Kokkutulekute ajaloost

(Väljavõtteid Dampfide kokkutulekute päevikust)

Dampfide suguvõsa I kokkutulek toimus 13-14. juulil 1974. Osales 70 inimest, kes kogunesid Teenuse (Kasari) jõe ääres Sipa kivisilla juures. Üldkoosolekul, mille juhatajaks oli Ülo Remmer, otsustati kokkusaamine korraldada iga aasta juulikuu kolmandal nädalavahetusel. Järgmine kokkutulek otsustati korraldada Türil. Esimeset koosolekut protokollis Virve Milsaar, Dampfi Juuli tütar.

Teistkordsel kohtuti Viidikal 26-27. juulil 1975. aastal. Kohale oli tulnud 50 inimest. Õuemaa perele jäi ülesandeks korraldada 1976. aasta juulis järgmine kokkutulek. See pidi toimuma suguvõsa peamises pesapaigas kadakate ja kivide vahel, võimalikult mere lähedal pererahva äranägemise järgi. Üksmeelselt avaldati kiitust II kokkutuleku kihvti korraldamise eest Silvile ja Lembitule.

Dampfide dünastia III kokkutulek peeti maha 10-11. juulil 1976. aastal Läänemaal Rannakülas. Osavõtjaid oli 71. Päevakorras oli pidulik laagri avamine ja lipu heiskamine, ettekanne suguvõsa põlvnemisest ning pärast seda lõkke süütamine ja isetegevus selle ääres. Korraldajaks määrati Ülo Remmer. Leiti, et oleks vaja hakata ka tegema ettevalmistusi Hari Laasi 200. sünniaastapäevaks. See pidi toimuma 1978. aastal Hiiumaal viienda kokkutulekuna.Järgmine, 4. kokkutulek otsustati pidadada Adavere kandis.

IV kokkutulek toimuski Adaveres 23-24. juulil 1977. aastal. Kohale oli tulnud 82 inimest. Pidulikult heisati lipp ja avati laager. Süüdati lõke, tehti isetegevust ja käidi saunas. Üldkoosolekul otsustati, et 5. kokkutulek toimub järgmisel aastal Hiiumaal. Peakorraldajaks sai Aadu Lees-Leesmaa, kellele anti üle lipp ja kokkutuleku päevik.

Heltermaal, Dampfi talu õuel toimus V kokkutulek. Toimumisaeg oli 22-23. juuli 1978. aastal. Osalejaid oli 173. Kokkusaamine oli pühendatud Hari Laasi 200 sünnipäevale. Dampfid olid saanud endale uue lipu, mille organiseerimine oli Alma Rätsepa ülesandeks. Lipu valmistas hiidlasest tekstiilikunstnik Tiiu Valdma. Laupäeva lõuna paiku koguneti, püstitati telgid ja tutvuti sugupuuga. Supeldi meres ja tehti ettevalmistusi isetegevuseks. 16:30 avati juubelikokkutulek piduliku rivistusega ja heisati uus lipp. Päevakõnega esines Rein Õuemaa. Mälestusi esivanematest pajatas Voldemar Soonik. Kuna sel ajal oli ENSV-s valge viin poelettidelt kadunud, oli lauluõliks Hiiu õlu. Lõkke ääres toimus isetegevus kõigile soovijatele. Lauldi ühislaule ja veedeti mõnusalt aega. Pühapäeva hommikul said kõik teada hr. Sooniku vahendusel, kuidas kasvatada küülikuid. Peale enese harimist toimus ekskursioon Suuremõisa lossi, mille omanikuks oli kunagi legendijärgne Hari Laasi isa, parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg. Kell 13:00 langetati lipp. Järgmiseks kokkutulekupaigaks jäi Võhma.

21-22. juulil 1979 saadi kokku Vanaõuel. VI kokkutulek toimus 48 osalejaga. Kohaletulnud panid oma nimed kirja ja tutvusid üksteisega. Edasi toimus lipu heiskamine ja sõnavõtud. Tehti huvitav ekskursioon Vabariigi ainulaadsemale ehitusobjektile. See oli veider kõrghoone keset metsa, mille valmistamiseks kasutati tühje pudeleid ja muud käepärast. Ka selle kunstitöö loojaks oli üks veider naisterahvas. Peale saadud elamust sõideti tagasi Vanaõuele, kus kaminatule ääres ja ühise laua taga pidutseti hommikuni. Hommikul vaadati üle Lembitu linnus ja oli võimalus kuulata Voldemar Sooniku nägemust küülikukasvatusest ja maailma elu-olust.

Järgmine aasta plaaniti kokku saada Virtsu lähedal.

Haapsalu rajoonis Haaveninal saadi kokku 9-10. augustil 1980. aastal. See oli VII kokkutulek, millel osales 92 inimest. Toreda koha ja koosviibimise eest avaldati kiitust Sillukse Ollile. Kiideti korraldajaid marsruudi eeskujuliku tähistamise eest. Avaldati soovi, et kokkutulekutel oleks ühine laud, vältimaks pisinäkitsemisi sektsioonides. Organiseerijad peavad kindlustama ürituse mingi pilliga, küll pillimehi leiame kohapeal. Kõik peavad olema aktiivsed, tulihingelised ja ettevõtlikud. Igal perel tuleb välja mõelda mingi jõu- ja ilumängu number. Selliste mõtetega lahkuti Haaveninalt, et kohtuda jälle aastal 1981.

