Tekst on tõlgitud
leheküljelt:
http://www.pagat.com/rummy/canasta.html
Seda kasutatakse autori, John McLeod'i lahkel loal.
John
McLeod (john@pagat.com).
© John McLeod, 1995, 1996, 2001, 2003, 2004
Tõlkija Allan Bernard (allan@vgk.ee).
CANASTA
Canasta pärineb
Montivideost Uruguais ja umbes 1940’ndatest aastatest. Sealt levis
Canasta
Argentiinasse, Ameerika Ühendriikidesse ja edasi üle maailma. Canasta
oli
moemäng 1950’ndatel ja ohustas isegi Bridge’i kui „eksklusiivseima”
kaardimängu
tiitlit.
Canasta reeglid
standardiseeriti Põhja-Ameerikas umbes 1950’ndal aastal ja seda
versiooni
kutsutakse „Klassikaliseks Canastaks”. Just see vorm saavutas
ülemaailmse
populaarsuse. Mitmetes riikides mängitakse Canastat rohkemal või
vähemal tema
originaalsel kujul, kasutades mõningaid modifikatsioone.
Põhja-Ameerikas
seevastu on Canasta pidevalt arenenud ja nn. „Kaasaegne Ameerika
Canasta” erineb
juba tunduvalt klassikalisest.
Üldise arvamuse
kohaselt on parim viis Canasta mängimiseks, nelja mängijaga,
paarismäng.
Sellegipoolest eksisteerivad versioonid rohkemate või vähemate
mängijatega
mängimiseks.
Kordamise
vältimiseks kirjeldab see osa terminoloogiat ja süsteemi mis on ühine
enamikel
või kõigil Canasta vormidel.
Canastat mängitakse
tavaliselt kahe standardse 52 kaardise pakiga millele lisatakse neli
jokkerit
(kaks kummagi paki kohta), seega kokku 108 kaarti. Kaartidel on
punktiväärtused
mis on järgmised:
|
Kaart |
Punkte |
|
Jokker |
50 |
|
Äss (A), 2 |
20 |
|
Kuningas (K), Emand (Q),
Soldat (J), 10, 9, 8 |
10 |
|
7, 6, 5 ,4 |
5 |
Kaardid A, K, Q, J,
10, 9, 8 ,7, 6, 5 ja 4 on nn. „loomulikud” kaardid.
Kahed ja jokkerid
on „lisakaardid”. Teatavate
mööndustega võib lisakaarti mängus kasutada ükskõik millise masti või
suurusega
loomuliku kaardi asendajana.
Kolmedel on erilised
omadused ja väärtused, sõltuvalt sellest mis variatsiooni Canastast
mängitakse.
Nagu praeguseks juba
näha on, ei mängi Canasta puhul kaardi mast mingit rolli. Ainult suurus
ja
teatud eritingimustel (kolmed) värv.
Igale
mängijale jagatakse kaardid e. käsi. Ülejäänud kaardid
asetatakse laua
keskele, pildiga allapoole, see on põhipakk. Selle
kõrvale hakatakse
(pildiga ülespoole) kaarte laduma, see on lisapakk.
Lisaks hakkavad mängijad
mängu käigus kaarte enda ette lauale
laduma.
Mängija
kes on jagajast vasakul alustab ja
mäng jätkub käikhaaval päripäeva. Elementaarne käik koosneb põhipaki
ülemise
kaardi võtmisest ja selle lisamisest enda kätte, nii, et teised
mängijad kaarti
ei näe ning seejärel pannes ühe kaardi käest lisapakile, pilt
ülespoole.
Lisapakki e. maha panna saab kaarte
ainult käest ja mitte lauast.
Pärast
võtmist ja enne maha panemist on
mängijal mõnikord võimalik osa kaarte käest lauda laduda (asetada enda
ette,
pildiga ülespoole). Seda lauda panemist nimetatakse
kogumiseks. Ja lauda pandud kaarte kogumiks.
Kogumisse tuleb kaardid
asetada pildiga ülespoole ja nii, et kõik kaardid oleksid kõigile
nähtavad. Nii
jäävad nad mängu lõpuni.
