Väike saksa-eesti keskaja arhitektuuri seletav sõnastik (Sigrid)

Accoudoir n

accoudoir

Kooritoolistikus istekohti eraldav käe-tugi, sageli figuuridega kaunistatud.

Achtort m, Oktogon n

oktogoon, oktagoon

Kaheksatahukalise põhiplaaniga ehitis. O-na on ehitatud pms hauakabelid ja baptisteeriumid.

Ädikula f

aedicula, edikula

1. Seinapinda liigendav sammaste, pilastrite ja viiluga ehisraamistus.

2. Gootikas kiriku kooriruumist eenduv nišš. 

Altar m

altar

Kristlikus kirikus pühim paik, sümbo-liseerib Kristuse kohalolekut altari-sakramendis, kujuneb iseseisvaks arhi-tektuuriliseks monumendiks.

Altarmensa f, Mensa f

mensa

Altarilaua plaat, toetub stipesele. Algselt lihtne laud, hiljem varakristlik ohvrilaud, kus jagati armulaua-sakramenti, püsib sellisena kristlikus kirikus tänini.

Ambo m

ambon, ambo

Kõrge poodiumi ja trepiga kivist või puust lugemispult varakristlikus ja romaani basiilikas kesklöövi lõpposa piirava koorivõre külgedel.

Anfänger m, Bogenanfänger m, Gewölbeanfänger m

lähtekivi

Kaare või võlvi alumine kivi, mis juhib raskuse talumile või toele.

Antependium n

antependium, frontaal

Altari mensalt alla rippuv kate, mis on sageli rikkalikult dekoreeritud. Kujun-dus sõltub kirikuaasta tsüklist ja liturgiast.

Apside f à Apsis

Apsis f, Apside f, Konche f

apsiid

Keskajal poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku või kabeli tavaliselt võlvitud koorilõpmik. Mitmelöövilises kirikus võivad peaa-le lisanduda kõrvala-d.

Architekturplastik f à Bauplastik

Archivolte f

arhivolt

1. Kaare dekoratiivne esikülg.

2. Palendi profileeritud või reljeefidega kaunistatud ülaosa.

3. Romaani ja gooti astmikportaali sil-luskaar.

Arkade f

arkaad

Sammastele või piilaritele toetuv kaaristu, ka sammaskäik.

Arkatur f

arkatuur

Seinapinda liigendav dekoratiivne petikkaaristu, petikarkaad.

Armarium n

armarium

1. (Seina)kapp liturgiliste riistade ja riiete hoidmiseks kirikus.

2. Raamatukapp.

Astwerk n

oksornament

Hilisgooti ornament, koosneb põimu-nud, kärbitud lehtedega okstest. Esineb tihti maasvärgi asemel portaalidel, kantslitel, baldahhiinidel, võlviroietel.

Atrium n

aatrium

Basiilika kaevuga sammashoov narteksi ees. Mõeldud rituaalseks pesemiseks; esineb romaanikas (eriti kloostriarhitektuuris), harvem gooti-kas.

Backsteingotik f

tellisgootika

Gootika erivorm 13.-16. saj, mille puhul ehitusmaterjaliks oli tellis. Levis Läänemere ja osaliselt Põhjamere ruumis ning Baieris, aladel, kus ei leidunud ehituskõlblikku looduslikku kivi.

Baldachin m

baldahhiin

Arhitektuuris raidkivist ehiskatus skulptuuride, kantsli või altari kohal.

Baluster m, Docke f

baluster, tulband

Lühikesed, keskelt paisuvad tugipostid, mis reastatuna moodustavad kivist või puidust kaitserinnatise või käsipuu.

Balustrade f

balustraad

Balustrid, mis ühisele soklile reastatuna ja käsipuuga kaetuna moodustavad rinnatise. Neid kasutatakse treppidel, galeriidel ja empooridel.

Baptisterium n

baptisteerium

Ümmargune, kaheksanurkne või ristikujuline ristimiskirik või -kabel, ristimisnõu või basseiniga hoone keskel.

Barbakane f

barbakaan

Keskaegse linna- või linnusevärava eeskaitseehitis; sillapäis.

Basilika f

basiilika

Kujunes 4. saj varakristliku kiriku põhitüübiks, arenes edasi romaanikas ja gootikas. Kolme- või enamalöövi-line suundruumiline hoone kõrgema kesklööviga keskel, millel on iseseisev katus ja valgmik.

Bauhütte f

Bauhütte

Keskaegne ehitusmeisterkond; esimesed B-d tekkisid 12. saj seoses gooti katedraalide ehitamisega, B-de õitseajaks oli 13. ja 14. saj; B.-del olid äratuntavalt erinevad käekirjad, nt Kölni ja Viini B-d.

Bauplastik f, Architekturplastik f

ehitusplastika

Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, võib olla nii figuratiivne kui ornamentaalne, nii puhtdekoratiivne (nt ehisviil) või praktilise otstarbega (nt figuratiivsed sambad).

Beischlag m

etik

Treppehitis keskaegse linnaelamu välisportaali ees.

Bergfried m

bergfried

Ruudu-, sõõri- või hulknurkse põhi-plaaniga kõrge kindlustatud torn linnuses, mida kasutati vahitorni ja viimse vastupanu kohana. Ei kasutatud aastaringselt elamiseks.

Bestiensäule f

bestiasammas

Sammas või piilar, mille tüves on moodustatud läbipõimunud loomade (harvem inimeste) kujutistest; esineb romaanikas, üksikjuhtudel ka hiljem.

Bettelordensarchitektur f

kerjusmunkade arhitektuur

Nelja põhilise kerjusmungaordu (domi-niiklaste, frantsiskaanide, karmeliitide ja augustiinlaste-eremiitide) poolt ja jaoks loodud arhitektuur. Varased kirikud olid reeglina tagasihoidlikud võlvimata hooned, 13. saj teises pooles hakkasid kerjusmungad ehitama ka suuri võlvitud basiilikaid ja kodakirikuid.

Biforium n

bifoorne aken

Püstine kaheosaline, harilikult kaarsillusega, ehisraamistikuga aken, pms romaani, gooti ja renessansi arhitektuuris.

Blattkapitell n

lehtkapiteel

Gooti kapiteeli variant, kaunistatud stiliseeritud lehtmotiividega.

