Luuletusi Erika Esopi raamatutest


Naerulind
: [luuletused] / Erika Esop ; joonistanud E. Peebo, Tallinn : Eesti Raamat, 1975 (Tallinn : Oktoober)

Naerulind

Isa tõstab õhku mind,
olen tema naerulind,
naeran salud kajama,
metsa valud ajan ma,
naeran tuppa päikese,
unest venna väikese
Oskan ise

Kuigi olen teistest pisem,
teen kõik toimetused ise.
Ise oskan piima tuua,
ise oskan piima juua,
ise oskan putru süüa,
ise oskan palli lüüa,
ise oskan magada,
õega kommi jagada.
Seitse poega

Nädalal on seitse poega
pisut erineva moega.
Tubli poeg on esmaspäev,
töökam temat teisipäev,
kangem kõigist kolmapäev,
nobedam neist neljapäev.
Rede reibas, rahulik,
laupäev lausa lustilik,
pühapäev, see kõige vanem
puhkust veetma kõiki paneb.

Laps loeb salmi : [luuletused] / Erika Esop ; [kujundanud Maarja Vannas-Raid], [Tallinn] : Huma, [1996] ([Tallinn] : ETK Trükikoda)
Kevadel

Juba on niitudel kevadevärve,
päike poeb õue, metsa ja järve.
Juba on põllumees adraga kesal,
kuldnokk loob laule ja ehitab pesa.
Juba on päevadel oodatud pikkus,
peenardel tärkamas rohetav rikkus.
Sügis

Kes viljad salve
tõi põllult talveks
ja loodust värvis
kuldkollast värvi?

Kes tõukas tuult,
et vahtrapuult
ta lehti rebis
ja nende sebis?

Kes muu, kui sügis
me maale sügis,
tõi kaasa rajud
ja vihmasajud.

Kui väsis möllust,
lusis põllul
või puhkas õues,
päike põues.

Jõulusoov : [jutud, luuletused] / Erika Esop ; kunstnik Milvi Torim, [Tallinn] : Ilo, [1993] (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda)
Jõulupäkapikud

Meil on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud,
nägin ainult kingipakke.
Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
tänama pean jõulutaati,
tema ju need kingid saatis!
Jõuluõhtul

Talveõhtu vaikses rahus
jõululaule laulab maa,
sädeleva lumesajus
sumab ,muhe jõulutaat.
Jõulusoov

Jõuluvana, mul on palve,
ära pane pahaks!
Kuid mu vennas selleks talveks
uusi uiske tahaks.
Vend on praegu hällis vakka,
ta on minust pisem.
Sni, kui ta käima hakkab,
uisutaksin ise.
 

Jõhvikavärvija : [luuletused] / Erika Esop ; illustreerinud Helga Jõerüüt, Tallinn : Eesti Raamat, 1979 (Tallinn : Oktoober)
Öö

Tumeda kleidi
ja tähtedest vöö
õhtu sai endale,
temast sai öö.
Tummana õuedes
ringi ta käis,
siis aga tüdis
ja mõttesse jäi:
"Mida ma üksinda
tegema pean?"
Kuu aga naeratas:
"Sa siis ei tea,
sul on ju vankrid -
üks suur, teine väike,
sõita võid seni,
kui tõuseb kord päike!"

Auk sokis

Alaril on silad vees:
auk on soki kanna sees.
"Ema, palun kääre," hõikab,
sokist augu välja lõikab.

Kaie sussid
: [luuletused] : koolieelikutele / Erika Esop ; [illustreerinud Lilian Härm], Tallinn : Eesti Raamat, 1967 (Leningrad : Volodarski nim. trükikoda)

Kaie sussid

Kai sai sussid juttidega,
sussid suurte tuttidega.
Vaatas Nurr
ja vurru silus:
"oi, kui ilus,
väga ilus!
Kuis nüüd minul,
Kaie kassil,
paljajalu käia passib?"

Ja siis nurr kalossid leidis,
proovis jalga, kõndis veidi.
"OI, OI, OI,
no küll on tore!
OI, OI," piiksus hiirepere,
"Ei meil, samuti kui kassil,
paljajalu käia passi!"

Kribinaga-krabinaga
seitsmekesi sabinaga
jooksid hiired majas ringi,
nägid kõrgeid kõpsukingi.
"OI, OI, OI,
no küll on tore!
OI, OI, " piiksus hiirepere,
"kui kalossid Kaie kassil,
kingapaar
siis meile passib!"

Toas on rõõmus kingaklõbin,
seitsme hiire naeruvõbin!
Äkki -
tantsusamm läks sassi,
hiilimas nad nägid kassi.
Kass kalosse järel vedas,
kuni lõpuks taipas seda,
et kalossidega ta
hiiri püüda
küll ei saa!

Kõpsukingad
tegid kära,
- hiired jooksid ruttu ära!

Kass kalossid
kotta kandis,
- jälle paljajalu kõndis!






| autorist | looming | luuletusi | lingid | leheküljest |

©2003