Mängu
eesmärk on korjata punkte, kogudes
canastasid. Lubatud kogum koosneb kolmest või rohkemast sama suurusega
loomulikust kaardist (ükskõik mis neljast kuni ässani), näiteks kolm
kuningat
või kuus viite jne. (Teatud Canasta variatsioonides on võimalik luua
canastasid
ka kolmedest või lisakaartidest).
Paaris
mängides, kuuluvad kogumid paarile
mitte üksikule mängijale. Kogumeid hoitakse, pildiga ülespoole ühe
paarilise
ees. Harilikult on paaridel mitmeid kogumeid, igas ühes erineva
suurusega
kaardid. Mängija võib lisada sama suurusega kaarte ükskõik millisele
kogumile
ükskõik kumma paarilise ees. Samas ei saa mängija kunagi lisada
kaarte
vastaste kogumitesse.
Lisakaarte
(Jokkerid ja kahed) saab
harilikult kasutada kogumites, loomulike kaartide asendajatena, täpselt
nii nagu
tegu oleks vastava suurusega kaardiga. Näiteks Q-Q-Q-2
või 8-8-8-8-8-2-Jokker oleksid lubatud
kogumid. Siiski on lisakaartide kasutamisele piirangud, sõltuvalt
mängitavast
Canasta variandist.
Kolmesid
ei saa koguda nii nagu teisi kaarte.
Kolmedel on erinevad funktsioonid sõltuvalt sellest mis Canasta
varianti
mängitakse.
Seitsme kaardi kogumit kutsutakse
canastaks. Kui kõik kaardid
on loomulikud on see „puhas”, „loomulik” või „punane” canasta. Kaardid pannakse
ühte pakki ja punane (loomulik) kaart pannakse kõige peale. Kui canasta
sisaldab
üht või rohkemat lisakaarti siis on see „segatud” või „must” canasta. Kaardi pannakse ühte
pakki ja must (loomulik) kaart pannakse kõige peale, kui musta kaarti
pole siis
tuleb lisakaardid pakist veidi välja tõmmata, et need näha
oleksid.
Mõnes
versioonis on lubatud koguda kaarte
kogumisse milles on juba seitse kaarti, lihtsalt lisades sama suurusega
kaarte
juba valmis canastale. Kui see on lubatud siis on kaheksa või enama
kaardiga
kogum ikkagi canasta. Kui valmis puhtale (punasele) canastale lisatakse
lisakaarte siis muutub see segatud (mustaks) canastaks.
Kummagi
paari jaoks on esimene kord kui nad
kogumi käest lauda käivad tegu alguskogumiga. Tehes
oma paarile
alguskogumit, peavad paarilised täitma teatud alguskogumi
nõudeid (e.
avamisnõudeid).
Kui
paar soovib avada, peavad lauda käidavate
kaartide väärtuste summa vastama teatud suurusele (see suurus sõltub
harilikult
paari hetkelisest punktiseisust). Et saavutada vajalik summa on lubatud
on
korraga välja käia mitu legaalset kogumit. Mõnes versioonis (näiteks
Kaasaegne
Ameerika), tuleb alguskogum lauda käia ainult ja tervenisti käest.
Muudes
(näiteks Klassikaline) on lubatud kasutada legaalse kogumi loomiseks ja
piisavate punktide saavutamiseks lisapaki ülemist kaarti (enne lisapaki
üles
võtmist).
Avamisnõuded
kehtivad paaridele mitte
üksikutele mängijatele. Seetõttu, kui ükskõik kumb paarilistest on juba
avanud,
võivad mõlemad mängu lõpuni vabalt kogumeid käest lauda käia. Samas kui
nende
vastased pole veel avanud, peavad nood ikkagi avamisnõuded täitma, enne
kui
saavad hakata kogumeid lauda käima.
Teatud
tingimustel võib põhipakist uue kaardi
võtmise asemel üles võtta (osta)
terve lisapaki. Selleks peab ostja olema võimeline lisapaki peal olevat
kaarti
koguma (kohe lauda panema) ilma, et ta vajaks selle kogumi legaalseks
muutmiseks
teisi kaarte lisapakist. See protseduur käib järgmiselt:
1.