Blende f

petik

Müüripinda liigendav lame akna-, arkaadi- või uksekujuline nišš, mis esineb tavaliselt gruppidena (nt petikarkaad). Eriti levinud tellisgootikas.

Blendtriforium n

pseudotrifoorium

Romaani või gooti basiilika kesklöövi ja transepti kõrgseinas asuv petikniššide rida.

Blockaltar m

plokkaltar

Altari tüüp, kus stipeseks on massiivne kiviplokk, millesse võivad olla uuristatatud nišid altari reliikvia(te)le.

Bogen m

kaar

Kaart kasutatakse müüriavause sillusena, et juhtida selle kohal asuva müüritise koormus üle tugedele (piilaritele ja sammastele). Kaare osad: talumid, lähtekivid, lukukivi, palend ja selg. Kaaretüübid: eesliselgkaar, hoburaudkaar, kolmiksiirkaar, kiilkaar, korvkaar, lame- ehk segmentkaar, teravkaar, tuudorkaar ja ümarkaar.

Bogenanfänger m à Anfänger

Bogenfries m

kaarfriis

Väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, romaani ja gooti arhitektuuris asetseb harilikult horisontaalselt katuseräästa all.

Brunnen m

lavatoorium, lavabo

Kivist või metallist pesemisnõu lavatooriumis.

Brunnenhaus n

lavatoorium, lavabo

Ühine pesuruum kloostreis, paikneb tavaliselt refektooriumi lähedal.

Brustwehr f

parapett

Kaitse- või linnusemüüri ülemine, laskeavadega varustatud horisontaal-lõik, mille varjus kulgeb kaitsekäik.

Brüstung f

rinnatis

Igasugune allakukkumist vältiv kaitsesein või kaitsevõre.

Burg f

linnus

Esi-, vana- või keskaegne püsivat elamist võimaldav kaitseehitis või kindlustatud paik. Keskajal tavaliselt kivist kaitseehitis, mille areng eri maade lõikes oli suhteliselt iseseisev.

Bündelpfeiler m

kimppiilar

Gooti arhitektuuris esinev piilar, mille külgedele või nurkadele on liidetud turbad, mis võtavad vastu vööndkaarte ja võlviroiete raskuse.

Chor m, Chorraum m

koor, kooriruum

Kiriku peaaltaripoolne ruumiosa. K paikneb tavaliselt kiriku idaosas ja on tihti eraldatud pikihoonest võidu-kaarega ja koorivahevõre või letneriga; k lõpeb sageli apsiidi, sirge või polügonaalse koorilõpmikuga; võib olla ümbritsetud kooriümbriskäiguga.

Chorgestühl n

kooritoolistik, kooripingistik

Kloostri- ja piiskopikirikus vaimulikele mõeldud tavaliselt kaks eri kõrgusel asuvat toolirida kooriruumi külgseinte ääres. Gootikas rikkalikult kaunistatud seljatugede ja käetugedega.

Chorgitter n

koorivahevõre

Kiriku koori muust hoonest eraldav ažuurne ja/või avadega konstruktsioon.

Chorraum m à Chor

Chorschluss m

koorilõpmik

Kiriku koori idapoolseim osa (tihti identne apsiidiga). K võib olla sirge, poolümara või polügonaalse põhi-plaaniga; vahel moodustab k eraldi kabeli.

Chorumgang m

kooriümbriskäik, deambulatoorium

Gooti kirikutes külglöövide pikendus ümber koori; reeglina võlvitud ja arkaadi kaudu avatud kooriruumi. K-e ümbritseb sageli kabelitepärg.

Dachreiter m

haritorn

Kellatornike keskaja arhitektuuris, harilikult puidust, paikneb viilkatuse harjal. H on tavaline kirikutel, eriti tsistertslaste ja dominikaanlaste kloos-terkirikutel.

Dansker m

dansker

Kaitse- või seinamüüri välisküljelt eenduv kitsas nelinurkne ehitis; kasu-tusel käimlana, kaevuna või linnuse flankeerivaks kaitseks. Mõistena kasutusel pms Saksa Ordu ala linnusearhitektuuris.

Diele f

diele, diile

Koldega keskruum alamsaksi keskaegses talumajas. Hiliskeskaegses linnaelamus avar tänavapoolne ruum maja esimesel korrusel.

Dienst m

turp

Pikk peene samba taoline püsttugi võlvkaare vms toetamiseks, ristlõikelt veerand-, pool- või kolmveerandringi kujuline, hilisgootikas ka polügonaalse või pirnvöödi laadse ristlõikega. Esineb nii iseseisva eendtoena, kui ka kimppiilari osana.

Docke f à Baluster

Dom m

toomkirik

Piiskopikirikute nimetus saksa kul-tuuriruumis. Keskaja lõpuni nimetati toomiks üksnes piiskopi privaatkabelit, hiljem kandus tähistus üle (pea)piis-kopi peakirikule.

Domikalgewölbe n

domikaalvõlv

Nelinurkse põhiplaaniga kuplitaoline ristvõlv. Kujunes 12. saj Prantsusmaal.

Donjon m

donžoon,  donjon

Keskaegse linnuse massiivne neli-nurkse põhiplaaniga elutorn; romaani perioodil oli donžoon keskmise suu-rusega linnustes peaehitiseks. Kujunes 11. saj Prantsusmaal, levis eriti laialt Inglismaal (sealne nimetus keep).

Doppelkapelle f

topeltkabel

Kaks üksteise peal asuvat eraldi sissekäiguga kabelit. Ülemine oli mõeldud kõrgemast seisusest isikuile, alumine oli lihtrahva kasutada.

Dormitorium n

dormitoorium

Ühine magamissaal kloostris või linnuses, mis paiknes tavaliselt klausuuri idatiiva ülemisel korrusel.

Dornse f

dornse

Eluruum alamsaksi talumajades; keskaegse linnaelamu hoovipoolne elutuba. Asus diile taga, erandlikult selle küljel.

Dorsale n

dorsaal

Kooripingistiku, tihti baldahhiinide ja petikutega kaunistatud tagasein.

Dreiblatt n

kolmikleht

Ristikheina kolmeleheline variant, mida kasutatakse tihti gooti ornamen-dis. Sümboliseerib Kolmainsust.

Dreipass m

kolmiksiir

Gooti ehisraamistiku ja muu dekoori osa; koosneb kolmest seotud kolm-veerandringist.

