PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Chinchilla Liit (edaspidi Liit), inglise keeles Estonian Chinchilla Association, on vaba algatuse alusel asutatud, iseseisev mittetulundusühing, mis ühendab chinchilla aretamise ning kasvatamisega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
2. Liit on asutatud ?08?september 2000.a.
3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning Liidu otsustest.
4. Liit on põhieesmärgi saavutamisele suunatud tegevusega, kasumit mittetaotlev juriidiline isik, kellel on oma nimetusega pitsat ja iseseisev bilanss. Liidul on õigus avada ning sulgeda kontosid ja arveid krediidiasutustes nii kodu- kui välismaal.
5. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
6. Liidu juriidiliseks asukohaks on Tartu mnt. 31A Elva Tartu maakond.
7. Liidu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
II LIIDU PÕHIEESMÄRGID
8. Liidu põhieesmärkideks on:
· 8.1.chinchilla kasvatuse ja aretamisega tegelevate juriidiliste
ning füüsiliste isikute vabatahtlik ühendamine neile ühist
huvi pakkuvate chinchillakasvatus- ja aretusalaste probleemide lahendamiseks;
· 8.2.tõuloomade aretusväärtuse määramine,
tõutunnistuste väljaandmine ning tõuloomade registri
pidamine.
9. Põhieesmärkide saavutamiseks Liit:
· 9.1.otsib võimalusi kvaliteetsete tõuloomade
ostmiseks;
· 9.2.organiseerib Liidu liikmetele chinchillakasvatuseks vajaliku
sööda, liiva ja muude tarvikute hankimist;
· 9.3.otsib tõuloomade ja karusnahkade müügiturge;
· 9.4.viib süstemaatiliselt läbi vahendite hankimiseks
tasulisi näitusvõistlusi ja oksjone;
· 9.5.võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi;
· 9.6.aitab Liidu liikmetel korraldada veterinaaralast järelvalvet
farmides;
· 9.7.korraldab chinchillakasvatusalaseid õppusi ja loenguid
ning abistab chinchillakasvatajaid erialase väljaõppe saamisel;
· 9.8.esindab Liidu liikmeid ja kaitseb nende õigusi
kõikvõimalikes instantsides;
· 9.9.populariseerib chinchillakasvatust, kui tulusat ettevõtmist.
III LIIDU LIIKMESKOND
10. Liidu liikmeks võib olla iga chinchillakasvatusega tegelev juriidiline või vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes kohustub täitma Liidu põhikirja, osaleb aktiivselt tema tegevuses ning tasub liikmemaksu. Liidul on ka välisliikmed ja auliikmed.
11. Liidu liikmeks astumiseks esitab juriidilise isiku volitatud esindaja
või füüsiline isik juhatusele kirjaliku avalduse. Juhatuse
negatiivse otsuse korral võib taotleja nõuda, et tema liikmeks
vastu-võtmise otsustab üldkoosaolek.
· 11.1. Liikmed, kellel ei ole alalist elu- või tegutsemiskohta
Eesti Vabariigis, on Liidu välisliikmed.
· 11.2. Liidu auliikmeks võib üldkoosolek valida
iga isiku, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku ja kelle tegevus
on toonud märkimisväärset kasu Liidu tegevusele.
12. Liidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, seejärel tuleb likvideerida vastastikused võlgnevused. Pärast seda loetakse juhatuse otsusega antud liige lahkunuks.
13. Juhatus võib liikme Liidust välja arvata, kui Liidu liige:
1) rikub süstemaatiliselt Liidu põhikirja või teisi
valitud organite ning ametisikute poolt nende pädevuse piires
kehtestatud akte;
2) ei tasu liikmemakse;
3) ei osale mõjuva põhjuseta aasta jooksul Liidu töös.
14. Juhatus teatab koosoleku toimumisest, millisel arutatakse Liidu liikme väljaarvamist, viimasele kirjalikult ette vähemalt 15 päeva. Liikmel on õigus vaidlustada juhatuse otsus järgmisel üldkoosolekul.
15. Liidu liikmel on õigus:
1) osaleda Liidu üritustel;
2) osaleda hääleõigusega Liidu üldkoosolekul;
3) esitada ettepanekuid ja arupärimisi Liidu tegevust puudutavates
küsimustes;
4) olla valitud Liidu juhtorganitesse;
5) lahkuda igal ajal Liidu liikmeskonnast.
16. Liidu liige on kohustatud:
1) täitma Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite
ja ametiisikute poolt nende pädevuse piires kehtestatud akte;
2) osalema üldkoosolekutel ning valitavasse organisse kuulumisel
nende töös;
3) tasuma liikmemaksu vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale;
4) kasutama heaperemehelikult ja säästlikult Liidu vara.
IV LIIDU JUHTIMINE
17. Liidu juhtorganid on:
1) üldkoosolek
2) juhatus
18. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mille kutsub juhatus kokku vähemalt 1(üks) kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 20(kahe-kümne) päeva jooksul, kui vastava kirjaliku nõude on esitanud vähemalt 10(kümme) % Liidu liikmetest või revident.
19. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole mittetulundusühingu liikmetest.
