"Krayon ÜRO-s 1998"
("Kryon at the United Nations 1998")

Krayoni otsekanaldamine
New York 1998. a.
Kanaldaja Lee Carroll

Allolev informatsioon on mõeldud tasuta väljatrükkimiseks, paljundamiseks ja jaotusmaterjaliks. Käesoleva materjali müük ükskõik millisel kujul võib toimuda aga ainult originaali ja/või eestikeelse kirjastaja nõusolekul.

[ Antud otseedastust on täiendatud mõnede sõnade ja mõtetega, võimaldamaks kirjasõna selgust ning paremat mõistmist.]
Autorilt...

Vaadates seda erilist sündmust, on tunne, nagu oleks see tegelikult alguse saanud juba New Hampshires. Bedfordi edastus 21. novembril 1998 oli põhjapanev. Rohkem kui 300 osavõtja ees edastas Krayon teise osa sõnumist “Kosmiline võre”. See oli jätkuks selgitusele mitte-njuutonlikust füüsikast, mida Krayon nimetab universumi energiaks. Selle toimimine esitati lihtsate terminite abil, mis puudutas muuhulgas selle kuju, suurust ja kuidas sellele ligi pääseda, lisaks mõningad metafoorid, et võimaldada teemast arusaamist. Kõnealune edastus pani aluse kogu nädalale, kuivõrd järgmisel hommikul ootas meid kõiki ees reis Manhattanile, millele järgnes Krayoni teemaline loeng ning kanaldamiskogunemine iga päev järgmise nelja päeva jooksul – mis jõudis haripunkti 24. novembril ÜRO-s toimunud koosolekuga.

Paljud teist teavad, et ma armastan New Yorki (Manhattanit). Kui teate kogu tausta, siis võib-olla mäletate, et mu esimene reis Suurde Õuna toimus selleks, et ÜRO-s kanaldada! Tookord kartsin ma seda linna ning läksin sinna ainult selleks, et tol aastal oma “lepingut täita”. Ma mõistsin, et mu hirm on tegelikult viirastuslik. New York (Manhattanil) kannab minu jaoks endas mitmete elude energiat. Sinna jõudes “tundsin” ma iga nurgatagust! See oli tõesti täiesti tuttav. Minu jaoks on see metafüüsiline nali ning see teeb mulle nalja iga kord, kui seal olen ning seda umbes paar korda aastas.

Jan ja mina olime esinenud ÜRO-s 1995. ja 1996. aastal ning kutse 1998. aastaks oli vägagi oodatud. Me olime tagasipöördumise pärast elevil ning valmistasime end ette “ametlik olemiseks” (miski, mida meie kui Californiast pärit inimesed väga harva teeme), suhtudes austavalt ÜRO koosolekute protokollilisesse poolde. Ma kandsin musta ülikonda – mida kannan üksnes matustel, pulmades ja ÜRO-s. End peeglist nähes imestasin, kes see ametnik on. Ka Jan kandis musta. Küllap oli see meie viis avaldada austust eeloleva sündmuse tõsidusele. Ma vabandasin oma lipsu ees enne selle ette panemist, et seda ainult korra aastas kannan – ning lootsin, et lips ei hakka kätte maksma ega püüa mind keset koosolekut ära kägistada. Ma olin nädalasündmustest väsinud, kuid ärevusest energiline.

Valgustumise Ühing on nime poolest üks viiekümnest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni personali puhkuse nõukogu liikmeklubist. See asutati 1975. aastal ja selle eesmärgiks on pakkuda jumalikku teenistust ÜRO personalile, delegaatidele, esinduste personalile ja külalistele. Igakuiselt kutsutakse sinna esineja, et valgustada, transformeerida, inspireerida ja lõbustada umbes 40-50 inimese suurust kuulajaskonda. Ühingu tegevkomitee viis liiget on ÜRO personali tööliikmed, kes korraldavad neid üritusi oma vabast ajast ning pakuvad neis osalemise võimalust lõunavaheajal. Selle ühingu sügavaim eesmärk langeb kokku ÜRO omaga – tuua meie planeedile rahu. Aastate jooksul on sellest saanud paik, kus kogunevad delegaadid ja nende külalised ning kogevad niisuguseid teadmisi ja energiat, mida meie New Age`iks nimetame. Aastate jooksul on nende kogunemistele oma teadmisi jagama kutsutud kirjanikke, kanaldajaid, lektoreid, muusikuid ning vaimseid juhte. Need on kinnised üritused, kus osaleda võivad ainult need, kes töötavad ÜRO-s või on ühingu liikmed.