Dreipassbogen m, Kleeblattbogen m

kolmiksiirkaar, ristikkaar

Koosneb ristikheinalehte meenutavast kolmest ümarkaarest, neist keskmine on vahel teravkaarne. Esineb pms varagootikas.

Eckblatt n, Ecksporn m,

Eckknolle f

nurgaleht

Dekoratiivne lehemotiiv samba või ümarpiilari baasi kujunduses; esineb tavaliselt romaani arhitektuuris.

Eckknolle f à Eckblatt

Ecksporn m à Eckblatt

einschiffige Kirche f

ühelööviline kirik

Kirikutüüp, mille võlvitud pikihoone on löövideks jagamata.

Empore f

empoor

Sakraalruumi väär, rõdu. Romaani ja gooti arhitektuuris basiilika külg-löövide peal olev võlvitud ruum, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab basilikaalse kõrgseina teise, arkaadi ja trifooriumi vahelise rõhtvööndi.

Entlastungsbogen m

jaotuskaar, kergenduskaar

Müürisisene kaar koormuse ümber-jaotamiseks.

Epistelseite f

epistlipool

Kiriku lõunapoolne külglööv või ruumiosa epistlilugemise puldi asu-koha järgi.

Epitaph n

epitaaf

Surnu mälestusele pühendatud tähis kiriku seinal, piilaril või kiriku vahetus läheduses. Hakati kasutama 14. saj keskel.

Erker m

ärkel

Välisseinast eenduv konsoolidele toetuv või konsoolidega ühendatud kaarele toetuva esiküljega ruum või ruumiosa; levinud laialdaselt keskajast tänapäevani.

Eselsrücken m

eesliselgkaar, roodkaar

Lai kiilkaar, koosneb kahest S-kurvist; levinud kaaretüüp gootikas, eelistatud inglise gootikas ja flamboyant stiilis Prantsusmaal.

Evangelienseite f

evangeeliumipool

Kiriku põhjapoolne külglööv või ruumiosa evangeeliumilugemise puldi, hiljem kantsli asukoha järgi.

Fachwerk n

vahvärk

Alates keskajast levinud dekoratiivne seinakonstruktsioon, kus vertikaalselt, diagonaalselt ja horisontaalselt aseta-tud puidust sõrestiku vahel on savi, tellise vm materjaliga täidetud ja krohviga kaetud pind.

Fallgatter n

langevõre

Raske ülestõstetav kidadega võre linnuse või kindluse sissepääsu sulge-miseks.

falsches Gewölbe n, Kraggewölbe n

pseudokaar

Kaarekujuline avaus; kaareümbruse horisontaalsed kiviread on laotud nii, et iga järgmine ulatub üle eelmise kuni ava sulgemiseni.

Faltenkapitell n

voltkapiteel

Kapiteel, mis meenutab kokkuvolditud kangavirna.

Fiale f

fiaal

Sale terav tornike ehisviilude, tugi-piilarite ja tornide kujunduses gooti arhitektuuris, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga.

Figurenkapitell n

figuurkapiteel

Kapiteel inimese, looma või fantas-tiliste olendite figuuridega, tihti koos stiliseeritud taimedega.

Figurenportal n

figuraalportaal

Portaalitüüp katedraaligootikas, kus profileeritud vormide asemel on figuraalsed skulptuurid.

Fischblase f, Schneuß m

kalapõis

Hilisgootikas tihti esinev lainjas leegi-vorm ehisraamistiku kujunduses jm.

Flachbogen m à Segmentbogen

Flamboyantstil m

flamboyant stiil, leekestiil

Hilisgooti ornamendi stiilivariant, millele on iseloomulik teravat leeki ja kalapõit meenutava motiivi kasuta-mine; vahel ka kogu selle ornamendiga seotud arhitektuur.

Flügelaltar m, Wandelaltar m

tiibaltar

Hilisgooti retaabli tüüp, millel võib olla mitu paari tiibu. Nende avamise ja sulgemisega oli võimalik näidata erinevaid ikonograafilisi kompo-sitsioone vastavalt liturgilistele vaja-dustele.

Fries m

friis

Kõigis ajaloolistes stiilides esinenud horisontaalne ornamentaalne või skulp-turaalne vöönd ehitise liigendamiseks.

Fußpunkt m

võlvikand

Võlvinurga toetuspunkt müüris.

Fächergewölbe n

lehvikvõlv

Võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaolisena ühest punktist. Ise-loomulik perpendikulaarstiilile inglise gootikas, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti.

Galerie f

galerii

1. Linnuse või linnamüüri kaitsekäik. 2. Ruume ühendav pikk käik kirikus või hoones, mille ühes küljes on tavaliselt aknarida.

3. Väär e empoor kirikus.

Gesims n, Sims m, ka: n

simss

Horisontaalne eenduv vöö või liist seinapinna liigendamiseks, tavaliselt profileeritud.

Gesprenge n

pealmik

Retaabli ülemine osa, saksa hilisgooti kappaltarite p-d on sageli suure-joonelised nikerdatud miniarhitektuu-riteosed.

Gewände n

palestik

Akna või portaali viltuse lõikega külgsein.

Gewändeportal n

palestikportaal

Portaalitüüp kõrg- ja hilisgootikas, kus palestikuastmed ja -sambad on taan-datud ühtseks reljeefseks profiiliks, kus vahelduvad rihvad ja turbad.

Gewölbe n

võlv

V-i kandesein on kilpsein, v-i ja seina liitejoonel eenduvad kilpkaared. V-e eraldavad vööndkaared. V-isiilud võivad olla eraldatud roietega, mille ristumiskohal, kiirul, võib olla päiskivi. V-itüübid: silinder- e aam-, rist-, serv-joon-, ristroid-, täht-, võrk-, lehvik-, kuppel-, domikaal-, kloostri-, mold- ja peegelv.

Gewölbeanfänger m à Anfänger

Gewölbedecke f

võlvlagi

Võlvidest koosnev laetüüp.

Gewölbekappe f

võlvisiil

Diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinna lõik.

Giebelturm m

viilutorn

Kiriku või muu hoone viilule toetuv torn.

Glacis n

glassii

Vallikraavi välisküljel ründaja tulistamiseks vabaks jäetud väli.