Aseta
vajalikud kaardid lauda (kui paar pole veel avanud, tuleb ühtlasi täita
ka
avamisnõuded), pildiga ülespoole ja lisa neile maha pandud paki ülemine
kaart
nii, et moodustuks lubatud kogum.
2.
Võta
ülejäänud kaardid maha pandud pakist ja lisa oma käele.
3.
Kui sa
soovid, moodusta uusi kogumeid oma käest (aseta kaarte
lauda)
4.
Pane üks
kaart maha, oma käigu lõpetamiseks (alustades sellega uut
lisapakki).
Mäng
lõpeb kui keegi mängijaist lõpetab, teisisõnu paneb
maha või lauda
kõik kaardid enda käest. Mängija võib lõpetada ainult siis kui nende
paar on
täitnud teatud tingimused, mis varieeruvad vastavalt mängule aga
sisaldavad
endas alati vähemalt ühe seitsme kaardise kogumi e. „canasta”
moodustamist.
Olles
lõpetamise tingimused täitnud võib
mängija seda teha, pannes lauda kõik kaardid käest peale ühe, mille ta
maha
paneb. Mõnes versioonis võib lõpetada ka lihtsalt kõik kaardid lauda
pannes ja
ei pea üht kaarti maha panemiseks jätma.
Mäng
lõpeb ka siis kui põhipakk saab tühjaks.
Kui mängija soovib/peaks põhipakist kaarti võtma ja seal pole midagi
siis lõpeb
mäng automaatselt.
Nagu öeldud
standardiseeriti Canasta 1950’ndatel aastatel ja seda mängitakse siiani
paljudes
maailma paigus. Harilikult mängib neli inimest kes on kindlates
paarides.
Paarilised istuvad teineteise vastas. Kaks 52 kaardilist standardset
pakki ja 4
jokkerit segatakse kokku, et saada 108 kaardine pakk.
Esimene jagaja
määratakse suvaliselt. Seejärel jagaja vahetub päripäeva, pärast igat
raundi.
Jagaja segab kaardid ja temast parempoolne tõstab paki. Igale mängijale
jagatakse 11 kaarti ja ülejäänud kaardid asetatakse pildiga allapoole
pakki,
laua keskele (moodustades nii põhipaki). Põhipaki ülemine kaart
võetakse ära ja
pannakse pildiga ülespoole paki kõrvale, alustades sellega lisapakki.
Kui see
kaart on lisakaart või punane kolm siis võetakse põhipakist uus kaart
ja
asetatakse selle peale, jätkates niikaua kuni lisapaki peal on loomulik
kaart.
Lisakaart või punane kolm tuleb asetada veidi lisapakist välja
ulatuvalt, et
oleks näha, et lisapakk on „külmutatud” (sellest hiljem).
Iga mängija peab
kohe enda ette, pildiga ülespoole, panema kõik punased kolmed mis nad
jagamise
käigus said ja võtma põhipakist sama arvu uusi kaarte nende
asemele.
Kogumid
Klassikalises Canastas
Iga kogum peab
sisaldama vähemalt kahte loomulikku kaarti. Väikseim kogum on nagu
tavaliselt
kolm kaarti. See võib olla siis kolm loomulikku kaarti (näiteks 8-8-8) või kaks loomulikku ja üks
lisakaart (näiteks Q-Q-2).
Kogumid võivad
kasvada nii suureks kui mängija soovib. Kogum kus on seitse
või rohkem kaarti on canasta. Ükski kogum ei tohi
sisaldada
rohkem kui kolme lisakaarti – seega kuue kaardiline kogum peab
sisaldama
vähemalt kolme loomulikku kaarti ja canasta peab sisaldama vähemalt
nelja
loomulikku kaarti. Valmis canastale võib lisada ükskõik kui palju
loomulikke
kaarte. Lisakaart mis lisatakse puhtale canastale, teeb selle segatuks.
Kui
canasta juba sisaldab kolme lisakaarti ei saa sinna enam ühtegi
lisakaarti
lisada.
Tähele tuleb panna,
et selles variandis ei ole ainult lisakaartide kogumid
lubatud.
