|
Iga päev on televiisorist võimalus jälgida erinevate karastusjookide reklaame. Kuigi meedias ilmub aegajalt ka lühiuudiseid, mis väidavad, et sellised joogid on tegelikult tervisele kahjulikud, ei ole need seni siiski suuremat osa inimestest veenda suutnud ning Coca-Cola Company on maailmas jätkuvalt rikkaimate firmade esinimistus [1]. Käesolevas kirjatükis püütakse jõuda selgusele, kas poelettidelt meile odavalt kättesaadavad limonaadid kujutavad endast tervisele reaalset ohtu või on nende ümber tekkinud poleemika lihtsalt hääl konkurentide poolt. Uuritakse, miks pole jõutud ühisele seisukohale ning selgitatakse, mis seda takistab.
Antud teema käsitlemisel võib läheneda kahest suunast: ühelt poolt võivad karastusjoogid terviseriske põhjustada oma kireva koostise pärast; teisest küljest aga avaldub negatiivne toime ka selles, et limonaad hakkab asendama inimese toitumises vitamiine, kaltsiumi ja mineraale. Nii või teisiti näeme kohe, et need kaks teemat on teineteisega väga tihedalt seotud. On üpris hämmastav, et kui kakskümmend viis aastat tagasi jõi keskmine inimene piima kaks korda enam kui karastusjooke, siis nüüdseks on tarbimine muutunud maailmas suisa vastupidiseks [2]. Seni aastasadade jooksul piimast ammutatud kaltsiumikogus on olnud piisav, et hoida inimskeletti tugeva ja vastupidavana, kuid seoses limonaadi võidukäiguga on kaltsiumitarbimine järsult vähenenud, põhjustades luude hõrenemist ning üha enam ka luude murdumist. Näiteks Coca-Colas on kaltsiumi ligikaudu kuus korda vähem kui piimas, seejuures soovitatava kaltsiumikoguse kättesaamiseks tuleks seda limonaadi juua vähemalt neli liitrit päevas [3]. Uuringutest on selgunud, et tänapäeva noor omandab vaid umbes poole kogu vajalikust kaltsiumikogusest ning põhjuseks peetakse siin just vähest piimatarbimist [4]. Selliste tulemuste analüüsimisel on kerge mõista, miks tervisetöötajad tunnevad üha enam muret karastusjookide aina suureneva populaarsuse pärast. Eriti halba mõju avaldab kaltsiumipuudus just kasvueas lastele, kellele on suunatud suurem osa kogu Coca-Cola reklaamikampaaniast [2]. Ometigi on lihtne taibata, et antud juhul võib limonaaditootjaid süüdistada vaid kaudselt, sest otseselt neile ju midagi süüks panna ei saa. See, et klient piima asemel karastusjooki tarbib, ei pane tootja pead selle pärast valutama, et kliendi luud ka kümne aasta pärast ikka piisavalt tugevad oleks. Lisaks luude hõrenemisele avaldab kaltsiumipuudulikkus mõju ka hammastele, millele omalt poolt annab kahjustava toime sagedastel limonaadijoojatel suus ringlev lahustunud suhkur, kuna see püsib kaua ja regulaarse joomise puhul saab täiendust mitu korda päevas [2]. Kui tehti katse, selgitamaks välja, kuidas limonaadis olevad happed mõjutavad hambaid, peeti eelnevalt tõenäoliseks Coca-Cola kõrget riskitaset, ent tulemuste analüüsimisel selgus, et see jook on siiski üsna suusõbralik, sest tema tõttu väheneb hamba kaal "ainult" 0.017g/cm3 päevas, kusjuures võrdluseks on näiteks apelsinimahla hävitustöö üle kahe korra võimsam [5]. Seega pole põhjust karta, et limonaadis sisalduvad happed iseenesest ohtlikud oleks, kuid loobuda tuleks vahetpidamatust limonaadiluristamisest, et suus ei eksisteeriks regulaarset lahustunud suhkrut ja karastusjoogi happeid. Nähtavasti Coca-Cola pidevad tarbijad viimast nõuet siiski ei täida ning seetõttu pole ime, et arenenud riikides on inimeste hammaste olukord viimasel ajal üsna kehvaks jäänud [6]. Äärmiselt levinud limonaadide koostisaine on kofeiin, mida sisaldab valdav enamus (ligikaudu kuus seitsmendikku) kõigist populaarsematest karastusjookidest [2]. Ehkki sel ainel on Coca-Cola Company andmetel vaid "kergelt mõttetegevust ergutav" mõju [7], on samas tekstis siiski mainimata jäetud, et see tekitab muuseas ka