Gotik f

gootika, gooti stiil

Stiil, mis järgnes romaanikale ja eelnes renessansile kattudes osaliselt mõlemaga. G kujunes välja 12. saj keskel Île-de-France’is, levis sealt üle Euroopa ja hääbus 16. saj.

Grat m

servjoon

Roieteta võlvi siilude liitekohas moodustuv terav, veidi eenduv kant.

Gurtbogen m

vööndkaar

Võlvistikku toetav ja ruumi võlvi-kuteks jaotav kaar.

Gurtgesims n

vööndsimss

Simss, mis eraldab eri korruseid üks-teisest.

Gusserker m à Pechnase

Hallenchor m

kodakoor

Mitmelööviline ümbriskäiguga koori-ruum, kus löövid on võrdse kõrgusega; levis 14. saj saksa aladel tellisgootika piirkondades.

Hallenkirche f

kodakirik

Kirikuehitise tüüp, kus kesklööv ja külglööv on ühekõrgused ja omavad ühist katust.

Hauptschiff n, Mittelschiff n

kesklööv, pealööv

Kirikuruumi vm hoone keskne piki-suunaline osa, mis on eraldatud külglöövidest sammaste, piilarite või kaaristuga.

Hohlkehle f

rihv, süvarihv

Nõgusa rennitaolise süvendiga ehisliist; esineb sageli simsi, karniisi ning samba baasi profiilis.

Hospiz n

hospiits

Kloostri või muu vaimuliku insti-tutsiooni poolt ülalpeetav võõraste-maja.

Hufeisenbogen m

hoburaudkaar

Islami kaare vorm, esineb ka romaani arhitektuuris.

Hurde f

urdaaž

Konsoolidele toetuv puidust kaitsekäik müüri või torni välisküljel.

Hängezwickel m, Pendentif n

pendentif

Sfäärilise kolmnurga kujuline ripp-vikkel, mis toimib vahelülina kupli alusringi ja kvadraatse allehitise vahel.

Joch n à Travée

Kampanile m

kampaniil

Kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn. Levinud pms Itaalias alates 6. saj-st barokini.

Kanzel f

kantsel, räästool

Kõnetool kristlikus kirikus. Algselt kõrgendatud poodium lugemispuldiga, 13. saj hakkas kujunema klassikaline vorm, mis koosnes jalast, rinnatisega piiratud ümmarguse või polügonaalse põhiplaaniga kõnepuldist, kõlaräästast ja pulti viivast rinnatisega trepist.

Kapelle f

kabel

1. Väike sakraalehitis, mis on seotud kirikuhoonega või mõne muu ehiti-sega. Gooti katedraalidel esineb sageli kabelitepärg.

2. Väiksemad kirikud ja abikirikud, samuti eriotstarbelised sakraalehitised nagu baptisteerium, mälestuskabel, kalmistukabel jne.

Kapellenkranz m

kabelitepärg

Kiriku kooriosa või kooriümbrikäiku ümbritsev tavaliselt sümmeetriliselt paigutatud väikeste kabelite rida; iseloomulik gooti arhitektuurile.

Kapitell n

kapiteel

Samba, piilari või pilastri dekoreeritud ülaosa, millele toetub talastik, kaar või võlv. K-i kujus ja dekooris avalduvad eri ajastutele iseloomulikud jooned.

Kapitelsaal m

kapiitlisaal

Esinduslik, harilikult kahelööviline ruum kloostri, toomklausuuri või ordulinnuse idatiivas, kus toimusid nõupidamised ja võeti vastu tähtsaid külalisi.

Karnies n

karniis

1. Ehisliist, mille profiil moodustub kumerast ja nõgusast poolest (rihv ja ümarvööt).

2. Igasugune seinast eenduv dekora-tiivne profiilliist..

Kasematte f

kasematt

Müüritud varjend kindluses, ehitatud paksu müüri või valli sisse.

Kastell n

kastell

Keskajal iseseisev linnusetüüp, mis koosnes nelinurksest ringmüürist ja vastu ringmüüri ehitatud hoonetest. Kaitse koondus väravatele ja vahel nurgatornidele.

Kathedrale f

katedraal

Piiskopikirik Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias, saksa ja itaalia kultuuri-ruumis toomkirik.

Kelchkapitell n

karikkapiteel

Karikakujuline kapiteel hilisromaani-kas ja gootikas.

Kemenate f

kemenate

Pikliku põhiplaaniga mitmeruumiline kaminaga elutorn linnuses.

Kielbogen m

kiilkaar

Teravkaare tüüp, mille moodustavad kaks S-kurvist poolt.

Kirche f

kirik

Kristlik sakraalhoone.

Klausur f

klausuur, sulushoonestik

Välismaailmast eraldatud kloostri-ehitiste kompleks; enamasti koosneb kolmest tiivast neljakandilise hoovi ümber, neljanda moodustab kirik.

Kleeblattbogen m àDreipassbogen

Kloster n

klooster

Ehitiste kompleks religioosse ordu liikmetele. Alates 8. saj järgis enamik Euroopa kloostreid nn benediktiini plaani, mille kohaselt on klooster täielikult välismaailmast eraldatud kompleks, mis koosneb kirikust põhjaküljel ja kvadraatse hoovi ümber koondatud klausuurist.

Klostergewölbe n

kloostervõlv

Võlvitüüp, mis koosneb silindervõlvi segmentidest ja on poolringikujulise ristlõikega.

Knospenkapitell n

pungkapiteel

Gooti karikkapiteeli liik, mille nurka-del on suuremal või vähemal määral naturalistlikud pungad, vahel ka mitu rida pungi.

Konche f à Apsis

Konsole f, Kragstein m

konsool, ulgkivi

Seinast või mujalt eenduv tugi karniisi, skulptuuri vm kandmiseks; liigendub pealisplaadiks ja S-kujulise profiiliga kandeosaks.

Konventshaus n

konvendihoone

Saksa ja Liivi ordu aladel 13. saj-l kastellist ja kloostriehitisest kujunenud ning 15. saj-ni püsinud linnusetüüp.

Korbbogen m

korvkaar

Lame ümarkaar, konstrueeritud kolme-le erineva keskpunktiga ringile.

Krabbe f

krabi

Rullunud lehte meenutav ehismotiiv gootikas; kasutatud arhitektuuris ehis-viiludel, fiaalidel, tugipiilaritel, torni-del ja mujal.

