KINNITATUD:

16. juunil 1998.a.

Eesti Leedulaste Kultuuriühenduse

1. ÜLDSÄTTED

1. Eesti Leedulaste Kultuuriühenduse ametlikud nimetused, asutamise aeg, asukoht ja põhiõigused.

1. Eesti Leedulaste Kultuuriühenduse ametlik nimi on EESTI LEEDULASTE ÜHENDUS, ametlik lühend – EL Ühendus. Eesti Leedulaste Ühenduse leedukeelne nimetus on – ESTIJOS LIETUVIŲ BENDRUOMENĖ. Eesti Leedulaste Ühenduse ingliskeelne nimetus on – ESTONIA LITHUANIAN COMMUNITY.
2. EL Ühendus asutati 1980.a. ja registreeriti seaduses ettenähtud korras 6. detsembril 1988.a. Eest Kultuurifondis. Alates 10. märtsist 1990.a. kuulub EL Ühendus “Ülemaailmse Leedulaste Ühenduse” registrisse (14911 127 th Street, Lemont, IL 60439, USA). EL Ühenduse põhikiri toetub ÜLÜ Leedulaste Hartale (14.06.1949).
3. EL Ühendusel ei ole kindlat asukohta. Postiaadress on: P/BOX 310, 10503 Tallinn.
4. EL Ühendus on juriidiline isik ning tal on oma arveldusarve Eesti Ühispangas. Arveldusarve nr. 10052032000003.
5. EL Ühendusel on oma täieliku nimega ja kinnitatud sümboolikaga pitsat, embleem, nutgatempel, kirjablankett.

2. EL Ühenduse põhieesmärgid.

1. EL Ühendus on mittetulunduslik ühig, mis tegutseb oma liikmete omavalitsuse alusel leedu keele, kultuuri, traditsioonide, leedulastega sidemete säilitamiseks ning arendamiseks nii kodumaal kui kogu maailmas.
2. Leedu ajaloo, kultuuripärandi tutvustamine.
3. Ühendada kõiki Eestis elavaid leedulasi ning aidata säilitada neil oma etnilist identiteeti ja kergendada nende integreerumist Eesti keele- ja kultuurikeskkonda.
4. Vastastikune moraalne ja võimaluse piires ka materiaalne toetamine.

3. Eesmärkide realiseerimise vahendid.

          Oma eesmärkide realiseerimiseks EL Ühendus korraldab:

1. Emakeele ja rahvuskultuuri õpetamist selleks loodud erikoolides ning klassides.
2. Näitusi ja tavaüritusi, Leedu riigi- ja rahvuspühade tähistamist ning leedulaste traditsioone peegeldavaid üritusi.
3. Osaleb ÜLÜ organiseeritavatel üritustel nagu sümpoosiumid, spordimängud, laulupeod, seimid jne..
4. Kogub, üldistab, vahendab ja avaldab informatsiooni Leedu kultuurielust ning Eesti Leedulaste Ühenduse tegevusest nii Eesti ja Leedu kui ka ülemaailmsesse meediasse.
5. Koostööd rahvuslike ja usukogudustega. EL Ühendusel on õigus oma eesmärkide saavutamiseks teha koostööd välismaal asuvate ühingute ja liitudega või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Nende liikmeks astumisest teatab ühendus põhikirja registreerinud riigiasutustele.
6. Ühendusel on õigus pöörduda oma liikmete nimel kõigi riigi- ja omavalitsusasutuste poole ning kaitsta kohtus oma seaduslikke huve.

2. EL ÜHENDUSE JUHTORGANID, NENDE MOODUSTAMINE KORD JA PÄDEVUS

4. EL Ühenduse üldkoosolek (konverents)

1. EL Ühenduse kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek (konverents).
2. EL Ühenduse üldkoosoleku kutsub kokku EL Ühenduse juhatus mitte harvemini kui üks kord (kalendri)aasta jooksul.
3. EL Ühenduse üldkoosoleku otsuseid ja muid dokumente võetakse vastu lahtisel hääletamisel. Üldkoosoleku otsusega võivad hääletamised olla ka salajased.
4. EL Ühenduse üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega koosolekul viibivate tegev- ja auliikmete arvust.
5. EL Üheduse üldkoosolek on pädev, kui kohal on pool sellel aastal liikmemaksu tasunud tegevliikmetest.
6. Kui väljakulutatud EL Ühenduse üldkoosolek ei ole väiksema esindatuse tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata kohal viibivate tegevliikmete arvust.