Ühel paaril ei tohi
olla kaht erinevat sama suurusega kaartidest koosnevat kogumit. Iga
kaart mis
käiakse lauda kus on juba kogum sama suurusega kaartidest, lisatakse
automaatselt sellele kogumile (eeldusel, et lisakaartide arv ei saa
ületatud).
Samas on võimalik (kuigi ebatavaline) omada kogumit mille kaardid on
sama
suurusega kui ühel vastaste kogumist.
Nagu tavaliselt
algab iga käik kas põhipaki pealmise
kaardi võtmisega või terve lisapakk
ostmisega. Mängija võib seejärel käia lauale mõned kaardid või kogumid
(ta peab
kogumid lauda käima kui ta „ostab” maha pandud kaartide pakki). Iga
käik lõpeb
ühe kaardi asetamisega (pilt ülespoole) lisapakile.
Mängija võib alati
võtta oma käigu ajal ühe kaardi pakist (pildiga allpool). Samas saab ta
maha
pandud paki üles võtta ainult siis kui ta suudab lisada selle ülemise
mõnda
kogumisse laual (ta peab käest vastava kogumi lauda käima kui see on
vajalik).
Maha pandud paki võtmiseks on eraldi piirangud kui see on külmutatud
vastava paari jaoks (sellest
allpool).
Esiteks vaatleme
juhust kui maha pandud pakk ei ole mängija jaoks külmutatud. Sellisel
juhul, kui
pealmine kaart on loomulik (neljast ässani), siis võib mängija paki
üles võtta
kui:
Maha pandud paki
üles võtmise protseduur oli kirjeldatud üldreeglite all. Mängija peab
näitama,
et ta saab ülemist kaarti kasutada legaalses kogumis, enne kui ta saab
ülejäänud
maha pandud paki üles võtta. Pärast paki ülesvõtmist saab mängija teha
veel
kogumeid. Näiteks kui maha pandud paki peal on viis ja teine viis on
paki sees
siis ei saa mängija kasutada üht enda käes olevat viit, et maha pandud
pakki
osta ning seal asuvatest viitest kogumit moodustada. Samas kui tal on
käes kaks
viite siis saab ta moodustada kogumi maha pandud paki pealmise
kaardiga, võtta
maha pandud paki üles ja lisada seal olnud neljanda viie
kogumile.
Tähele tuleb panna,
et mängija ei saa kunagi võtta üles maha pandud pakki kui selle
pealmine
kaart on lisakaart või must kolm.
Veel tuleb tähele
panna, et kogumi lauda käimiseks ei pea ilmtingimata maha pandud pakki
üles
võtma. Kogumeid võib lauda käia ka pärast pakist (pildiga allapoole)
uue kaardi
tõmbamist.
On kolm viisi kuidas
maha pandud pakk saab olla paari jaoks külmutatud.
Kui maha pandud pakk
on mängijale külmutatud siis saab ta selle üles võtta ainult juhul kui
tal on käes kaks sama suurusega loomulikku
kaarti
kui maha pandud paki pealmine kaart ja ta kasutab neid viimasega kogumi
loomiseks. Kui paaril on juba eksisteeriv kogum sellise suurusega
kaartidest
siis tuleb külmutatud paki ostmiseks ikkagi luua uus sama suurusega
kaartide
kogum ning need kogumid liidetakse omavahel.
Näiteks, pakk on
külmutatud ja paaril on laual neljast seitsmest koosnev kogum. Kui
vastane
lõpetas oma käigu pannes maha seitsme, siis mängija ei saa maha pandud
pakki
osta kui tal pole varjatult käes kahte seitset. Kui tal on käes kaks
seitset
siis saab ta maha pandud paki osta, lisades need ja maha pandud paki
ülemise
kaardi laual olevale kogumile (millest peaks antud näite puhul saama
canasta)
ning võtta ülejäänud maha pandud paki kätte.
