1993
Märtsis ilmus DM'ilt uus plaat pärast kolmeaastast pausi - SOFAD.
Aasta alguses sain (Järva Maavalitsuse) juristi käest kätte põhikirja täiustatud variandi. Tuletatud oli see kodanike ühenduse põhikirjast sest tol ajal mittetulundusühinguid veel ei eksisteerinud. Näidis saadeti laiali koos 4. ajalehega 20. märtsil ja kus sai maha öeldud ka tõsiasi, et liikmeteks saavad edaspidi need, kes maksavad ära sisseastumismaksu - 10 krooni (mille eest sai klubi kaardi) ja liikmemaksu, mis kuus oli 10 krooni. ajalehes ilmus ka esimene retsensioon klubilistelt veebruaris ilmunud I Feel You singli kohta, kirjutatuna Saaremaa poiste poolt. Kindlaks sai määratud ka ajalehtede ilmumise sagedus - iga kuu aja tagant...
Klubi pitsati variant oli ka tolleks hetkeks põhimõtteliselt kinnitatud ning isegi kirjaplank kujundatud.
Ja ei olnudki palju aega mööda läinud, kui klubi oli jõudnud oma esimese kriisini. 03. aprillil pidi Paides toimuma järjekordne kokkutulek klubi põhikirja vastuvõtmiseks, mis aga rahva vähesuse tõttu tegemata jäi ning sedasi klubi "ametlikule loomisele" esialgu kriipsu peale tõmbas.
Selle kohta võiks öelda lühidalt, et väga palju auru läks bürokraatia peale. Kui me ei oleks kohe alguses hakanud asja ametlikuks ajama, v-olla siis oleks saanud me kiiremini asuda suuremate ürituste korraldamise kallale ja haarata oma klubisse rohkem liikmeid. Aga samas kui teisest küljest võtta, oli vaja midagi ühendavat, mille toel kõike teostama hakata. Lihtsalt "10-t inimest maalt" ei oleks kusagil tõsiselt võetud? Või lähenesime me liiga tõsimeelselt klubi tegemistesse samal ajal, kui klubilt oodati rohkem sellest aktuaalset ja põnevat infot ansambli liikmete ja tegemiste kohta?
Igatahes pärast seda kokkutulekut saatsin välja kirja, kus küsisin, et kas Depeche Mode'i fännidel on juba ansamblist isu otsas või on neil lihtsalt klubi tegevusest kõrini? Tähtaeg lühiankeedi ärasaatmiseks oli 22. aprill ja tulemusena pidi siis selguma, kas jätkata individuaalselt või registreerida klubi ametlikult. Kui vähemalt 15 tegevliiget vastab jaatavalt, siis registreeritakse (15 sellepärast, et 30 inimest oli klubis tol hetkel kokku).
Samas otsustasin muuta sisseastumis- ja liikmemaksu suurust taskukohasemaks - 5-le kroonile kuus sest tundus, et 10 krooni kuus on hetkel palju tahta ja pealegi ei olnud ka olulisi kulutusi, mis nõnda suurt sissemakset oleks nõudnud (sest kuumaksu eest tehti vaid ajalehte).
Positiivseid vastuseid tuli täpselt 15 - Antti P, Carmen R, Eneli T, Evelin A, Evon K, Heivo H, Indrek V, Jan S, Kaarel A, Lembi K, Lilian V, Maarja H, Marek V, Vladimir P ja muidugi ma ise ka. Ootele jäid 4 inimest... Neid kokku 19-t võiks pidada ka tol hetkel olnud potentsiaalseteks liikmeteks. Paistab, et selleks korraks saadi kriisist üle. Aga kas ikka saadi?
26. aprill ilmus meie lemmikansamblil singel Walking In My Shoes ja kaks päeva hiljem teatasime me sellest oma ajalehe 5-s numbris, kus ilmus ka üleskutse tulla Moskvasse D. Gahan'i sünnipäevale. Moskvas toimub nimelt iga aasta kindlas kohas - Majakovski väljakul, David Gahani sünnipäevale pühendatud kogunemine, kust hiljem tehakse rongkäik läbi linna ja kuhu fänne koguneb kokku üle kogu Venemaa. Minejaid oli lõpuks kokku kaks ja nii saigi (tollal 45-kroonise rongipiletiga;) 8-nda mai õhtul Moskvasse põrutatud. See oli esimene kord, kus EDMFK liikmed osalesid välisüritusel.