Kraggewölbe n à falsches Gewölbe

Kragstein m à Konsole

Krenelierung f

kreneleering

Müüri sakmeline lõpetus, kus mada-lamad laskeavad vahelduvad kõrge-mate müürihammastega.

Kreuzblume f

ristlillik

Ristikujuline lehe- ja pungamotiividest kujundatud dekoratiivne tipp gooti tornidel, viiludel, ehisviiludel, fiaali-del.

Kreuzgang m

ristikäik

Kloostri või konvendihoone sisehoovi ümbritsev ja selle poole avanev käik, mis ruume omavahel ühendab.

Kreuzgewölbe n

ristvõlv

Võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel.

Kreuzgratgewölbe n

servjoonvõlv

Roieteta ristvõlv, kus võlvisiilud liitu-des moodustavad servjoone.

Kreuzpfeiler m

ristpiilar

Ristikujulise ristlõikega piilar; risti eenduvatele haaraosadele toetuvad vöönd- ja arkaadikaared.

Kreuzrippengewölbe n

ristroidvõlv

Neljaosaline võlv, mille konstrukt-siooni aluseks on diagonaalsed roided, nende vahel võlvisiilud.

Kruzifix n

krutsifiks

Rist tavaliselt skulpturaalse, harvem maalitud ristilöödud Kristuse kuju-tisega. Esimesed k-d pärinevad 10. saj.

Krypta f

krüpt

Kirikus tavaliselt apsiidi või koori all paiknev, suuremates kirikutes ka nelitise ja pikihoone alla ulatuv, protsessioonikäikudega võlvitud pool-kelder; kasutusel põhiliselt märtrite või teiste pühakute hauakabelina või muude reliikviate paigutamiseks; eriti levinud romaanikas.

Kuppelgewölbe n

kuppelvõlv

Kuplitaoline võlvi eritüüp, mis katab ringi- või ruudukujulise põhiplaaniga ruumi.

Kurtine f

kurtiin

Kaht kindluse bastioni ühendav vall.

Kämpfer m

talum

Sageli dekoratiivselt kujundatud horisontaalne plaat, mis sarnaselt kapiteelile kannab kaare, seina või võlvi koormuse üle püsttoele (piilarile, liseenile vm). Kasutusel pms romaani ja gooti arhitektuuris.

Königsgalerie f

kuningategalerii

Eelkõige Prantsusmaa gooti katedraa-lidel põiki üle kogu fassaadi ulatuv skulptuuride rida teravkaarelistes niššides.

Lady Chapel f

Maarja kabel, Lady Chapel

Eelkõige Inglismaal levinud Neitsi Maarjale pühendatud kabel, mis ehitati koorilõpmikuna suuremate kirikute idapoolsesse otsa kiriku pikiteljele.

Laibung f, Leibung f

palend

Avapõsk, müüriava liigendamata pind nt aknaaval, kaarel, portaalil.

Langhaus n

pikihoone

Kirikuhoone kogudusele määratud osa. Basiilika puhul reeglina kiriku lääne-poolne ruumiosa, millega risti paikneb transept ja millega idas liitub koori-ruum; p võib olla ühe- või mitme-lööviline.

Lanzettbogen m

lantsettkaar

Tavalisest teravkaarest kõrgem ja kitsam kaar.

Lanzettfenster n

lantsettaken

Kõrge, kitsas, ehisraamistikuta terav-kaaraken, eriti iseloomulik inglise varagootikale 12.-13. saj.

Laterne f

latern

Ümmargune või hulknurkne tornikuju-line ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Ehitati enamasti kuplitele.

Leibung f à Laibung

Lettner m

letner, lektoorium

Võidukaare alla või ette ehitatud massiivne vahesein, mis eraldas vai-mulikele ja aadlile määratud koori-ruumi lihtrahvale kuuluvast piki-hoonest.

Lichtgaden m à Obergaden

Lisene f

liseen

Baasi ja kapiteelita pilastritaoline seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba.

Lukarne f

lukarn

Rikkaliku raamistusega viilukujuline katuseärkel.

Lünette f

lünett

1. Kilpkaarega piiratud seinapind võlv-ruumis.

2. Poolringi- või segmenditaoline pind enamasti ukse või akna kohal, tihti kaunistatud maali või reljeefiga.

3. Bastionile sarnane eesvall kindluse-arhitektuuris.

Maschikulis m à Pechnase

Maßwerk n

ehisraamistik, maasvärk

Geomeetriline akna, niši, galerii jmt raamistus ennekõike gootikas. Motii-vistik koosnes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest jmt.

Mensa f à Altarmensa

Mittelschiff n à Hauptschiff

Muldengewölbe n

moldvõlv

Kloostervõlvi alaliik, kaarja siiluga lõppev silindervõlv.

Narthex m

narteks

Kiriku eeshall, algselt kogunemiskoht patukahetsejatele ja ristitavatele; n ees võis paikneda kaevuga sammashoov aatrium e paradiis.

Netzgewölbe n

võrkvõlv

Võlvitüüp, kus roided ristuvad võrgu-taoliseks süsteemiks. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas.

Nische f

nišš

Orv, ühest küljest avatud müürisüvend. Võib olla ainult kujunduselement, skulptuuride, akende, portaalide vm paigutamiseks.

Obergaden m, Lichtgaden m

valgmik, kleristoorium

Basilikaalse kiriku kesklöövi ülemine akendega varustatud osa. Aknad aset-sevad külglöövi katustest kõrgemal.

Oktogon n à Achtort

Oratorium n

oratoorium

1. Kodukabel.

2. Igasugune väike kabel, eriti privaat-kabel.

Palas m

palas

Linnuse peamine eluhoone.

Palisade f

palissaad

Tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotstega püstpalkidest tõke linnuse või kindluse muldvallil.

Parcham m, Zwinger m

parham, zwinger

Keskaegse linnuse või linna sisemise põhimüüri ja madalama välismüüri vahele jääv ehitusteta ala ehk eeskaitsevöönd, mis takistas vaenlase otserünnakut põhimüürile.

Parlatorium n

parlatoorium

Eraldi nn kõnelusruum kloostri klausuuris, kus oli lubatud eirata enamiku kloostriordude üldist vaikimiskohustust hädavajalikuks suht-lemiseks.

Pass m

siir

Kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust esineb kolmiksiir, neliksiir, hulksiir.

