Rahvusvahelise performance’ifestivali Diverse Universe III avanäitus „ADERLASSENPLATZ“
Non Grata Kunstikonteiner, Kultuuritehases Polymer (Ülase 16/Madara 22, Tallinn) III korrusel 1.06.2007 - 30.06.2007
ADERLASSENPLAZ - performance documentations from previous Diverse Universe festivals.
Non Grata Art Container, Culture Factory Polymer (Ülase 16/Madara 22, Tallinn)
1.06.2007 - 30.06.2007
Participants: Patricio Kind, Guido Solar & Gonzalo Vargas Malinowsky, Alex Marcelo Mora (Tšiili); Atieq (Indoneesia); Väike Tom, Rubens, Liivi Tantaal, Funky Chicken, Raul Meel, Fashist Lendas Üle, Yellow Wolfman, C.n.O.P.T., Siram, Non Grata, Meeland Sepp, Sorge (Eesti); J. Jackie Baier, Theodor di Ricco, Rolls Rolf Langhans, Open Space Performunion, Alfrado Sciuto, Amy Clement (Saksamaa); Ernest Truly, Melissa Joyce Lockwood, Independent Performance Group, Steven Vanoni & Allen Allen Denault, Nengjil (USA); Catherine Manuchan (Venemaa); Christine Fentz (Taani); SP 38 (Prantsusmaa), KIM Kang, KIM Youn Hoan (Korea); Sylvain Breton, Eric Létourneau (Quebec).
Näituse eesmärk on harjutada rahvahulki mõttega performance’ist kui sellisest - fotodel, videotel ja objektidena (ehk "modruna") ei ole see kunstiliik võibolla nii hirmuäratav, kui elavas esituses. Näitus alternatiivgaleriis vaadatud, julgeb publik ehk külastada ka festivali DIVERSE UNIVERSE III põhisündmusi, kus astuvad üles tegevuskunstnikud seitsme maa ja mere tagant.
Kõikidele universumi doktoritele – näitus ADERLASSENPLATZ.
Juba 10 aastat tagasi kirjutas noor Kaarli koguduse vaimulik Jaan J. Lepikkinnisilmsest kultuurist: „Keskajal oli ravimeetodiks aadrilaskmine ning eestlastel on see aeg käes, mil verd peab puhastama.“ Kuigi kirjutaja valiti kohe seepeale riigikokku, ei suudetud seda üldrahvalikku toimingut ühiskondlikult rakendada ja aasta hiljem nõuab sama asja Mari Sobolev: „ Millega siis ikkagi ravida haiget kultuuri? Kui kunst ei suuda kommunikeeruda, siis tulebki sellesse suhtuda kui eneseteraapiasse. Haigetest inimestest koosneva haige ühiskonna seas on küllaltki suur protsent neid, keda võib nimetada kunstnikeks. Need vähesed valdavad tegelikult suurepärast, teistele kättesaamatut ravimit. Maailma tunnetamine kunsti kaudu, seda nii füüsiliselt kui vaimselt, on nagu aadrilaskmine. Aga see toimib ainult siis, kui olla enda vastu aus, lasta kõik välja.“ Nüüd kümnend hiljem ei ole miski muutunud, viimases õhkab Sirbis kirjanik Jürgen Rooste: „.... eesti vimm on pikk. Aadrit pole lastud.“
Kui patsiendid ikka headest soovitustest ja nõuannetest midagi kuulda ei taha, tuleb ise kohale tulla ja vägisi, haigete käest küsimata, vana head ravinõksu kasutada. Aadrilaskmine on selline nipp, et vahest aitab.
Diverse Universe III avalöögina annab Non Grata Kunstikonteineri ADERLASSENPLATZ insestipaha, vana vere, väljaelamata vaenu, väljaütlemata sõna ja alateadvuse saasta väljarookimiseks. Paha veri välja. Ehk algab siit tõesti uus elamine, mõtteselgus, eesti nokia ja baabüloni torni vundament. Aga liigkasutamisel, ise, omapäi, võib patsient hoopis surra. Ka tuleks vaadata, et tervendamise käigus ennast tühjaks ei lase. Eksminister Indrek Toome: "Aadrilaskmine on mõeldud ju ikka selleks, et terveneks, mitte selleks, et veri välja lasta."