Kui paar ei ole veel
kogumit lauda käinud siis esimese kogumi lauda käimiseks peab maha
kogumi(te)
kaartide nominaal punktisumma vastama teatud nõuetele. See nõue sõltub
paariliste kumulatiivsest punktisummast, senistest raundidest. Suhe on
järgmine:
|
Kumulatiivne
punktiseis |
Avamisnõue |
|
vähem kui 0 |
15 punkti (teisisõnu
avamisnõuet pole) |
|
0 - 1495 |
50 punkti |
|
1500 - 2995 |
90 punkti |
|
3000 või rohkem |
120 punkti |
Selle punktisumma
saamiseks võib maha panna mitu kogumit korraga ning kogumid võivad
sisaldada
rohkem kui kolme kaarti. Minimaalse alguskogumi punktisumma saamiseks
arvestatakse kaartide standardväärtusi.
Nagu eelpool kirjas
oli, kui paar ei ole veel kogumit lauda käinud siis on maha pandud pakk
neile
külmutatud. Seetõttu tuleb minimaalse alguskogumi punktisumma
(alguskogumi
maksumus) saamiseks see lauda panna kas tervenisti käest (kogudes
pakist kätte
vajalikke kaarte). Teine võimalus on kasutada kaht loomulikku kaarti
käest mis
on sama suurusega kui maha pandud paki pealmine kaart. Viimasel juhul
loetakse
maha pandu paki pealmist kaarti minimaalse alguskogumi punktisumma
arvestamisel
koos teiste maha pandud kogumi(te) omadega. Selle vajaliku punktisumma
arvestamisel ei saa sinna sisse arvestada teisi kaarte maha pandud
pakist.
Näide: Maha pandud paki peal on kuningas, maha
pandud pakis on veel teine kuningas ja üks emand. Mängijal on käes kaks
kuningat
ja kaks emandat. Kui paari minimaalne alguskogumi punktisumma peab
olema 50,
siis saab mängija avada kogumitega K-K-K, Q-Q-2, kasutades ära maha
pandud paki
peal olevat kuningat – saades kokku 70 punkti. Seejärel võib ta maha
pandud
pakist saadud lisa kuninga ja emanda, soovi korral, kogumitele lisada.
Samas ei
saaks ta sedasi mängida kui ta vajaks alustamiseks vähemalt 90
punktilist
summat. Kuigi maha pandud paki sees olevad kuningas ja emand annaksid
vajalikud
lisa 20 punkti, ei saa neid arvestada minimaalse vajaliku punktisumma
kontrollimisel.
Boonuseid mis
saadakse punaste kolmede eest, ei
saa arvestada minimaalse alguskogumiks vajaliku punktisumma hulka.
Isegi kui
mängijal on käes terve canasta, ei saa ta seda maha panna kui ta ei
suuda täita
minimaalse alguskogumiks vajaliku punktisumma nõudeid.
Minimaalsele
alguskogumiks vajalikule punktisumma nõudele on ainult üks erand. Kui
mängija on
tõmmanud pakist kaardi ja suudab lauda käia kogu oma käe ning
sealjuures
moodustada ka vähemalt ühe canasta ning ei ole eelnevalt ühtegi kaarti
(peale
punaste kolmede) lauda käinud siis ta saab seda teha (ta võib jätta ühe
kaardi
maha panemiseks aga võib seda ka mitte teha) isegi kui ta ei suuda
täita
minimaalset alguskogumiks vajalikku punktisummat. Sedasi mängides saab
paar
lisaboonust varjatult lõpetamise eest. Nagu mainitud see võimalus on
jääb
mängijale ka siis kui ta on lauda käinud punaseid kolmesid eeldusel, et
ta pole
käinud midagi muud.
Kui
mängija tõmbab punase kolme, peab ta
selle kohe pildiga ülespoole lauda käima (sinna kus on paari kogumid
või sinna
kus nad oleksid kui neil neid oleks). Pärast seda tõmbab ta pakist kohe
asenduskaardi. Kuigi punaste kolmede eest saab lisapunkte, ei arvestata
neid
minimaalse alguskogumiks vajaliku punktisumma nõude täitmiseks. Samuti
ei
takista nad mängijal saamast boonust varjatult lõpetamise
eest.
Aeg-ajalt
tuleb ette, et punane kolm on
esimene kaart mis pärast jagamist ümber keeratakse ja maha pandud paki
alguseks
saab. See külmutab paki kõigile mängijaile. Kui maha pandud pakk lõpuks
siiski
võetakse, paneb vastav mängija punase kolme enda kogumite juurde aga ei
tõmba
asenduskaarti.
