eesti_lipp.gif (7254 bytes)

ELUembleem.jpg (3759 bytes)

leedu_lipp.gif (6737 bytes)

Lühiülevaate Eesti Leedulaste Ühenduse (ELÜ) ajaloost

Leedu Entsüklopeedia (1986) andmetel elasid esimesed leedulased Eestis aastail 1582 - 1625, kui Tartu oli Leedu - Poola riigi ühe vojevoodkonna keskus. 19 sajandil ning 20 sajandi algul elas Tartus samuti märkimisväärne hulk leedulasi. Seal tegutses Leedu üliõpilasselts Dorpata (Tartu). Alates 1917. aastast oli Eestimaa kubermangus Reveli Leedu Selts.

Kõige rohkem leedulasi asus Eestisse alaliselt elama nõukogude-ajal. Praegu elab Eestis ligi kaks tuhat leedulast.

1998. aasta on Eestimaa Leedulaste Ühenduse juubeliaasta - möödus 10 aastat ametlikust registreerimisest praegusel kujul ning samuti Eestimaa Rahvuste Ühendusega (algul "FORUM") liitumisest. Mitteformaalne Eestimaa Leedulaste Ühendus võiks aga 2000. aastal tähistada oma 20. sünnipäeva.

Alates 1990. aastast kuuluvad Eestimaa leedulased ka Ülemaailmsesse Leedulaste Ühendusse. Just tolle 1990. aasta 11. märtsil väljendas leedu rahvas vabade valimiste tulemusel ametisse asunud Ülemnõukogu kaudu oma tahet - elada iseseisvas suveräänses riigis. Sellest ajast saadik tähistavad leedulased 11. märtsi Iseseisvuse taastamise päevana ja see on sama oluline tähtpäev kui 16. veebruar, Leedu iseseisvuspäev.

Valmistudes Ülemaailmse Leedulaste Ühenduse seimi 9. istungiks (Vilnius, suvi 1997), millest võttis osa ka kaks ELÜ liiget, pidime kahjutundega konstateerima, et meil pole millegi erilisega kiidelda: leedulastel pole Eestis ei pühapäevakooli, ei oma ajalehe, ei laulukoori ega lasteansamblit, ei raamatukogusid ega isegi mitte alalisi ruume, kus võiks koos käia. On ainult oma juured, mis annavad meile õiguse nimetada end rahvusvähemuseks.

Peale selle loeme end osaliseks ka kõiges, mis toimub Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Laulupeod ja summerid, folk-muusika päevad ja Georg Otsa looming, maikuine rahvajooks ja Tartu maraton, näitused, konverentsid, sümpoosionid - see on ka meie elu. Pool meie ühenduse liikmeist on Eesti kodanikud ning meil pole ükskõik, kes on järgmine Eesti president või Riigikogu esimees, Tartu linnapea või Tartu Ülikooli rektor…

Ja kui 16. ja 24. veebruaril ning 18. novembril lehvivad Leedus, Eestis ja Lätis rahvuslipud, tunneme end vabade ja võrdõiguslikena. Ja teame, et peame seda vabadust tugevdama oma igapäevase tööga, hingejõuga, järjekindlusega seotud sihtide saavutamisel ning lojaalsusega selle riigi vastu, kus me elame.

Cecilia Rasa Unt, Eesti Leedulaste Ühenduse esimees

koju.gif (1233 bytes)