Võrreldes eelmise korraga, kui Jan ja mina seal olime, oli turvakontroll veelgi tihedamaks muutunud. Eriti teades, et me palusime võimatut – tahtsime endiga kaasa tuua 12 külalist, kaasa arvatud Robert Coxon ning kogu tema elektrooniline süntesaatorivarustus! (Robert Coxon on kanadalasest New Age‘i helisalvestiste looja). Me ei teadnud, kuidas see toimuda saab, kuid kokkulepitud ajal ilmusime me lihtsalt ÜRO külaliste sissepääsu juurde. Seal me siis imet oodates oma seltskonnaga nurgas istusime. Aeg muudkui läks, aga midagi ei toimunud. Seejärel ütlesin meie seltskonnale, et anname Vaimule veel viis minutit ning seejärel teeme sisse pääsemiseks teistsugused, kolmemõõtmelised plaanid.

Jennifer Borchers on ÜRO-s oleva Valgustumise Ühingu president, kes meile ja meie saatjaskonnale fuajeesse vastu tuli. Ma tean, et ta neelatas korralikult meid kõiki nähes, kuna selle asutuse ruumides on valitseb protokollireeglistik ning meiega oli hulk inimesi ja varustust (mis oli veidi erinev enamikest kõnelema kutsutud autoritest). Kuid Jennifer oli oma kodutööga hakkama saanud ning teinud mõningaid ettevalmistusi, millest ma ei teadnud. Just sel hetkel, kui seadsin taotluse oodata veel vaid viis minutit, saime me oma ime-ilmutuse – meie “ingli” Fernando, kes on ÜRO turvamees ja samas Sai Babale pühendunu ning kes oli algselt hoolitsenud selle eest, et Krayoni informatsioon ÜRO huviorbiiti satuks! Fernando oli tuttav ÜRO turvameetmete nõuetega ning samas ka oma soovitud eesmärkide ilmutamise vaimsete põhimõtetega ning kasutades pisut oma erilisi võluvõtteid, juhtis ta meid kõiki, Robert Coxoni varustus kaasa arvatud, hoone “sisemisse pühamusse”! See oli täiuslikult ajastatud ning Robert oli valmis alustama hetkeks, kui koosolekuga peale hakkasime.

Te oleks pidanud seal olema mõistmaks, kuivõrd keeruline oleks see olnud ilma Fernando ja Jenniferita, kes töötasid valgusega just nii, nagu nad seda tegid! Kohal oli ka meie esmane võõrustaja ÜRO-s – Zehra Boccia, hoidmas energiat nii, nagu ta seda alati teinud on. Videokaameraid koosolekule ei lubata, lubatud on vaid audiolindistus. Niisuguse varustuse sissetoomiseks, nagu Robert Coxonil oli, on tavaliselt vaja tervet nädalat, et see inspekteeritud ja heaks kiidetud saaks! Siin meil kogu see kraam aga oli ning see oli lihtsalt esiuksest sisse hõljunud! Loomulikult läbisime me kõik tundlikud metalliotsimisväravad ja “nuusutajad” ning lasime tuvastada oma isikud, kuid enamjaolt karmist kontrollist (nagu näiteks asjade lahti võtmine) loobuti.

Külalised, kelle me endaga kaasa võtsime, olid peamiselt Krayoni tiimist, lisaks mõned abilised, keda me endaga teele kaasa võtame: Robert Coxon ja tema abikaasa Chenier (nagu mainitud), Linda Benyo ja Geoff Hoppe (Krayoni ajakirja loojad), Peggy ja Steve Dubro (Elektromagnetvälja tasakaalustamise EMF tehnika), Mark ja Martine Vallé (pratsuskeelse Kanada kirjastajad, kes annavad välja prantsuskeelseid Krayoni raamatuid) ning mõned teised isiklikud sõbrad ja Krayoni abilised, Bonnie Capelle, Pliny Porter ja Guitanjali.

Jan ja mina olime hoonega tuttavad. Me olime seal juba kaks korda käinud, kuid sel aastal paistis hoone mugavam ning me ei pabistanud üldse. Teisipäeval, 24. novembril, täpselt kell 13:15 oli kõik valmis, asusime komitee B-ruumis, mitte kuigi kaugel peaassambleest, kus parasjagu leidis aset Julgeolekunõukogu istung. Kohale olid tulnud ka reporterid, ootamas seda, mis iganes juhtuma peaks (see on tavapärane). Tegemist oli tavalise ÜRO tööpäevaga, koridorid olid saginat täis, tulvil paljusid saabuvaid ja lahkuvaid delegaate. Meie ruum täitus delegaatide ning ÜRO töötajatega (ja meie külalistega) ning siis, täpselt õigel ajal, algas koosolek.