Pannes
maha musta kaardi, keelab mängija
järgmisel mängijal pakki võtta (mängija ei saa mitte kuidagi
võtta maha
pandud pakki kui selle peal on must kolm). Samas mustad kolmed ei külmuta maha pandud pakki. Niipea
kui musta kolme peal on mingi muu kaart, ei ole mustal kolmel enam mõju
ja maha
pandud pakki võib normaalselt osta.
Mustadest
kolmedest ei saa moodustada
kogumeid v.a. ühel erijuhul. Mängija kes lõpetab, võib moodustada
kogumi kolmest
või neljast mustast kolmest enda viimasel käigul. Selline kogum ei saa
sisaldada
lisakaarte.
Raund lõpeb niipea
kui üks mängijaist lõpetab. Lõpetada võib ainult siis kui paaril on vähemalt üks canasta. Niipea kui paaril
on canasta, võib üks neist soovi korral lõpetada, käies lauda kõik oma
kaardid
või käies lauda kõik kaardid peale ühe, mille ta maha paneb. Lubatud on
moodustada canasta ning lõpetada samal käigul.
Kui paaril pole
canastat on mängijal keelatud
mängida nii, et talle ei jääks käigu lõpus kätte ühtegi kaarti. Ta peab
mängima
nii, et pärast kaardi maha panemist jääks talle kätte vähemalt üks
kaart.
Vastasel juhul oleks ta sunnitud oma viimase kaardi maha panema ja
lõpetaks
sellega raundi reeglite vastaselt.
Märkusena: ei ole
alati kasulik lõpetada niipea kui võimalik. Kõik kaardid mis jäävad
paarilisele
kätte loetakse paarile miinuseks punktide lugemisel. Lisaks võib edasi
mängides
koguda rohkem punkte. Kui mängija suudaks lõpetada aga on ebakindel kas
seda
teha võib ta oma paarilise käest küsida: „Kas ma võin lõpetada?”. Seda
küsimust
võib esitada ainult pärast kaardi võtmist või maha pandud paki ostmist
ja enne
kaartide lauda panemist (v.a. kaardid mis olid ostmiseks vajalikud).
Paariline
peab vastama „Jah” või „Ei” ning see vastus on siduv. Kui vastus on
„Jah” siis
peab küsija selle käiguga lõpetama, kui vastus on „Ei” siis ei tohi
küsija selle
käiguga lõpetada. Mängijal ei ole mingit kohustust küsida paarilise
nõusolekut
lõpetamiseks. Kui ta soovib võib ta lihtsalt lõpetada, paarilisega
konsulteerimata.
Teine viis kuidas
raund saab lõppeda on kui pakk saab otsa. Raund võib ilma pakita
jätkuda niikaua
kuni iga mängija ostab eelmise mängija maha pandud kaardi. Sellisel
juhul peab mängija ostma maha pandud kaardi
kui maha pandud pakk ei ole talle külmutatud ja nende paaril on lauas
vastava
suurusega kaartide kogum. Niipea kui mängija peaks võtma pakist uue
kaardi ja ta
otsustab seda teha kuid ei saa (sest kaarte pole enam), on raund
läbi.
Kui mängija tõmbab
viimase kaardi pakist ja see on punane kolm siis ta paneb selle lauda
nagu
tavaliselt. Samas kuna ei ole võimalik võtta asenduskaarti, on raund
automaatselt läbi. Mängija kes tõmbas selle viimase punase kolme ei saa
luua
kogumeid ega kaarti maha panna – raund on läbi.
Kui raund on läbi,
loetakse mõlema paari punktid kokku. Paari punktiseis tuleneb
järgmistest
asjadest:
|
Tingimus |
Boonus |
|
Lõpetamine |
100 punkti |
|
* Lõpetamine varjatult
– s.o. kui lõpetaja paneb lauda terve oma käe korraga, sealhulgas
vähemalt ühe canasta ning ta ei ole eelnevalt midagi lauda pannud |
Lisa 100 punkti, ehk siis
kokku 200 punkti lõpetamise eest. |
|
Iga puhas (punane) canasta |
500 punkti |
|
Iga segatud (must) canasta |
300 punkti |
|
** Iga punane kolm mis paar
on lauda käinud – eeldusel, et paaril on lauas vähemalt üks kogum (nad
on avanud) |
100 punkti |
|
** Paaril on lauas kõik neli
punast kolme |
Lisa 400 punkti, ehk siis
kokku 800 punkti punaste kolmede eest. |
*
Märkus. Et saada varjatult
lõpetamise boonust ei tohi mängija olla lauda käinud ühtegi kogumit ega
kaarti
(peale punaste kolmede). Ta ei tohi olla lisanud ka kaarte vastase
kogumi(te)le.