Pechnase f, Gusserker m, Maschikulis m

piginukk, mašikulii

Keskaegse linnuse või muu kindluse seintel, väravatel ja tornide ülaosas väikese ärklina eenduv rinnatisega ümbritsetud ja luukpõrandaga puust kaitseehitis. Kasutati laske- ja viskekohana, mille põrandaavadest vaenlastele tulist pigi, kive, rooja, keevat vett jms kaela visati.

Pendentif n à Hängezwickel

Perpendicular Style m à Perpendi-kularstil

Perpendikularstil m, Perpendicular Style m

perpendikulaarstiil, Perpendicular Style

Inglise hilisgooti ehitusstiil, mida iseloomustab vertikaalsuse toonitamine pikkade katkematute joontega eriti ehisraamistike juures ning tuudorkaarte ja lehvikvõlvide kasutamine.

Pfeiler m

piilar

Vertikaalne tugi seina, võlvi, kaaristu vms kandmiseks. Tavaliselt neli- või hulknurkse, harvem ümmarguse põhi-plaaniga.

Piscina f

piscina

Katoliku kirikus altari kõrval seina-orvas paiknev äravooluga valamu preestrile rituaalseks käte ja missa-riistade pesemiseks.

Plinthe f

plintos

Nelinurkne kaunistusteta kiviplaat, mis asub samba, piilari või pilastri baasi all.

Polyptychon n

polüptühhon

Mitmeosaline teos, enamasti maal või skulptuur, nt tiibaltar.

Predella f

predella

Altariretaabli alumine osa, mis toetub vahetult mensale ja toetab retaabli põhikorpust. P on reeglina maalitud või skulptuuridega kaunistatud.

Presbyterium n

presbüteerium

Vaimulikkonnale määratud peaaltari-ruum kirikus.

Priependach n

munk-nunn katusekate

Peamiselt keskajal kasutusel olnud savikividest konstruktsioon. Kivid on poolringikujulise ristlõikega, kuid erineva kujuga; “nunnad” kinnitatakse näsade abil roovitisele kumer külg allapoole, “mungad” kumer külg ülespoole “nunnade” liitejoonele.

Profanarchitektur f

profaanarhitektuur

Ilmaliku otstarbega ehituskunst.

Pseudobasilika f

pseudobasiilika

Basiilikat meenutav kirikutüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest küll kõrgem, kuid tal puudub basiilikale iseloomulik valgmik.

Quader m, Quaderstein m

kvaader, kantkivi

Puhtalt töödeldud välispinnaga täisnurkne looduslik müürikivi.

Quaderstein m à Quader

Querhaus n à Querschiff

Querschiff n, Querhaus n, Transept m, ka: n

ristlööv, põiklööv, transept

Kiriku pikiteljega risti kulgev lööv, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks. Võib olla ühe- või mitmelööviline.

Ravelin n

raveliin

Vallikraavis kurtiini kaitseks bastioni-de ette ehitatud kiilukujuline eelkind-lustus.

Refektorium n, Remter m

refektoorium, remter

Ühine söögisaal ja pidulik ühisruum kloostris või konvendihoones.

Reliquiar n

relikviaar

Reliikviate (pühakute säilmete) hoid-mise nõu.

Remter m à Refektorium

Retabel n

retaabel

Altari kõrge dekoratiivne osa, mis toetub mensale. R võib olla maalitud või skulpturaalne.

Ringmauer f

ringmüür

Kõrge ja lai kaitsekäiguga müür linnuse ümber.

Rippe f

roie

Raidkivist või tellistest laotud võlvi karkassi eendkaar.

Rippengewölbe n

roidvõlv

Ühine mõiste kõigi võlvitüüpide kohta, millel on roideist karkass, mis kannab kergeid ja õhukesi võlvisiile.

Romanik f

romaanika, romaani stiil

R alguseks loetakse kokkuleppeliselt 11. saj keskpaika ja lõpuks 13. saj algust. Geograafiliselt oli tegemist esimese üleeuroopalise stiiliga. R avaldus ennekõike sakraalarhitektuuris.

Rondell n

rondeel

Pool- või täisringikujulise põhiplaaniga lai ja madal suurtükitorn linnuse või linna ringmüüris või selle ees värava või vallikraavi kaitseks.

Rosenfenster n

roosaken

Rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kirikufassaadis, paikneb tavaliselt por-taali kohal lääneseinas või transeptide otsaseinas.

Rundbogen m

ümarkaar

Poolringikujulise ülaosaga kaar.

Rundbogenfries m

ümarkaarfriis

Romaani stiilis eelistatuim friisivorm, mis koosnes reast tihti rikkalikult profileeritud ümarkaartest.

Saalkirche f

saalkirik

Lihtne kirikuvorm, mille põhiplaan on ristkülikukujuline ja mis ei ole jagatud löövideks.

Sakralarchitektur f

sakraalarhitektuur

Kristliku religiooni tarbeks mõeldud ehitised.

Sakramentnische f

sakramendiorv

Nišš kiriku seinas sakramendi hoid-miseks.

Sakristei f

käärkamber, sakristei

Kiriku kooriruumiga ühenduses olev väike kõrvalehitis või ruum liturgiliste toimingute ettevalmistamiseks ning jumalateenistuseks vajalike esemete hoidmiseks.

Sanktuarium n

sanktuaarium

Kõige püham paik kirikus peaaltari ümber; ruumina võib kattuda presbü-teeriumi või kooriruumiga.

Schaft m

tüves

Samba, piilari või pilastri keskosa baasi ja kapiteeli vahel.

Schaftring m à Wirtel

Schalldeckel m

kõlaräästas

Kantsli kohal olev katus, mis hoiab heli hajumast.

Scharwachtturm m

ešogett

Ripptorn, väike konsoolile toetuv torn keskaegse linnuse nurgal.

Scheitel m

kiird

Kõige kõrgem punkt kaare või võlvi siseküljel; roiete lõikumiskoht, kus enamasti asub päiskivi.

Scheitellinie f

kiirujoon, seitlijoon

Võlvi kiirdu läbiv joon, mis kulgeb võlviku telgedega risti ja tähistab võlvi profiili.

Schießscharte f

laskeava

Ava kaitsekäigus, linnamüüris, tornis, kust sai ise varju jäädes vaenlase pihta lasta.