5. EL Ühenduse üldkoosoleku pädevus.

1. EL Ühenduse asutamise, reorganiseerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimuste otsustamine.
2. Põhikirja vastuvõtmine ja muudatuste kinnitamine.
3. Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine.
4. Juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine.
5. Põhitegevust käsitlevate otsuse vastuvõtmine.
6. Rahvusvaheliste või välisriikide ühendustega liitumisega seotud küsimuste otsustamine.

6. EL Ühenduse juhatus.

1. EL Ühenduse juhatus valitakse liikmete üldkoosolekul täisealiste liikmete poolt kinnisel hääletamisel kolmeks aastaks 11 liikmelisena.
2. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui asaleb vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest.
3. EL Ühenduse juhase otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav EL Ühenduse juhatuse esimehe hääl.
4. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus.

7. EL Ühenduse juhatuse pädevus.

1. Koordineerib EL Ühenduse tegevust.
2. Esindab või volitab kedagi esindama EL Ühendust (valib esindajad ÜL Seimi, mis toimub iga 3. aasta).
3. Koostab EL Ühenduse eelarve ja korraldab finantsmajanduslikku tegevust.
4. Sõlmib EL Ühenduse nimel lepinguid asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega.
5. Annab oma tegevusest aru EL Ühenduse üldkogule.

8. Ühenduse esimees.

1. EL Ühenduse esimees valitakse juhatuse koosolekul EL Ühenduse juhatuse liikmete seast lahtisel hääletamisel.
2. EL Ühenduse esimehe õigused:

1. kutsuda kokku juhatuse koosolek ja juhatada selle tööd;
2. kirjutada alla juhatuse otsustele, ametlikule kirjavahetusele ja finantsdokumentidele;
3. esindada talle antud volituste piires EL Ühendust ametlikel vastuvõttudel ja läbirääkimisteel.

9. EL Ühenduse revisjonikomisjon.

1. EL Ühenduse liikmete üldkoosoleku täisealised liikmed valivad kinnisel hääletamisel kolmeks aastaks kaheliikmelise revisjaonikomisjoni.
2. Revisjonikomisjon teostab kontrolli EL Ühenduse finantsalase tegevuse ja asjaajamise üle.
3. Revisjonikomisjon annab oma tegevusest aru üldkoosolekule.

3. EL ÜHENDUSSE ASTUMISE, SELLEST LAHKUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

1. EL Ühenduse liikmeks võib olla iga füüsiline isik sõltumata kodakondsusest, kes oma rahvuse või rahvusliku kultuurihuvi tõttu soovib säilitada leedu kultuuri ja tavandeid, säilitada või õppida leedu keelt, ja kes täidab käesoleva põhikirjaga talle pantud kohustusi.
2. EL Ühendusel on tegev-, toetav- ja auliikmed.

• tegevliikmeteks võivad olla Eesti Vabariigis elavad leedulased ja nende läreltulijad;
• toetavliikmeteks võivad olla tegevliikmete perekonna liikmed ja isikud, kes tunnistavad EL Ühenduse põhikirja ja aitavad kaasa ühenduse tööle;
• auliikmeks üldkoosolekul võib valida isiku, kellel on silmapaistvaid teeneid EL Ühenduse ees ning eesti ja leedu kultuuri vahendamisel. Auliikme kandidaadi esitab EL Ühenduse juhatus.

3. EL Ühendus peab oma liikmete üle arvestust ning selgitab uuringutega oma rahvusgrupi arvamusi ja taotlusi ning andmeid rahvusregistri koostamiseks.

11. Liikmemaks.

EL Ühenduse liikmed maksavad iga-aastast liikmemaksu 25 krooni. Pensionärid ja üliõpilased – 10 krooni.

12. EL Ühendusest lahkumine.

EL Ühenduse liikmeks olemine on vabatahtlik ja liikmeskonnast väljaastumine toimub liikme sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

13. EL Ühendusest väljaarvamine.

1. liikmemaksu mittetasumisel (viimase kahe aasta eest);
2. ühenduse tegevuses mitteosalemisel;
3. ebaväärika käitumisega, mis riivab leedulaste au ja väärikust jms.