VIII kokkutulek toimus 18-19. juulil 1981. aastal Rannal. Oli 98 osalejat ja korraldajateks olid Oolupid. Peale saabumist ja registreerumist heiskasid lipu laagri noorim Aivar Lutter ja vanim Ksenia Liik. Ühiselt söödi, joodi, leotati varvast Pusku viigis. Toimusid spordivõistlused nagu kotijooks, saapavise ning vägikaikavedu ja õhtul viktoriin-diskoõhtu kaminasaalis. Pidu oli tore, mille organiseerimise eest avaldati kiitust Meetale, Kalevil ja Endlile.

Elina Mägi lubas järgmise kokkutuleku korraldada Tallinna lähistel.

IX kokkutulek avati Tugimanil 17. juulil 1982. aastal. Koos oli 73 inimest. Lipu heiskasid Tanel Dampf ja Joel Mägi. Söödi ühiselt väga maitsvat hernesuppi, toimusid rahva- ja spordimängud. Peale päevakohaseid sõnavõtte algas pidu laulu ja tantsuga, mis kestis päiksetõusuni. Öö jooksul kadus vaid üks inimene pidutsejate hulgast. Hommikul kell 9:00 äratati rahvas koos sellesama veelgi parema hernesupiga. Kuna ilm kiskus vihmale lõpetati laager 11:30. Järgmine kokkutulek otsustati raskustele vaatamata korraldada Hiiumaal aasta pärast. Kiideti korraldajaid Elina ja Joel Mägi ning Arvo Kari, tänusõnad Lonnile lipu parandamise eest. Kojusõidul külastati Rannamõisa rannikut ja Keila juga.

Järgnes pikk vaheaeg. Loeme Päevikust järgmisi kirjaridu:

Läks mööda 25 aastat ja kohtuti taas. 28-29. juulil 2007. aastal toimus Dampfide suguvõsa X kokkutulek Rannakülas. Kokku oli osalejaid 109. Koguneti Õuemaa talu õuel. Esimesena saabus Hiiumaa mees Arno Lees kella kümne paiku. Kui rahvas kohal, mindi koos laagri paika Suurekivi tallu. Lipu heiskasid suguvõsa esindaja Arvo Dampf (ainuke kohalviibiv sündinud Dampf, kes kannab seda perenime ka praegu), vanim osaleja Esta Samm ja noorimad Karl-Andreas ja Mia-Heleen Nurme (kaksikud). Edasi tutvuti sugupuuga ja tuvastati sugulussidemeid. Hr. Rein Õuemaa tegi ülevaate suguvõsa ajaloost. Peale ametliku osa lõppu kostitas pererahvas kokkutulnuid väga erilise ja erakordselt maitsva pudruga, mille retsept jäi salastatuks, veel pakuti lahedat mustikakisselli. Käidi mere ääres ja jälgiti karvaseid lihapulle. Toimusid õhtused sööma- ja joomaajad ning vabad etteasted. Tuule tõttu jäi suur lõke ära. Sellegipoolest jätkus pidutsejaid hommikuni. Peale ärkamist ja sööki langetati kokkutulekulipp ja otsustati, et järgmine kokkutulek toimub VARSTI. Kiideti organiseerimise eest Elinat, Margaritat ja Reinu. Kõigile jäi ülesandeks mõelda, kus ja millal teha järgmine kokkutulek.

26- 27. juulil 2008 toimus Hiiumaal Soera Talumuuseumi õuel Dampfide suguvõsa XI kokkutulek. Kokkutuleku päeviku järgi oli osavõtjaid 184. Kokkutuleku lippu heiskasid Soera perenaine ja ürituse peakorraldaja Õie Laksberg, tema ema Esta Samm ja ainuke osavõtnud Dampfide nime kandja Tanel Dampf. Tervituskõne pidas Õie Laksberg ja suguvõsast tegi väikese ülevaate Andres Rätsep. Kokkutulekuks oli valminud lõuendile maalitud Dampfide sugupuu, millele oli mahutatud neli esimest sugupõlve. Selle suurepärase taiese autoriteks olid Anneli ja Juha Tissari.

Ilm oli võrratu ja võrratud olid Õie ja ta abiliste valmistatud toidud. Rahvast lõbustas Heino Koosa laulude ja ühistantsudega. Silmailu pakkusid Mõisaprouade rahvatantsurühm. Hiiumaa ajaloost rääkis Lili Käär. Peale õhtusööki algas simman ansambliga (Viljar Lees-Leesma ja Teet Kääramees). Maitsti suitsukala ja prooviti hiiu õlut. Kes soovis sai suitsusaunas käia. Superhead olid ööooteks küpsetatud pannkoogid.

Hommikul kella üheteistkümne paiku oli saabunud aeg kokkutulek lõpetada.

Väljavõte kokkutuleku päevikust:

Protokoll

27.07.08 kell 11.10

Päevakord: kokkutuleku lõpetamine
lipu langetamine

Kohal olid kõik järelejäänud suguseltsi liikmed, kes ei olnud ära läinud (u 40 inimest, kõige dampfimad Dampfid).
Läbirääkimistel otsustati korraldada järgmine kokkutulek siinsamas, Soera talu õuel juulikuu viimasel nädalavahetusel.
Arutati MTÜ Dampf asutamise üle.
Kokkutuleku käigus sündis juurde uus suguvõsa liige - Silver Paes.
Tehti veel igasugu ettepanekuid (alustada varem, tähistada Hari Laasi 240. sünniaastapäeva).
Lipu langetasid korraldajad ja kõige suurema vaeva nägijad Õie Laksberg ja Andres Rätsep.
Aitähh Vanajumalale, kes seekord oli hiidlane ja kõigile suure vaeva nägijatele.

Protokollis: Lea Teedema