sõltuvust ning ekspertide hinnagul võib olla üheks põhjuseks, miks kofeiini nii laialt taolistesse jookide koostisesse lisatakse [8]. Coca-Cola Company peab muide kofeiini kasutamise ainsaks argumendiks maitseomaduste parandamist, kuid uuringu tulemustena on selgunud, et vaid kaks inimest kahekümne viiest suutsid maitse poolest eristada kofeiiniga jooki kofeiinivabast [8] ning järelikult võiks maitse eesmärgil kofeiin ka täiesti lisamata olla. Seejuures paneb imestama, et igapäevases elus tarbivad enamus neist uuringus osalenud inimesi siiski just kofeiini sisaldavat limonaadi [8], mis tekitab nii mõnegi küsimuse, sest juhul kui kofeiinivaba karastusjook ei erine maitse poolest kofeiiniga joogist, võiks ju eelistada esimest. Seega sellisele statistikale toetudes võiks kofeiini pidada üheks oluliseks limonaadide koostisosaks, tekitades kasutajas kasvõi väikesel määral sõltuvust. Nii või teisiti, kerge on siin näha teaduse võimetust tõestada limonaadi-kofeiini sõltuvuse teadlikku tekitamist ja see on ka põhjus, miks tuntuimad karastusjoogid seda tänaseni sisaldavad. Kuigi Coca-Cola andmetel on nende jookides 90% vett ja vaid kümnendik lisaaineid, on selge, et nende lisaainete üheks põhiliseks algmaterjaliks on looduslik suhkur. Probleem on aga hoopis selles, et üleliigne suhkur sisaldab suures koguses kaloreid, mis omakorda põhjustavad rasvumist. Järgnev uuring ilmestab olukorda üpris hästi. Nimelt täheldati, et ülekaaluliste poiste kõikidest tarbitavatest kaloritest annab limonaad 10,3%, seejuures tavalistel poistel on see näitaja kõigest 7,6% [2]. Sellest võib ilmselt teha järelduse, et karastusjoogid on muutunud inimesele ohtlikuks, kuna põhjustavad liigset rasvumist. See aga omakorda on ideaalne platvorm kõikvõimalike südamehaiguste tekkeks, mis teatavasti on tänapäeval ohtlikumaks inimkonna vikatimeheks. Ometigi pole õnnestunud senini tõestada, et just limonaadis sisalduv suhkur oleks rasvumise peapõhjuseks (nagu seda pole õnnestunud teha mitte ühegi toiduaine jaoks konkreetselt), ehkki see tungib katsete tulemustest ilmselgelt esile. Konkreetse tõestusmaterjali ebatäielikkuse tõttu ei saa limonaaditootjaid antud juhul terviserikkumises süüdistada ega nõuda vastavate hoiatuste lisamist reklaamitekstidesse. Nagu kõigist eelnevatest näidetest selgub, kõnnivad terviseuuringutega tegelevad inimesed pidevalt limonaadikompaniide kandadel, üritades leida seda "miskit", mis karastusjookide tootmisele kriipsu peale võiks tõmmata. Samal põhjusel ongi tootjad sunnitud üha rohkem raha investeerima oma produktide reklaamimisele ja teadusliku müra summutamisele. Tänapäevaks on limonaadide marketing haaramas lausa hiigelsuuri summasid. Üllatustpakkuv on fakt, kuidas näiteks 1997. aastal kulutas Coca-Cola Company reklaamile 277 miljonit dollarit (see teeks Eesti rahasse ümber arvestatuna ligikaudu 16 miljonit krooni päevas) ja edukuselt maailma teine karastusjoogifirma PepsiCo 53 miljonit [9]. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et suuremalt osalt on kogu karastusjookide reklaam suunatud lastele, ehkki just nende jaoks on õige toitumine äärmiselt oluline, ning juhul kui noored tarbivad vajalike mineraalide ja vitamiinide asemel limonaadi, mõjub see negatiivselt kogu inimkonnale. Nagu kirjeldasime eespool, kerkib antud probleem eriti teravalt esile just kasvueas niigi vähese kaltsiumitarbimise juures. Võibolla kasutavad suurkompaniid siin ära hoopiski noorte teadmatust oma toodete ebatervislikkuse osas. Ehkki joogikompaniid üritavad lükata ümber kõiki vastuargumente, pole siiani õnnestunud neil ka näidata, et sarnaselt naturaalsetest toiduainetest sisalduks limonaadis mingeid kasulikke ja tervislikke koostisosi. Uurides joogikompaniide reklaamistrateegiat, on kerge märgata, et