Ta peab varjatult lõpetades välja laduma vähemalt ühe tervikliku
canasta.
Mängija kes soovib varjatult lõpetada, võib selleks kasutada ka maha
pandud
pakki (ta võib selle oma lõpetamise käigu jooksul „osta”). Kui ta
soovib seda
teha ja paar ei ole veel ühtegi kogumit lauda käinud, peab ta oma käigu
jooksul
ühtlasi täitma minimaalseid algkogumi punktisumma nõudeid.
**
Märkus. Kui paarilistel ei
õnnestunud lauda käia ühtegi kogumit siis iga punane kolm mis neil
lauas on,
annab 100 plusspunkti asemel 100 miinuspunkti. Kui nad on õnnetul
kombel kogunud
lauda neli punast kolme aga mitte ühtegi kogumit siis saavad nad 800
miinuspunkti nende kolmede eest.
Pärast
boonuste ja penaltite välja
arvutamist, loetakse kokku kummagi paari kõikide lauas olevate kaartide
nominaalväärtused – vt. üldised reeglid. Mustade kolmede
nominaalväärtus on 5
punkti. Lugemise ja kontrollimise lihtsustamiseks jagatakse kaardid
hunnikutesse nii, et ühe hunniku nominaalväärtus oleks 100 punkti.
(Meeles tuleb
pidada, et canasta puhul loetakse lisaks boonusele kokku ka canasta
moodustanud
kaartide nominaalväärtused. Seega näiteks seitsmest kuningast
moodustatud
loomulik canasta annab kokku 570 punkti – 500 punkti puhta canasta eest
ja 70
punkti kuningate eest.)
Kaardid
mis mängijatele kätte jäävad,
loetakse kokku täpselt samade reeglite alusel. Samas need punktid
lahutatakse
paari punktiarvestusest.
Kumagi
paari kohta peetakse läbi raundide
kumulatiivset punktiarvestust. Negatiivse skoori omamine on võimalik.
Kui üks
või mõlemad paarid saavad raundi lõppedes täis 5,000 punkti, on mäng
läbi ja
suurema skooriga paar on võitnud. Võidu suuruseks on paaride
punktiskooride
vahe.
Harilikult mängitakse kahe variatsiooniga:
1.
Mängija
ei või osta (külmutamata) maha pandud pakki, kogudes selle peal olnud
kaarti
juba terviklikku canastasse.
2.
Mängija
ei või osta (külmutamata) maha pandud pakki ühe loomuliku ja ühe
lisakaardi
abil. Tal peab olema kaks sama suurusega loomulikku kaarti kui maha
pandud paki
pealmine kaart.
Kui
neid variatsioone kasutatakse korraga
siis ainus vahe külmutatud ja külmutamata maha pandud paki vahel on
see, et
mängijad saavad külmutamata pakki osta siis kui nende paaril on lauas
vähem kui
seitsme kaardiline kogum sama suurusega kaartidest.
Märkusena
– nende variatsioonide mängimisel
on ikkagi võimalik osta pakk kui paaril on juba laual sama suurusega
kaartide
canasta. Selleks peab ostjal lihtsalt olema käes kaks sama suurusega
kaarti ja
pärast paki ostmist lisatakse kõik kolm eksisteerivale
canastale.
Tekib
väike probleem kui mängida ainult
variatsiooni 1, ilma variatsioonita 2. Mis juhtub kui mängija ostab
maha pandud
paki ühe loomuliku ja ühe lisakaardi abiga NING tal on laual vastav
canasta
milles on JUBA kolm lisakaarti? Sellele on vähemalt neli võimalikku
lahendit:
1.
