Leedu tunnustas taasiseseisvunud Eestit 22. augustil 1991. Praegune Leedu suursaadik Eestis Rimantas Juozapas Tonkunas andis oma volikirjad üle 16. oktoobril 1997. Eesti suursaadik Leedus on alates 2. oktoobrist 1996 Alar Olljum.

10. veebruaril 1997. aastal tegi Leedu välisminister Algirdas Saudargas ametliku visiidi Eestisse, 3.-4. aprillil oli Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves vastuvisiidi Leetu. 20.-21. augustil tegi president Lennart Meri riigivisiidil Leedu Vabariiki.

1998. aastal toimusid kohtumised mitmepoolsete ürituste raames, näiteks 20.10.1998 OECD konverentsil kohtusid välisminister Raul Mälk ja Leedu asevälisminister Algimantas Rimkunas.

1999. aastal on seoses Balti Ministrite Nõukogu üritustega 09.07.1999 Palangas kahepoolselt kohtunud Eesti peaminister Mart Laar ja Leedu peaminister Rolandas Paksas.

Käesoleva aasta tähtsündmuseks kahepoolsetes suhetes võib pidada Leedu president Valdas Adamkuse 04. oktoobril 1999 algavat riigivisiiti Eestisse.

Eesti ja Leedu bilateraalsed suhted on head, eriti tihedad on kontaktid kolmepoolse koostöö (Eesti-Läti-Leedu) raames. Kahepoolset läbikäimist võiks vaadelda läbi kolmepoolse koostöö prisma, sest enamus riikidevahelist suhtlemist reguleerivaid lepinguid on kolmepoolsed.

Alates 01.07.1995. kehtib kolme Balti riigi vahel viisavaba piiriületuskord. Alates 30.06.1995 kehtib kolmepoolne kokkulepe ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest. Alates 23.09.1999 jõustus Eesti, Läti ja Leedu vaheline konsulaarabi ja -koostöö kokkulepe.

Integreerumisel euroatlantiliste strukuuridega toimuvad regulaarsed konsultatsioonid.

Kolme Balti riigi kaitsekoostöö on majanduskoostöö kõrval üks edukamaid Balti koostöö valdkondi ning väga suure tähtsusega integreerumisel euroatlantiliste struktuuridega. Käesoleval ajal on olemas neli suurt ühisprojekti - Balti Mereväeeskaader BALTRON, mille eesmärgiks on valmidus miinitraalimiseks ning osalemiseks rahvusvahelistes rahuoperatsioonides, samuti Balti riikide territoriaalvete ja majandustsoonide julgeoleku tõstmine, Balti õhuseirevõrk BALTNET, ühine rahuvalveüksus BALTBAT ja ühine kaitsekolledzh BALTDEFCOL. Kolledzhi avatseremoonia toimus 25. veebruaril 1999. aastal, õppetöö algas augustis 1999.

Lepinguline baas

Balti riikide majanduskoostöö on peamiselt kolmepoolne. Sõlmitud on enamus lepinguid, mis tagavad normaalse suhtlemise riikide vahel.

Eesti-Läti-Leedu kolmepoolsed majanduslepingud:

• Vabakaubandusleping tööstustoodete osas (jõustus 01.04.1994);
• Vabakaubandusleping põllumajandustoodete osas (jõustus 01.01.1997);
• Mittetariifsete kaubandusbarjääride kaotamise leping (jõustus 01.07.1998);
• Ühtse transiidiprotseduuri leping (jõustus 01.06.1999).

Eesti-Leedu vahel sõlmitud lepingud:

• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 31.12.1993);
• Lennundusalane kokkulepe (jõustus 05.09.1995);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 20.06.1995);
• Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 10.02.1997).

1999. aasta esimesel poolaastal eksportis Eesti Leetu 788 miljoni krooni väärtuses kaupu, see on 4% koguekspordist, Leedu on Eesti ekspordipartnerite hulgas 8. kohal. Tähtsaimad Eesti ekspordiartilid Leetu olid valmistoidukaubad, joogid, tubakatooted, mineraalsed tooted, keemiatooted, masinad ja seadmed.

Eesti import Leedust oli käesoleva aasta esimesel poolel 397 miljonit krooni, mis moodustas 1,5% kogu sisseveost ning asetas Leedu 15. kohale Eesti impordipartnerite järjestuses. Olulisemad imordiartiklid olid valmistoidukaubad, joogid, tubakatooted, mineraalsed tooted, keemiatooted, tekstiil ja tekstiilitooted, elusloomad ja loomsed tooted.

Eesti ettevõtted olid 1999. aasta esimese kvartali seisuga Leetu investeerinud 731 miljoni krooni väärtuses, mis moodustab 26,5% Eesti kõikidest välisinvesteeringutest.