Aga eelpoolmainitud ajalehes oli küsimus ka klubi nime väljamõtlemise kohta. Mis te arvate järgmistest nimedest, et kui meie klubil mõni neist praegu oleks :) (ja otse loomulikult pidid kõik nimed olema ingliskeelsed ja kindlasti depeche related): Route 66, Black Disease, Behind The Faith, Faith 66, Fans of Faith and Devotion, Fans of Route 66, Faith Again, Little Route 66, New Violator, New Fashion, Personal Faith, Faith of Truth, Puppets? (PS. Tartu sünnipäevaüritusel toimunud ühisel hääletamisel ei leidnud ükski neist heakskiitu;)
25. mail sai 6-s ajalehes välja hõigatud klubi järjekordne kokkutulek ja pakuti välja ka võimalust suvise kokkutuleku korraldamisele Saaremaal. 6 ajaleht paistis silma Depeche Mode'ile pühendatud materjali rohkuse poolest.
Ühe ajaloolise faktina võiks siinkohal välja tuua ansambli 19. maist kuni 20. detsembrini kestva Devotional Tour'i.
5. 6. ja 7. ajakiri ilmusid minu juhendamisel tehtuna kolme Saaremaa poisi poolt: Indrek V, Evon K, Marek V. Mis põhjusel need ajalehed just Saaremaal tehtud sai, ma kahjuks ei mäleta? Kas see oli paljundamise võimaluste pärast või oli seal mingi muu põhjus...
26. juunil toimuski Paides kokkutulek, kus sai valitud klubile president (ja juhatus?). Kahjuks sattus teadete saatmine pühadeaegsele ajale ja kas siis selle pärast või kes teab veel mille muu pärast, ilmus kohale 20-st kutsutust ainult 7 inimest. Presidendi kandidaate oli kaks - peale minu veel Indrek Väli. Kas valimine käis kergelt või raskelt, ma kahjuks enam ei mäleta sest sellest on juba niipalju aega möödas.
Hääled jagunesid siis järgmiselt: minu poolt 4 ja Indreku poolt 2, erapooletuid 1. Nii saigi mitteametlikust presidendist ametlik. Kohaletulnutele jagati kätte ka kauaoodatud liikmepiletid aga esimesele klubi särgile kahjuks turgu ei tekkinud. Siia juurde üks huvitav fakt: 20 klubilise keskmine vanus tol hetkel oli 17 aastat!
20. juuli ilmus klubi 8. ajaleht ja seekord juba paljundatuna kahele A4-le (teisel lehel poster ehk leheküljesuurune pilt ja pöördel intervjuu ansambli liikme - David'iga). Väike edasiminek igatahes! Jällegi küsimus klubi uue kokkutuleku kohta, seekord juba Saaremaale kolimise üle. Ja mitte lihtsalt niisama pidu pidama, vaid laagrisse, s.t siis kahepäevast üritamist. Esimene kord ka, kus paluti teha omapoolsed TOP-20ned Depeche Mode'i lugudest (tulemusi vt allpool). Klubi otsis endale ajalehe kaudu kroonikut, et kõik, mis tehtud, saaks kenasti paberile kirja pandud. Kahju, et sellist inimest ei leid(u)nud, muidu oleks olnud võimalik üht-teist huvitavat siia veel kindlasti lisada..
Sel aastal sai vist käidud ka Vilniuses (või oli see järgmisel? minu mäletamist mööda vist ikka sel aastal...) sealse Depeche'i fänn-klubi CLEAN poolt koraldatud Martini sünnipäeva tähistamisel. Igatahes vastuvõtt oli soe ja üritus väga huvitav.
