahendavad seda koos;
  
• õpilastel on üks ja sama ülesanne, kuid nad lahendavad seda järjestikku või vaheldumisi;
• üks õpilane on teise juhendaja (tuutor), kes aitab, selgitab, parandab, täiendab teise tööd;
• õpilastel on erinevad ülesanded, kuid kokku peavad nad saama ühistöö.
  

Projekti tunnused:
*võib toimuda terve klassiga või väikestes rühmades;
*saab korraldada igas vanuses lastega;
*ei hõlma tervet õppekava;
*nooremad lapsed mängivad ja avastavad, vanemate õpilaste projekti täiendavad süstemaatilised juhendid;
*on olemas kindel struktuur;
*projektil on kindel, kuid paindlik raamistik.

Kui õpetaja teostab projekti edukalt:
*on õpilased kõrgelt motiveeritud;
*tunnevad, et nad on oma õppimisega seotud;
*teevad kõrgekvaliteedilist tööd.

Projekti kirjeldus võib olla nagu hea jutt, millel on algus, keskpaik ja lõpp.

Projektöö on eriti kasulik:
*mitmekultuurilises klassis;
*klassis, kus on erineva tasemega õpilased.

Õpetamine

Projekti teostamise käigus võib õppida uusi teadmisi või kasutada juba olemasolevaid teadmisi. Lapsed peavad täpselt teadma mitte ainult seda, kuidas oskusi kasutada, vaid ka millal midagi kasutada. Seda projektöö ka võimaldab. Süstemaatilise juhendamise käigus omandavad õpilased teadmisi ja oskusi ning projekttöös on neil võimalus neid tähenduslikus kontekstis kasutada.

Õpetaja peab projekti väga täpselt läbi mõtlema – kas õpilased saavad kasutada juba olemasolevaid teadmisi või õpivad nad midagi uut. Olemasolevate teadmiste rakendamisel võivad lapsed töötada iseseisvalt, teha otsuseid, formuleerida ja lahenda probleeme kui need tekivad, olla loominguline ja õpetaja on rohkem juhendaja rollis. Uute teadmiste omandamise korral on vaja rohkem juhendada ja õpetaja on direktori rollis.

Projekti kavandamine:

• Vali teema (mõtle ka sellele, miks sa just selle teema valisid).
• Tee teemavõrk
• Pane kirja aineti (eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, loodusõpetus, nn andeained) õpetatavad asjad.
• Otsi (ka internetist) välja peamised allikad.
• Planeeri võtmesündmused (millest alustad, kuhu lähed õppekäigule/milline on praktiline töö, milline on lõppsündmus, mis projekti käigus valmib, mida hindad).
• Näita, mis faasis ja mil moel õpilased saavad/peavad projekti käigus kasutada(ma) arvutit.
  

• probleemi esitamine- teadvustamine;
  
• probleemi defineerimine- lähteandmete määratlemine, lõppseisu defineerimine, nõuded lahendamisviisile...;
  
• hüpoteeside pakkumine;
  
• hüpoteeside kontrollimine- positiivsete ja negatiivsete joonte analüüs;
  
• parima hüpoteesi väljavalimine ja selle põhjendamine.
  

• Uurimisaine valimine;
  
• eesmärkide püstitamine;
• meetodite valimine;
  
• uurimuse strateegia valimine;
• uurimuse läbiviimine;
• tulemuste analüüs.