Saaremaa rattamatka päevik Esmaspäev   [ Teisipäev ]  [ Kolmapäev ]  [ Neljapäev ]  [ Reede ]

Esmaspäev, 5. August - Saaremaa vallutamise esimene päev. Võsa: Hilis hommikul startisime Kalevi suvemajast ja panime kohe läbi metsa ajama. Söömata ja JOOMATA! Sõit oli põnev, Pokk leidis raja. Enamustel juhtudel. Nägime ka propelleriga maja ja lahket väikest last. Peatusime ka kivistunud seisva naise ausamba juures pealkirjaga "1941-1944". Tema jalgade juures olid kuttide nimed... 14:30 oleme Orissaares. Nüüd oleme söönud ja meil on vein JA plaan. Me puhkame ja joome. Tahtsin poest osta roosa pastaka, et see sobiks märkmikuga, aga kahjuks leidsin kallima. See millega kirjutan on 20,20. Roosa oleksin pidanud ostma 13,20.- ga. Orissaare baaris Rivaal sellel nädalal laudu ei teenindata, kuna baaridaamil on selg haige. Parane ruttu Helga! Pokk: Siis kui me metsast välja jõudsime, lõhkusin ma osavalt oma jala. Nüüd on jalg puru. Natuke statistikat: teekonnapikkus siiamaani 26,06 km, rattaseljas istutud aeg: 1:27:25; keskmine kiirus 16,52 km/h Ja päike paistab. Võsa: Et kõik ausalt ära rääkida nagu asi olema saab, tuleb alustada sellest, et Siret esines juba reede õhtust saadik siin saarel Eesti Ekspressi ajakirjanikuna. Nüüd oleme me kõik juba parajad ajakirjanikud. Mina olen Armin Võsa Eesti Eliidist. Pokk on Pildi Pets ja Siret on otsustanud olla Anu Nüüm. Võsa kommentaar Sireti õllerüüpamise kohta: veiniga on see lugu, et pole hullu ... ... ... kui ta soojaks läheb. Orissaarest lahkudes sattusime kõrvuti väntama kohalike mudilastega, kes oskasid lugeda. Ühel oli pakikal raamat Universum. "Oi, te saate kõvasti tolmu," ütlesid pätakad, kui teada said, et suundume Ranna teele. Saimegi! Saime teada sedagi, et Leisis toimub folgilaager. Nihuiaaa... 15:50 oleme Maasi maalinnuses. Ronisime mäe otsa, kus oli yks ehitusmees, kes sai kohe aru kui lahedad inimesed me oleme. Ja meie saime kohe aru, et maalinnust taastatakse... Seal oli ka paar turisti, kellele me õige augu kätte näitasime. "Ullult lahedad inimesed olete, " ytlesid nad. Maasi maalinnus ehitati peale Jüriööd. Paberit meil selle kohta pole, aga ehitusmees teadis rääkida... Praegu elavad linnuses nahkhiired. Võsa geniaalne mõte: siin oleks tarvis järgmisel suvel pisut mõõkadega ringi vehkida ehk et siis LARP korraldada. 18:16 käisime ujumas. Unelm!!!!! Vee temperatuur oli ~25 kraadi... maybe more... Igatahes irmsoe vesi oli ja ullult lahedad suured lained. Hjaa oli lainete sees ullata!!!!!! Vahepeal oleme kõvasti vändanud vastutuult, 1 paus oli aint. Nüüd istume kirikaias ja siin on hjaa viina juua!!! Ilm on brå, vaade merele. Õhtuks plaanivad ajakirjanikud jõuda folgilaagrisse. Väga täis me ei ole, aga kainest kaugel (nii kirjutas võsa rohkem nagu enda kohta...) Võsa kaotas sussi, leidis taas. Järelikult oleme me leidlikud ka! Orissaarest ostetud kaart kannab meid edasi viinatiivul! Vahelduseks fakte: Võsa tappis kärbse. Vabandas. Trip: 39,2 km. Keskmine sõidukiirus on kasvanud. Kas see on tingitud jõujoogist - veinist - või siis oopis viinast? Igatahes on see nüüd 16,81. KAS TEATE, MIDA TÄHENDAB 60 KM LÄBIMINE JALGRATASTEL MÖÖDA KRUUSA(TREPP)TEED????? Ei tea jah???? Meie ka ei tea... Oleme esimese päevaga läbinud 59,1 km. Lõpu eel oli Võsa nõus suvalise teeäärse puu alla magama jääma, aga meil õnnestus ta siiski võlusõnade abil - Folgilaagrini on kolm kilomeetrit!!!! - siiski edasi sadulasse meelitada. Nüüd oleme Leisis. Leisi Lokaalis (Lazy Local= laisk kohalik ?). Sööme... Kui saaks, kukuks kohe ümber... (Muuseas, Võsa seda kord juba tegi.) Aga ei saa... Pool õlut on veel ees... Statistikat ikka kah: Läbisõit: 59,02 km (võsal mõned kilomeetrid rohkem... See seotud tema eripärase sik-sak sõidustiiliga). Sadulas istutud aeg: 3:22:19. Keskmine kiirus on usinasti tõusnud: 17,5 Võsal tuli pilt ette!!!! Kirikaeda mäletab täpselt, teele jäänud sildagi. Anu Nyym ei tea, kus see oli!?!?! Aga Pokk teab täpselt - see oli Orissaare ja Leisi valla piiril... Ja siis ilmnes jällegi üks kurb tõsiasi. Folgilaager toimub hoopis teises Leisis. Võsa muidugi arvas, et peaks siis ikka takso võtma ja saare teise otsa sõitma, sest folgilaagrisse PEAB minema. Aga hääletamise tulemusena jäime ikka samasse Leisi, kus ilus lokaal ja ilusad tüdrukud... Esimese sõidupäeva järel avastasime, et me oleme ikka nõrgad ja otsustasime teekonda lühendada. Ei tee tervele saarele tiiru peale, hoopis poolele... Jah, nõrgad oleme... Vähemalt mina (Pokk)... Ja Võsa... Tutvusime ulult lahedate laguuni tsikadega, kes meelsasti nõustusid meie rattaid oma häärberis hoidma... Isegi telefoni tohtisin laadida nende kulul.. Saab jälle ullult palju rääkida... Tund aega hiljem kirjutab Võsa: Ohhoo... Pilt tuli ette... muy biem. Pildiga on palju parem. Nihhuijaa! Ühesõnaga! Tore on lihtsalt olla! Keegi ei tea, kus minu pilt ära kadus, a kõik arvavad, et see oli siin lähedal. Nihhuijaaaaaaa! Vahepeal on välja tulnud, et see Leisi, kuhu me saada tahtsime ei ole isegi siin lähedal, rääkimata nihhuijaa! Okei, Üldiselt on OK! Nihhuijaaa! Homme kirjutan asjalikku juttu, a täna kirjutan, mis tahan... Nihhuijaaa... Kokkuvõte on see, et me ei aima ka, mis saama hakkab... A me loodame... Omi asju... Huinjaaa...