20. Üldkoosoleku toimumise aja, koha ning päevakorra peab juhatus teatama kirjalikult vähemalt 15(viisteist) päeva enne koosoleku toimumist. Juhul, kui üldkoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune, määrab juhatus uue koosoleku läbiviimise päeva. Uus koosolek tuleb läbi viia mitte hiljem, kui 20(kahekümne) päeva ja mitte varem kui 7(seitsme) päeva jooksul eelmise üldkoosoleku päevast arvates. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohaletulnud liikmete arvust.
21. Üldkoosolekut juhib Liidu president (juhatuse esimees) või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja antud koosolekul vastu võetud reglemendi järgi.
22. Üldkoosolek võib otsustada kõikide Liidu tegevusse puutuvate küsimuste üle. Tema ainupädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine ja täiendamine;
2) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
3) aasta tegevus- ja finantsaruande kinnitamine;
4) revidendi poolt teostatud revideerimistulemuste kinnitamine;
5) presidendi (juhatuse esimehe), juhatuse liikmete ja revidendi valimine;
6) Liidu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine.
23. Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt
hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Põhikiri,
tema muudatused ja täiendused ning Liidu tegevuse lõpetamine
loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab
vähemalt 2/3 kohalolijaist.
Hääletamine toimub vastavalt üldkoosolekul vastuvõetud
reglemendile kas avaliku või salajase hääletuse
teel.
24. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
25. Üldkoosolekutevahelisel ajal juhib Liidu tegevust üldkoosoleku
poolt valitud juhatus, milline valitakse 2(kaheks) aastaks. Juhatus
on 3-13 liikmeline. Arvulise koosseisu määrab üldkoosolek.
Juhatuse koosseisu kuulub alati Liidu president (juhatuse esimees).
Juhatuse tööd juhib Liidu president (juhatuse esimees), kes valitakse
juhatuse liikmete poolt personaalselt 2(kaheks) aastaks. Liidu presidendi
(juhatuse esimehe) puudumisel juhatuse koosolekult juhib koosolekuid üks
juhatuse liikmetest. Juhatuse koosseisu ja Liidu presidendi (juhatuse esimehe)
valimisel osutuvad valituks enam hääli kogunud kandidaadid. Juhul,
kui vajalik arv poolthääli jääb saamata korraldatakse
järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
26. Juhatuse liige, kes ei ole õigustanud Liidu liikmete usaldust,
võidakse tagasi kutsuda enne tähtaega. Tagasikutsumiseks
peab seda nõudma kirjalikult ja põhjust ära näidates
vähemalt ½ Liidu liikmetest. Tagasikutsutud juhatuse
liige asendatakse uue liikmega järgmisel üldkoosolekul.
27. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on rohkem kui ½ juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, s.t. poolt peab olema üle poole kohalolnud juhatuse liikmetest.
28. Juhatus võib anda oma otsusega kas ühekordseid või kindlaksmääratud tähtajaga volitusi juhatuse liikmetele, Liidu liikmetele või kolmandatele isikutele juhatuse otsusega kindlaksmääratud varaliste tehingute sooritamiseks.
29. Juhatuse koosolekud kutsub kokku Liidu president (juhatuse esimees) vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui kord kvartalis. Juhatuse koosolekuid protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
30. Liidu president (juhatuse esimees) tegutseb põhikirja alusel erivolikirjata ning esindab Liitu kõigis organisatsioonides, lahendab organisatsioonilisi küsimusi, avab kontosid ja arveid krediidiasutustes, sõlmib lepinguid, võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid ning annab välja volikirju ja korraldusi.
31. Liidu liikmete soovil võib juhatuse otsusega moodustada osakondi, mis alluvad oma tegevuses Liidu juhatusele ja mille tööd juhib osakonna liikmete poolt valitud juhataja. Juhataja valitakse 2(kaheks) aastaks.
32. Liidu finants-majanduslikku tegevust ja asjaajamist kontrollib revident,
kes valitakse 2(kaheks) aastaks. Revident esitab revideerimise tulemuste
kohta aruande 1(üks) kord aastas üldkoosolekule kinnitamiseks.
V LIIDU VAHENDID JA VARA
33. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) kodu- ja välismaiste juriidiliste ja üksikisikute toetustest
ning pärandustest;
3) riigi- ja kohalike eelarvete eraldistest;
4) Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest
ühekordsetest üritustest saadavatest summadest, finantstulust
ning muudest laekumistest.
34. Liit peab oma vahendite ja vara üle raamatupidamise arvestust
ja maksab riigi- ja kohalikke makse ning esitab oma asukohajärgsele
maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsioone õigusaktides
sätestatud korras.
VI LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE JA
LIKVIDEERIMINE
35. Liidu tegevuse lõpetamine ja likvideerimine toimub Eesti
Vabariigi ?Mittetulundusühingute seaduses? sätestatud juhtudel
ja ettenähtud korras.
36. Liidu likvideerimisel lähevad allesjäänud varad
pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist heategevuseks.
Käesolev Eesti Chinchilla Liidu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga
?08? septembril 2000.a.
Asutajad:
Ivo Kappet
Kaupo Kann
Mart Kappet
Toivo Terase
Liivia Muhel
Toomas Hinnov
Lembit Kivisild
Vello Lahesoo
Alar Laanso
Tarmo Vill
Merike Vill
Aleksander Tabo
Matti Kõrge
Tiit Mikker
Erik Mikker
Märt Poll
Stella Mangus
Peeter Puna
