E: 19:20 Nüüd mul tuli meelde, et ma jätsin oma ilusa kollasetäpilise rätiku Prahasse. Puhaku seal siis rahus. Kahju natuke, et ta seal ilma minuta peab kannatama ja võib-olla mingid tsehhi inimesed isegi kiusavad teda. Ohh! A mis seal ikka. Hommikul (kohe pärast ärkamist, pesemist ja rätiku kaotamist) läksime Prahasse, sõime ja hakkasime Karlovy Vary poole sõitma. Algul tegime ühe peatuse bensukas. Siis, hiljem tegime peatuse Andelska Hora juures. Seal oli miski mägi, kus käisid Pokk ja Võsa. Mina ja Moonika ei viitsinud. Mina nägin mäe all, hoopis ühte viltuse sammuga vanameest, kes tuli kilekotiga ühelt poolt, istus põõsasse, puhus mingist lehest vilet, istus veel natuke ja läks siis tuikuval sammul edasi. Armas oli. Moonika otsis samal ajal põõsast. Aga mida tegid Pokk ja Võsa? Seda näeme kohe...

P: Elol on kummalised "m"-d. Aga nüüd asjast. Ronisime Võsaga mäkke. Algul oli mägi järsk, aga lõpu poole läks laugemaks. Kunagi oli see väga võimas loss ehk kindlus. Antud hetkel on ta natuke väsinud. Aga see vaade mis sealt avanes... OOOOOO ... Mitukümmend km ühele poole ja paarkümmend km teisele poole.Üleval oli abiks (lahe) telkimise platz. Ümberringi müürid, mõnel laskeavad müürides, paar serva olid kadunud ja seega avanes sealt über vaade. 270º metsi, külasid, mägesid, teid, prügimägesid (või oli see imelik kivikülv)... Seal oleks väga lahe LARP-i korraldada. Kahjuks võib seal ohvrite arv oodatust suurem olla. Peab netist uurima, et mis lahe koht see kunagi oli olnud. Aga see selleks.

P: 19:39 Jõudsime Karlovy Vary. Tiirutasime mõnda aega niisama kuni jõudis mõistus kohale (20 min hilinemisega) ja me hankisime tanklast kohaliku kaardi. Sõitsime kohale ja avastasime, et täitsa lahe camp on... Suur erinevalt eelnenu¤/#$@.... Asume linna peale minema.
P.S. Oleme sõitnud 1813,8 km. Lahe.
P.P.S. Võsa ja Monza proovisid erinevaid magamise poose ühes voodis. Oli lõbus.

M: Time to go linna avastama (viin jääkohviga on nõme!)

M: Kell on palju * (Tegelt ka) He-He-He-Heeeee!

P: Käisime KV-s söömas. Nagu kombeks saanud - ikka pizzat. Mul oli Tsehhi Vabariigi maailma kõige parem pizza. Pole enne (ega pärast (veel)) nii head pizzat söönd... Praegu tüdrikud hiilivad itaalia poisse. Võsa magab - järelikult võib. Lõnks Becherovkat ja jälle itaalasi nillima. Nii see aeg siin veereb. Võsa magab, mina kirjutan ja tüdrikud nillivad...

E: Aga see oli väga lõbus. Tegelt me hiilisime prantsuse poisse, kes rääkisid inglise keelt. A jube hi-hi-hi!!! Nad said vist aru, et me hiilisime. Algul nad rääkisid, aga siis jäid vait. No võib-olla oli neil väike jutupaus - et ei tulnud midagi olulist meelde.
A meie joome ikka Bescherovkat. Võsa norskab, Pokk haigutab, aga ei maga veel. Meie joome ikka (tundub, nagu joodiku jutt). Joodikud me ei ole - meil on PUHKUS. TSEHHIMAAL!!!

P: Nüüd nad läksid jälle. Seekord prantslasi kimbutama. Jooksid tagasi ja itsitasid. Ho-ho midagi hullu vist ei juhtunud. Veel...

M: Ega sellest midagi halvemaks ei lähe, kui meil on vees 2 müntonit. Võsa magab. Pokk, Elo ja Monsa joovad. Becherovka on otsas. Pokk võttis korrax riided seljast, aga pani kohe tagasi! Elo arvab fotografeerimise koht, et kuidas te oskate nii väikesest august sisse vaadata... Kell oli palju. Pokk: lööge mulle muidugi peldikukupaberiga kõrva! Teooria: ära tee teisele midagi sellist, mida sa ei taha, et ta teeks sinule, kuna see, mis sa teed teisele ei pruugi teisele meeldida. 01:15 (käekiri on hoogne) (Elo hommikune parandus) ... kuna mõnele võib meeldida see, mida sa võib-olla ei tee, sest see sulle ei meeldi.

M: 10:30 oleme ärganud. Minul pole pohmelli, mis on kummaline. Sõime toreda hommikusöögi känbi restoranis nagu kunnid. Haagissuvilate pereemad pesevad samal ajal feeriga kraanikausside juures plekk-taldrikuid.

E: 12:01 Oleme Karlovy Varys. Võsa lõpetas just ülihuvitava kaardimängu oma läpparis. Nüüd pildistavad Pokiga linna vaateid.

M: Vaatasime maju ja käisime ühes tornis, kust vaade oli OK. Torni viis tee, kus oli autodega sõi keelatud, aga meid see ei peatanud. Otsustasime, et kui keegi mölisema tuleb, siis teeskleme surnuid või pimedaid. Elo arvas ka, et ehk võiks mängida väliseksperte (mõne Praha programmi raames), kes tulevad paika kaardistama ja peavad autoga ringi rallima või midagi sellist.
Peale seda läksid poisid ülbelt internetti, aga meid see ei heidutanud. Ostsime turult terve grillkana ja paar hapukurki ja pistsime veits eemal platsipeal pintslisse. Võsa ei taha internetist välja tulla, passime autos ja ootame.
Siin on palju väikeseid kraanikesi linnas, kust saab tasuta rõvedat 65ºC mõru ja soolast vett. Välismaa vanainimesed käivad tänavatel ringi nikerdustega keraamilised kruusid peos, mille tiladest nad endale soojal suvepäeval seda kraami kurku kallavad. Võsal ja Elol on ka nüüd sellised kannukesed. Tagasi kodus olles võib sellest näiteks keedetud Värskat juua.
Ka selles paigas, nii nagu ka Prahas, on toidukohtadest ülekaalus pizzeriad. Elo sai nüüd väikese hiinlase käest rätiku. Teatavasti eelmine rätik on Praha kämpingus.
Me otsustasime (Pokk, Elo, Moonika), et Võsa meie reisi ajal enam internetti ei pääse. Teda nimelt pole ikka veel.

M: 16:05 Nüüd ta tuli ja sai peapesu.

V: Kuulsaid viimaseid sõnu: Pokk "Ma arvasin, et me oleme peateel".

M: Sõidame autoga teise linna poole. Võsa räägib juba pikemat aega oma lapsepõlves põetud haigustest.