Schiff n

lööv

Kirikuruumi pikisuunaline lõik, mis ulatub tornist altariruumini. Basiilikal ja kodakirikul on mitu rööbitist löövi, keskmine (kesklööv e pealööv) on harilikult suurem ja külglöövidest sammaste või piilaritega eraldatud.

Schildbogen m

kilpkaar

Kilpseina ja võlvisiilu liitumiskohas paiknev eendkaar või kilproie; koos diagonaalsete roiete ja vööndkaartega moodustab roidvõlvi kandva struk-tuuri.

Schildwand f

kilpsein

Võlvikaare kandesein.

Schlussstein m

1) päiskivi

Võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv dekoreeritud kivi;

2) lukukivi

Kaare tipukivi, on sageli rõhutatud teistest kaarekividest erineva kujun-dusega.

Schneuß m à Fischblase

Segmentbogen m, Flachbogen m

segmentkaar, lamekaar

Ringist sirgjoonega eraldatud osast moodustatud kaar.

Seitenschiff n

külglööv

Kummalgi pool kesklöövi asetsev ruumiosa basiilikas ja kodakirikus.

Sims m, ka: n à Gesims

Skriptorium n

skriptoorium

Käsikirjade ümberkirjutamise ruum keskaegses kloostris või katedraalis.

Spiegelgewölbe n

peegelvõlv

Mold- või kloostervõlv, mis on pealt ära lõigatud ja kaetud tasapinnaga, nn peegliga.

Spitzbogen m

teravkaar

Kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustavad terav-nurga.

Spätgotik f

hilisgootika

Gooti stiili viimane periood, mille üht varianti nimetatakse Prantsusmaal leeke- ehk flamboyant stiiliks, Inglis-maal perpendikulaarstiiliks. Üldiselt iseloomulik dekoratiivsus ja keerukad vormid.

Staffelchor m

astmikkoor

Koor, mille peaapsiid külgneb astme-liselt taanduvate kõrvalapsiididega.

Staffelgiebel m, Stufengiebel m, Treppengiebel m

astmikviil

Trepiastmeliselt tõusvate külgedega viil gooti stiilis hoonetel.

Staffelkirche f, Stufenhalle f

astmeskirik

Basiilika ja kodakiriku vahepealne kirikutüüp, kus kesklööv on külg-löövidest kõrgem, kuid puudub valg-mik.

Sterngewölbe n

tähtvõlv

Ristvõlvi erivorm, kus lisaks konst-ruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moo-dustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid.

Stichkappe f

pistiksiil

Iseseisev väike võlvisiil, mis lõikab horisontaalselt laevõlvi kumerpinda akna- või ukseava kõrgendamiseks.

Stipes m

stipes

Altari müüritud massiivne kivialus, millele toetub mensa.

Strebebogen m

tugikaar

Tugipiidast üle külglöövi katuse kõrg-seinani ulatuv kaar, mis tasakaalustab kesklöövi võlvisurvet; gooti basiilika tugisüsteemi osa.

Strebepfeiler m

tugipiilar, tugipiit

Eelkõige gooti arhitektuurile iseloomu-lik seinatugi võlvide külgsurve tasa-kaalustamiseks. Tavaliselt on astmeli-selt aheneva profiiliga ning paikneb seina välisküljel.

Stufengiebel m à Staffelgiebel

Stufenhalle f à Staffelkirche

Stufenportal n

astmikportaal

Astmeliselt ukse suunas aheneva arhivoldi ja palestikuga monumen-taalne raidkivist sissepääs romaani ja gooti arhitektuuris.

Sturz m

sillus

Ava sildav konstruktsioon, võib olla nii horisontaalne kui ka kaarekujuline.

Sturzbogen m

silluskaar

Akna või ukseava sildav kaar.

Säulenportal n

sammasportaal

Astmikportaali tüüp, kus palestiku-astmetesse on paigutatud sambad.

Tabernakel m, ka: n

tabernaakel

Gooti arhitektuuri väikevorm skulptuu-ride paigutamiseks, koosneb baldah-hiinist ja seda toetavaist sammastest, mis moodustavad skulptuuri ümber “hoone”.

Tambour m

tambuur

1. Silindriline või hulknurkne kuplit kandev ehitise osa, enamasti akendega. 2. Kivisamba tüvese lüli.

Taufschüssel f

ristimisvaagen

Mitmesugustes vormides, tihti kunsti-päraselt töödeldud metallnõu ristimisel tarvitatava vee jaoks; levinud alates 14. saj.

Taufstein m

ristimiskivi

Suur ümar või hulktahuline, hiljem karikakujuline, sageli rikkalikult kau-nistatud kivinõu ristimisvee hoid-miseks ja ristmistalituse läbiviimiseks.

Tonnengewölbe n

silindervõlv, aamvõlv

Poolringikujulise ristlõikega võlv. Vanim ja lihtsaim võlvitüüp.

Torturm m

väravatorn

Keskaegses linnusearhitektuuris vära-vat kaitsev torn.

Tragaltar m, Portatile n

portatiivne altar

Väike kaasaskantav altar välijumala-teenistuste pidamiseks.

Transept m, ka: n à Querschiff

Travée f, Joch n

travee, võlvik

Löövideks jaotatud võlvruumi põik-suunaline osa, mis kahe võlvitoe või toerea vahel ulatub ühest pikiseinast teiseni. Mõistet kasutatakse pms basiilika võlvide puhul.

Treppengiebel m à Staffelgiebel

Triforium n

trifoorium

Romaani või gooti basiilikas galerii-taoline kitsas käik kesklöövi ja tran-septi seinamüüris.

Triumphbogen m

võidukaar, triumfikaar

Keskaja ja hilisemas kirikuarhi-tektuuris suur kaarava, mis eraldab kooriruumi pikihoonest; võib olla dekoreeritud.

Trompe f

tromp

Võlvitud (veerandkerakujuline) nišš täisnurkse müürinurga kohal, võimal-dab ruudukujulise põhiplaaniga ruumi katta kupli või kaheksaosalise kloos-tervõlviga.

Trumeau m

trümoo

Portaali keskpiilar, mis toetab sillust ja selle peal asuvat tümpanoni; tavaliselt skulptureeritud.

Tudorbogen m

tuudorkaar

Inglise hilisgootikas esinev lame teravkaar, konstrueeritud neljast kesk-punktist.