Modifitseerida
reeglit mis keelab kaht sama
suurusega kaartide kogumit. Näiteks: Kogum kus on vähem kui seitse
kaarti on avatud kogum. Paaril ei või olla kaht
sama suurusega kaartidest avataud kogumit. Samas kui kogum on canastaks
kogutud,
võib alustada uue sama suurusega kaartide kogumiga.
2.
Eemaldada
lisakaartide limiit canastas.
Canasta moodustamiseks on ikkagi vajalik neli loomulikku kaarti,
lihtsalt nüüd
saab sellele lisada ükskõik kui palju lisakaarte.
3.
Säilitada kõik
reeglid nii nagu on aga
kehtestada erand, et mängija ei või osta maha pandud pakki ühe
loomuliku ja ühe
lisakaardiga kui tal on laual sama suurusega kaartide canasta milles
sisaldub
juba kolm lisakaarti.
4.
Kehtestada reegel, et
mängija ei saa kunagi osta maha pandud pakki, kui
paaril on laual sama suurusega kaartide canasta (sõltumata sellest, et
mängijal
on käes kaks sama suurusega loomulikku kaarti).
Mängijad
peaksid variatsioonide kasutamise ja
tingimused enne mängu algust kokku leppima.
Mõnel
puhul mängitakse nii, et maha pandud
pakki saab osta ainult siis kui mängijal on käes kaks sama suurusega
loomulikku
kaarti nagu maha pandud paki peal. Klassikalise canasta terminoloogia
koha pealt
tähendab see seda, et maha pandud pakk on kogu aeg ja kõigile
külmutatud.
Mõnel
puhul lubatakse moodustada kogumeid mis
koosnevad ainult lisakaartidest. See võib siis olla kahtedest ja
jokkeritest,
ükskõik millises kombinatsioonis. Seitsme lisakaardi kogum on
lisa-canasta mille
tüüpiline punktiväärtus on 2,000. Mõnel pool seda boonust suurendatakse
kui
canasta koosneb ainult kahtedest või sisaldab kõiki nelja
jokkerit.
Selle
variatsiooniga mängides on paaril
harilikult keelatud kasutada lisakaarte teistes kogumites kui nad on
alustanud
lisakaartide kogumit. Seda niikaua kuni nad on täis saanud lisakaartide
canasta.
Mõnes ringkonnas antakse lisapenalt paarile kes alustab aga ei lõpeta
lisakaartide canastat – harilikult miinus 1,000 punkti.
Austrias mängitakse klassikalist canastat järgmiste variatsioonidega:
· Punased kolmed annavad plusspunkte ainult siis kui meeskonnal on lauda pandud vähemalt üks canasta. Lihtsalt lauda käidud kogumist ei piisa.
· Kogumis ei tohi olla rohkem lisakaarte kui loomulikke kaarte, näiteks oleks keelatud kogum Q-Q-2-2-2.
· Kui mängija käib lauda kaardi, mille võiks lisada vasakpoolse vastase terviklikule canastale siis ei või vastav mängija mahapandud pakki üles võtta. (Sellise kaardi maha käimine võrdub musta kolme mahakäimisele.)
· Mängija ei saa varjatult lõpetamise boonust kui ta võtab üles maha pandud paki. Varjatult ja tervikliku canastaga lõpetamist nimetatakse „Käsi-Canastaks” ja see annab lisaks 1000 boonuspunkti. Kui mängija käib kõik kaardid lauda, täites varjatult lõpetamise tingimused aga ei suuda moodustada canastat siis nimetatakse seda lihtsalt „Varjatult lõpetamiseks” ning ta saab tavapärase 100 punkti asemel 200 punkti.
· Mängija kellel on käes ainult üks kaart, võib üles võtta, ühe kaardise maha pandud paki, samadel tingimustel mis lubaksid tal üles võtta kahe või rohkema kaardise maha pandud paki.
Viini canasta põhjalikud reeglid võib leida Roland Scheicher’i, Saksa keelselt Wiener Canasta lehelt. Seal on lisaks penaltitele ka reeglid 2, 3, 5 või 6 mängijaga mängimiseks, edasiarendusteks ning turniiride pidamiseks.