Saaremaa rattamatka päevik [ Esmaspäev ]  [ Teisipäev ]  Kolmapäev   [ Neljapäev ]  [ Reede ]

Kolmapäev, 7.august Pokk: Kell on 10:22. Olen üksi jäetud. Teised on kadunud. Ujumas vist. Siret: Jah, tõsi ta oli... Käisime ujumas jah. Need lätlased on ikka ühed imelikud loomad - ommikul vara kui nina telgist välja pistsin, üppasid lätakad kohe ligi ja kamandasid ujuma. No ma selline sõnakuulelik kord juba olen :), raputasin unist Võsagi ja panimegi õkva Karujärve. Ujusime igast eristiilis, aga kõige enam meeldis meile ujuda hiilivat krokodilli. Lätlased olid keeletud... Kadusid järvest ja hakkasid kiiresti oma kodinaid kokku pakkima... Võsa: Karujärv ruulib!!!!!!!!! Nüüd piin tagumikku ja väntama! Pokk kirjutab vahelduseks fakte: Oleme Abrukal. Tänane sõit on olnud 30,5 km pikkune. Sõidetud aeg: 1:45:44; keskmiseks kiiruseks täna 17,31km. Kell on 18:52 Tiirutame veel vähe saarekesel ringi ja maandume kuskil neemel. Võsa kokkuvõte kolmapäevasest päevast: Ühesõnaga oli täna tegus päev. Alustasime Karujärve äärest ja panime Kuressaare poole mõnusas tempos. Pealinnas peatusime esmalt jalgrattahoolduses ning lasime rattaketid õlitada. Võsa ostis endale ka uue sadula (mis õhtupoole juba ... nihhuijaaa...). Siis kihutasime sööma ja lebotasime ajani, mil üks kuli kokkulepitud ajal meid Abrukale viskab. Kipper Tõnis (oli vist :)) viskas meid ilusasti Abruka saarele. Ja siis algas üks nihhuijaaa! Esialgu me ei saanud aru, miks nii palju rahvast sadamamuulil aega surnuks lööb... Aga siis... Putukad!!!!!! Kõik maailma kihulased, sääsed ja kärbsed olid vallutanud Abruka saare!!!!! Meil oli õnneks saare ainus pudelikene OFFi, kuid see kulus kohhutava kiirusega. Abruka ongi BUG CITY!!! Saarel elutseb ka maffiaema, kelle nimi on Nele. Pealtnäha selline sõbralik, aga tegelikult... Kelm selline! Turistide vihkaja!!!! Meile soovitas Nele, et minge aga saare teise otsa, et seal hea telkida ja puha... Et tegelikult seal on küll eramaa, kuid 10 m veepiirist võib vabalt teha seda, mida heaks arvad..., et see pidi talle teadaolevate andmete põhjal olema putukatevaba piirkond, samuti pidi seal olema hea ujumisekoht ka... Mõeldud-tehtud, korjasime oma kompsud kokku, ostsime kohaliku baari suitsu ja kuivatatud lestadest tühjaks ning läksimegi. Napilt, kihutades, karjudes, saimegi minema... Saare teise otsa jõudes ilmnes kurb tõsiasi - Nele jutt osutus sulaselgeks valeks!!!!! Rand oli suurte kivikamakatega kaetud, mistõttu telkimine oleks võimatuks osutunud niikuinii... Nojah, telgi oleks ju püsti saand panna, aga seal sees ööbida poleks ikkagi saand... Lõketki poleks teha saanud, sest selle saare osas oli ainult üks puu... Lisaks oli seal hiidparvede kaupa irmõelaid kihulasi, sääski ja kärbseid. Raffavaenlased sellised!!!! Siret: Sellel saarel ongi kirjutatud Harrisoni "Surmailm I - III", Rowelsi "Kärbeste Jumal", Tuuliku "Vares" ja Võsa arvab, et ka Silverbergi "Starship Troopers" algideed... Nüüd oleme elusalt tagasi külalistemajas. Mihkel tuli ja sai võlgu ühe Rocki. Meie saime parklaraha tagasi. Tegelikult on siin nagu lahe ka, ehkki väljas saab liikuda ainult kaelani vette ja tagasi. Tarkuseseerum on müügil... Pokk: Jahh. Lõpptulemus. Läbisõit 43,1 km (sellele lisandub veel mõnisada meetrit sadamasse ujuma ja tagasi), pöff valutab juba 2:43:14; keskmine sõidukiirus tänu Abruka läbimatutele teedele 15,84 km/h. Vot. Aga muidu on tore saar. Ja toredad inimesed. :) Hilisõhtul tuli Pokil suurepärane idee varjuda kihulaste eest sadamamuulile. Kõigepealt otsustasime seal Roomassaare ja Kuressaare tulesid nautida... koos viinaga... Pokk ööbis betoonvoodis, teised ahvikiirusel ülespandud kihulaseparvede keskel telgis...