                EL Ühenduse liikmel on õigus:

1. võtta osa EL Ühenduse üldkoosolekuist ja kõikidest üritustest. Täisealised (alates 18. Eluaastast) liikmed, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või Eestis alalise elamisloaga, võivad valida ja olla valitud EL Ühenduse juhtorganitesse;
2. võtta osa EL Ühenduse, selle kultuurikollektiivide, ringide ja õppeasutuste tegevusest;
3. kasutada selleks ettenähtud tingimustel ja otstarbel EL Ühenduse või tema poolt renditud vara;
4. esitada EL Ühenduse juhtorganitele piiramatult ettepanekuid, taotlusi, järelpärimisi ja kaebusi;

15. EL Ühenduse liikme kohustused.

                EL Ühenduse liige on kohustatud:

1. tutvuma EL Ühenduse põhikirjaga ning sellest kinni pidama;
2. hoidma heaperemehelikult tema käsutusse antud vara;
3. tasuma ettenähtud suuruses liikmemaksu.

1. EL Ühenduse omandiks võib olla igasugune vara, mis ei ole seadusega keelatud või ei ole kooskõlas mittetulundusühingu tegevusega.
2. EL Ühenduse vara tekib:

• sisseastumis- ja liikmemaksudest;
• varalisest annetustest ja eraldistest;
• tulust, mis saadakse kirjastustegevusest ja teoste levitamisest, kultuurhariduslikest ja EL Ühenduse tasulistest üritustest;
• oma vara hoiustamisest ja rentimisest saadavatest tuludest.

17. EL Ühenduse vara kasutamine ja käsutamine.

1. EL Ühendus võib kasutada oma vara tegevuseks, mis on vajalik käesolevas põhikirjas märgitud eesmärkide saavutamiseks ja oma liikmete toetamiseks.
2. EL Ühendus vastutab oma varaliste kohustuste eest oma varaga.
3. EL Ühendus peab oma varade laekumise ja kuulutamise kohta seaduses sätestatud korras arvestust, tasub ettenähtud riiklikke kohalkke makse ning esitab oma asukoha maksuhaldurile maksudeklaratsiooni.
4. EL Ühenduse liikmed ei kanna varalist vastutust EL Ühenduse kohustuste ees. EL Ühendus ei kanna varalist vastutus oma liikmete varaliste kohustuste ees.

18. EL Ühenduse tegevuse lõpetamine.

EL Ühendus lõpetab oma tegevuse kui vähemalt kaks kolmandikku EL Ühenduse üldkogu tegevliikmetest on sellise otsuse teinud.

19. EL Ühenduse nimel tegutsenud isiku vastutus.

EL Ühenduse nimel volitusteta või volituse piire ületanud liige või muu isik kannab olenevalt oma tegevuse laadist isiklikku kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutust.

20. EL Ühenduse reorganiseerimine.

1. EL Ühendus reorganiseeritakse üldkoosleku (konverentsi) otsusega, kus on määratud ühenduse õigusjärglane, kellele lähevad üle EL Ühenduse vara, õigused ja kohustused.
2. Käesoleva põhikirja kehtivus lõpeb reorganiseeritud ühingu põhikirja või käesolevas põhikirjas tehtud muudatuste registreerimise päevast. Samast päevast loetakse EL Ühendus reorganiseerituks ning vara õigusjärglasele üleläinuks.
3. Üldkoosolek (konverents) või allesjäänud liikmete koosolek võtab vastu otsuse ühingu vara edasise kasutamise või üleandmise kohta.

21. EL Ühenduse likvideerimise komisjon.

1. EL Ühenduse tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek (konverents) lahtisel hääletamisel likvideerimiskomisjoni, kellele lähevad üle juhatuse õigused ja kohustused kuni ühingu likvideerimiseks antud tähtaja lõpuni.
2. EL Ühendus tegevuse lõpetamisel kohtuotsusega määrab lõpetamise korra ja vara edasise kasutamise halduskohus.

EL Ühenduse käesolev parandatud ja muudetud põhikiri on vastu võetud 16. Juunil 1998.a. Tallinnas.