Augustikuu alguseks selgus Saaremaa laagri toimumisaeg - 27-29. august Kuressaares. Toimus 1. devoteekate laager! Omanäoliseks tegi reisi see, et tol ajal nõuti Saaremaale sissesõiduks veel kutseid. Kõik, kes soovisid kokkutulekul osaleda, need kõik ka kutsed said. Kohe esimeses laagris pandi alus senimaani klubi üritustel väga populaarsele puntratantsule! Kuressaarde pidi kohale sõitma isegi väliskülalised Leedust aga 4 (või oli see 5) fänni jäid tulemata seetõttu, et just samal päeval lagunes nende auto ära.
September - ansmablil ilmus Condemnation singel ja peale selle ilmumist meil ka jälle uus ajaleht väljas - 10. Esimese ajalehenumbri ilmumisest oli küll peaaegu täpselt aasta möödas, aga juubelinumbri päises ilutses kuupäev - 20.sept 1992!!! No egas midagi, tegijal juhtub nii mõndagi. Nostalgitsemine ei tee ju paha:) Rõõmusõnumina sai selles numbris välja paisatud klubi nimi - David's Company, mis sai paika pandud möödunud laagripäevadel (minu mäletamist mööda pakkus selle välja keegi Tartu neidudest..).
Ka TOP-20 sai ajalehe kaudu teatavaks. Esikolmik: Walking In My Shoes, Everything Counts ja I Feel You.
NB! Sama aasta märtsis ilmunud uue albumi 7 lugu mahtusid kõik 20 esimese loo sisse (üllatavalt kombel jäi In Your Room 32-35 kohta jagama, Get Right ... 49-le kohale ja Mercy In You 54-55 kohta jagama).
Esimene klubi tegutsemisaasta näitas juba üsna palju välja, mida selles osalejad endast kujutavad - kui palju kellelegi on tahet või võimalusi ja kui tõsiselt keegi asju võtab.
Samuti võib välja tuua ühe seiga, et kuna klubi presidendiks sai meessoost isik, siis klubi naispoolel oli klubi tegevuses ehk raskem kaasa rääkida, aga ma ei peaks seda (ja see ka sugugi ei olnud) sooline diskrimineerimine. Lihtsalt poistevahelised suhted olid teistmoodi, kui poiste ja tüdrukute vahelised suhted. Sel põhjusel sai pakutud ka ühele aktiivsemale (Tartu) neiule koordinaatori rolli, et ta võtaks üle neidudega suhtlemise rolli ja vahendaks nende mõtteid ja arvamusi mulle, kui nad ise seda ei julge või ei soovi teha. Tüdrukutel on ehk omavahel parem asju klaariks rääkida, kui poistele seda seletada. Aga see projekt ei leidnud sugugi head vastukaja ja seepärast jäi ka see koordinaatori roll mängust välja.
30ndal oktoobril ilmunud 11-s ajalehes sai teatatud liikmetele kuumaksu tõusust - mis nüüd ikkagi 10ne kroonini jõudis. Põhjuseks kindlasti see, et ajaleht suuremas mahus ilmuma hakkas.
Esimene klubi tegutsemisaasta oli mööda saanud ja tuli mõtlema hakata, millist kuupäeva siis ikkagi pidada klubi algusajaks? Kas kuulutuse ilmumist lehes, esimese ajalehe ilmumist või esimest kokkutulekut? Pärast mõningast mõtlemist otsustasime jääda esimese kokkutuleku kuupäeva peale - s.t siis 21st novembrit 1992.
Aasta lõpus pidi toimuma veel üks kokkutulek Tartus aga kohapealsete aktivistide hoog rauges enne, kui asi tegudeni jõudis. Kahjuks.
Detsembris tuli ansamblil müüki SOFAD live-plaat ja klubi liikmeteni jõudis kaks ajalehe uut numbrit (et raha postikulude näol kokku hoida, siis hakkasin ajalehti saatma kahekaupa korraga) - 13s vanas kuues ja 14s uue kujundusega, neist viimane lõpuks sisaldas 100% DM'i infot ja ei mingit klubisisest moraalilugemist enam! :) Kuulutati välja küsitlus uue kokkutuleku korraldamise aja suhtes ja valmis oli saanud klubi särgi uus kavand, mis kõigile tellimiseks välja pakuti.