igasugune terviseteema on sellest süstemaatiliselt üleüldse välja jäetud [10]. Kuigi me puutume peaaegu iga päev kokku karastusjookide ja nende reklaamiga, on tänini siiski selgusetu, kas limonaadi sildi all müüakse mõnusat tervisejooki või äärmiselt ohtlikku vedelikku. Uuringuid tõe väljaselgitamiseks on tehtud palju, kuid tulemused pole sellegipoolest ümberlükkamatud. On selge, et karastusjookide tarbijatel esineb tervisega teatud iseäralikke probleeme, mida teistel ei esine, ent seni kuni pole suudetud konkreetselt tõestada, miks mõni limonaad just vaadeldavat tervisehäiret põhjustab, pole karastusjookide valmistajatel tahtmist oma tootmisliine sulgeda. Kasumid on ju suured ning kahtlusi limonaadide tervislikkuse osas hajutatakse äärmiselt jõulise reklaamiga, mis omakorda summutab toitumisspetsialistide arvamust. Kõikidest käesolevas kirjatükis toodud näidetest kaigub läbi üks ja sama idee - nimelt järeldub, et limonaadide koostisosad ei kujuta endast üksikuna tervisele iseenesest eriti suurt ohtu, kuid avaldavad mõju alles suurema koguse tarbimise korral. Kaltsiumipuudus tekib inimesel alles siis, kui limonaad hakkab igapäevases toitumises asendama naturaalset piima, üleliigne suhkur hakkab organismi kogunema alles küllalt tiheda tarbimise korral ning hammastele mõjub halvasti vaid regulaarne limonaadijoomine. Seetõttu võiks uskuda tootjate selgitusi, et nende joogid tervisele iseenesest kahjulikud ei ole. Ometigi on limonaadide tarbimine põhjustanud reaalses elus nendest sõnadest palju enam hädasid. Nagu käesolevas kirjatükis eespool sai näidatud, seab kofeiini kasutamine karastusjoogitootjad tugeva kahtluse alla, kas seda ainet nende poolt mitte kurjasti ära pole kasutatud, et oma klientides sõltuvust tekitada ja seeläbi suurendada kasumit. Seni pole seda väidet siiski suudetud tõestada ja limonaaditootmine suureneb maailmas jätkuvalt iga aastaga [2]. Nähtavasti tuleks tõe selgitamiseks edaspidi põhjalikult uurida, kuidas jookide konkreetsed koostisained organismile mõjuvad ja jõuda välja ümberlükkamatute järeldusteni, mis ilmselgelt kirjeldavad mõne koostisosa kahjulikkust. Suurimaid väljavaateid omab siin arvatavasti just limonaadides sisalduva kofeiini mõju täielik selgekstegemine. Vastasel juhul pole karastusjookide tarbimise vähenemist niipea oodata. Kasutatud kirjandus1. Business Wire. "General Electric takes top honours in first financial times; Pricewaterhouse Coopers world's most respected Company Survey" Financial Times 30.11.98 http://globalarchive.ft.com/globalarchive/article.html?id=981130008011&query=top+companies2. Jacobson, Michael F. Liquid Candy. 06.03.02 http://www.cspinet.org/sodapop/liquid_candy.htm 3. Coca Cola Company. Healthy eating, physical activity. 07.03.02 http://www2.coca-cola.com/ourcompany/columns_bones_content.htm 4. Raymond, Sandra C. Statement from the National Osteoporosis Foundation commenting on the Physicians Commitee for responsible medicine's. 07.03.02 http://www.nof.org/news/pressreleases/prphyscm.htm 5. I., David. The Effects of Liquids on Human Teeth. 05.03.02 http://www.ga.k12.pa.us/academics/ms/8th/scifair/scfair00/h8DAvidL/Icon/H8DAvidL.htm 6. Jacobs, Graeme. Tooth decay warning over juice drinks. 06.03.02 http://news.bbc.co.uk/hi/english/uk/newsid_663000/663071.stm 7. Coca Cola Company. Caffeine and Health. 07.03.02 http://ww2.coca-cola.com/ourcompany/columns_caffeine.html 8. Griffiths, Roland R. Is Caffeine a Flavoring Agent in Soft Drinks? 05.03.02 http://archfami.ama-assn.org/issues/v9n8/ffull/foc0025.html 9. PepsiCo, Inc. SEC Filings And Statements: Annual Report. 09.03.02 http://www.pepsico.com/filings/9810k.shtml 10. Friedman, Ted. The World of "The World of Coca Cola". 05.03.02 http://eserver.org/theory/world-of-coca-cola.html |