Tumba f

tumba

Sarkofaagi meenutav hauatähis, mis koosneb haua kohal olevast kasti-kujulisest alusest ja seda katvast plaadist, millel on kujutatud lahkunut kas reljeefis või ümarplastikas.

Turmburg f

tornlinnus

Ümmarguse või hulknurkse põhi-plaaniga kindlustorn, mida tavaliselt ümbritseb eeslinnus.

Turmhelm m

tornikiiver

Torni ülemine, katuse osa. T-d võivad olla kivist (nt gooti katedraalidel) või puitkonstruktsiooniga ning kaetud pleki, keraamilise katusekivi, loodus-kivi või puiduga.

Tympanon n

tümpanon

Dekoreeritud viilu- või kaareväli romaani ja gooti kirikute portaalil, arhivoldi ja nelinurkse ukseava vahel, tihti rikkalikult dekoreeritud.

Vielpass m

hulksiir

Gooti ehisraamistiku ja muu dekoori osa; koosneb rohkem kui neljast seotud kolmveerandringist.

Vierpass m

neliksiir

Gooti ehisraamistiku ja muu dekoori osa, koosneb neljast seotud kolm-veerandringist.

Vierung f

nelitis

Basiilika pikihoone ja transepti ristu-misel tekkiv ruumilõik, sageli kaetud torni või kupliga.

Vierungsturm m

nelitistorn

Nelitise kohal olev torn; võis olla kasutusel kellatornina.

Vorburg f

eeslinnus

Kindlustatud müüridevaheline õu linnuse välimises osas, kus olid aidad, tallid ja teised majandushooned.

Wachtturm m

vahitorn

Torn valveks ja vahipidamiseks linnuses või kindluses.

Wallfahrtskirche f

palverännukirik

Rühm romaani kirikuid, mis paiknesid Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias palverännuteel Santiago de Compos-telasse. P-d on nii funktsionaalselt ülesehituselt kui ka detailidelt väga homogeensed.

Wallgraben m

vallikraav

Lai sügav tõkkekraav, mis ümbritseb linna või kindluse müüre või kaitse-valli.

Wandelaltar m à Flügelaltar

Wandpfeiler m

seinapiilar

Vertikaalselt poolitatud piilar seinal.

Wasserspeier m

veesüliti

Kivist või metallist vihmaveerenni sageli dekoreeritud eenduv lõpposa.

Wehrgang m

kaitsekäik

Ringmüüri peale ühendusteeks või müüri kaitseks ehitatud katusega või lahtine käik, mille rinnatises või seinas olid laskepilud.

Wehrkirche f

kindluskirik

Kirikuehitise tüüp, mida kasutati ka kindlusena. K lähtub kiriku liturgilise skeemi ühendamisest kaitseehitise elementidega, nt paksud laskeavadega kaitsemüürid, kaitsekäigud külglöövi akende all, ristpalgiga seestpoolt suletavad uksed.

Wimperg m, Ziergiebel m

vimperg, ehisviil

Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või niši kohal. Sageli kaunistatud krabide ja ristlillikutega.

Wirtel m, Schaftring m

tüvesevõru

Raidkivist või tellistest võrutaoline kumera profiiliga ehismotiiv sambal, turbal, kaaremõikal tavaliselt hilis-romaani ja varagooti ehituskunstis.

Wulst m

mõigas

Latitaoline ümmarguse (pool- või kolmveerandring) ristlõikega kaarjas raidvorm hilisromaani ja gooti arhitektuuris; enamasti esineb arhivoldi ja roiete kujunduses.

Würfelkapitell n

kuupkapiteel

Kapiteel, mille kiviploki neli alumist nurka on ümardatud, nii et tekib sujuv üleminek ruudult ringile.

Zahnfries m, Zahnschnitt m

hammasfriis, hammaslõige

Nelinurksete talaotste rida meenutav ehisliist. Romaanikas ja gootikas klassikalise h-ga kaudselt seotud ehisliist seinte horisontaalliigenduseks ja portaalide, kapiteelide, konsoolide, aknapalestike jms kujundamiseks.

Zahnschnitt m à Zahnfries

Zellengewölbe n

kärgvõlv

Võrkvõlvi erivorm, mille võlvisiilud on võlvi keskosas kärjekujulised; esineb saksa tellisgootikas.

Ziborium n

tsiboorium

1. Baldahhiinitaoline pealisehitis altari kohal, koosneb neljast või enamast sambast ja neile toetuvast katusest, mis võib olla püramiidjas, kuppel, viilkatus või mõni muu vorm.

2. Liturgiline anum, kaanega karikas pühitsetud hostia hoidmiseks.

Ziergiebel m à Wimperg

Zinnenmauer f

sakkparapett

Sakmete ja laskepiludega kindluse-müür või parapett.

Zisterzienserarchitektur f

tsistertslaste arhitektuur

Tsistertslaste ordu ehituskunst. Ordu statuutide järgi tuli klooster ehitada asustusest eemale, kirikus ei tohtinud olla skulptuure ega vitraaže, ehitada ei tohtinud kivist kellatorne. Neist reegleist peeti kinni vaid osaliselt ja ennekõike 12. sajandil. Kloostri põhi-struktuur toetus benediktiini kloostrite skeemile: nelinurkse hoovi ümber koondatud hoonetest, millest tavaliselt põhjatiiva moodustas kirik ja ülejäänud tiivad klausuuri.

Zitadelle f

tsitadell

Südakindlus ehk kindluse keskosa, mis on kohandatud iseseisvalt kaitstavaks.

Zugbrücke f

tõstesild

Ohu korral palkvinnakute abil üles-tõstetav keskaegse linnuse või linna värava kaitsesild vallikraavi kohal.

Zwerggalerie f

kääbusgalerii

Dekoorielement romaanikas, madal arkaadiga avatud käik tavaliselt välismüüris vahetult katusekarniisi all.

Zwickel m

vikkel

1. Sfääriline kolmnurk ruudukujulise põhiplaaniga ruumi nurgas, millele toetub kuppel.

2. Sfääriline kolmnurk võlvlae nurgas kilpkaare ja diagonaalse roide, kilp-kaare ja vööndkaare või kahe kilpkaare vahel.

3. Kolmnurkne pind arkaadi kahe kaare ja nende kohal paikneva simsi vahel.

Zwinger m à Parcham