Ma alustasin, andes osalejatele väga lühikese (15-minutilise) ülevaate Krayoni tööst. Ma mainisin mitmeid teisi asju, mis iseloomustasid nii Krayoni tööd kui ka ÜRO-d. Ja siis oli mu loengu aeg otsas. Seejärel tegi Jan 20-minutilise tšakrate tasakaalustamise ja häälestamise. Jah, nad kõik ümisesid! Oli tore tunda niisugust imepärast vaimset energiat ning kuulda, kuidas need hääled täidavad ruumi ÜRO tegutsemispaigas. Janil õnnestus väga hästi oma informatsioon kokku võtta ja ettenähtud aja jooksul edastada. Robert Coxon (kes mitte üksnes ei seadnud end valmis, vaid tegi kümne minuti jooksul ka täieliku helikontrolli) oli oma energia seadistamise viisiga lihtsalt suurepärane. Kujutage ette, et meil üks Kanada kõige paremini müüvatest New Age muusika artistidest nii meditatsiooni kui kanaldamise ajal taustaks mängimas! (Roberti viimane plaat oli siis “The Silent Path”) Me mõlemad teadsime, et see koosolek on väga tihedas ajaraamistikus ja et me peame õigeaegselt lõpetama. Jan lõpetas ning kõik oli Krayoni jaoks valmis. Rober jätkas mängimist. Ma teadsin, et ka tema kanaldab oma muusikat. Ruum oli täidetud pühadusega ning see tundus eesseisva jaoks väga kohane.

Tol päeval toimunud kanaldamise vägi oli suurem kui miski, mida ma eales kogenud olen. Samas oli see lühim salvestatud edastus! Sel aastal oli informatsioon hoopis teistsugune, sest me läheneme uuele aastatuhandele. Läbivaks teemaks (nagu te järgnevalt lugeda võite) oli pühitsemine.

Paljud teist on osalenud Krayoni seminaridel ning teavad, missugune on Krayoni tõeline sõnum: „Me oleme muutnud oma tulevikku ning planeeni teadvus on muutumises. Vaimne kriitiline mass on saavutatud ning seda võib näha kõikjal enda ümber. Selle tõestuseks on üldpilt, mida kuigi paljud tegelikult näha ei saa (sest uudistes ei näidata seda kuigi sageli). Ikka ja jälle räägib Krayon meile, et me oleme teinud midagi uskumatut. Sageli istub ta meie jalge ees ning lihtsalt armastab meid. Regulaarselt räägib ta kõikidest inimestest kui inglitest, kes teesklevad, et on inimesed. Ta on isegi edastanud meile sõnumi, et meie lapsed saabuvad siia nüüd järgmise evolutsioonilise vaimsete tööriistade tasemega, millist meil ei olnud!” Sõnum ÜRO-s oli seega õnnitlemisest ja austusest, kuid seda väga ebatavalisel moel.

Ruum oli valmis. Delegaadid olid valmis ja lugupidavad. Kõik jäi vaikseks, välja arvatud Robert Coxoni pühitsetud muusika, mis jätkuvalt taustaks kõlas.

Siis alustas Krayon:

ÜRO edastus (number 3)

Tervitus, kullakallid, mina olen Krayon magnetilisest teenistusest. Tõepoolest, see mida te praegu kuulete, on mu partneri [Lee] hääl, kuid siin ruumis olev energia annab tunnistust sellest, et praegusel hetkel on teil külalised. Ei, mitte ainult üks olem vaid terve kaaskond, mis siia voolab, soovides kõndida toolide vahel siinsetes vahekäikudes – õnnitledes ja teie jalgu pestes. Kuna seekordne suhtlemine on kõikidest varasematest erinev.

Mu partner, sa ütlesid, et siin (ÜRO hoones) on “kodu” tunne. See on nii sellepärast, et see on teie leping ja nii on see alati olnud. Siin on paik, mille me soovime suurejoonelisel moel täita armastusega. Kullakallid, mitte ainult selle ruumi, vaid kaaskond ujutab üle kogu siinse hoone, selle linna ja isegi koha, kust te olete otsustanud tulla, et seda sõnumit kuulata. See on sõnum, mis saab olema kaugelt erinev sellest, mida te ette kujutate – väga palju lühem ükskõik missugusest sõnumist, mida me varem edastanud oleme. See sõnum on suunatud eelkõige neile, kes on siin ruumis, ja nendele, kes asuvad siin hoones. Kuid teadke, et selle ülestähendus on kõikidele – nende kõrvadele, kes kuulavad, ja nende silmadele, kes loevad. See on kõigile siin planeedil.

See ei ole aeg, mil te olete tulnud energiat nautima sellepärast, et olete uudishimulikud. Asi on siin ruumis toimuvas taaskohtumises, taaskohtumises tõotatud energiaga – energiaga, mida vastavalt kokkuleppele teile lubati, kui otsustasite taas kord sellele planeedile tulla. Me istume inglite ees, kelleks on igaüks teist – olles ingliteks loodud ja inglitena toimimas. Me räägime kõigist neist, kes istuvad siin koosviibimisel ning teesklevad inimeseks olemist! Sest meie teame, kes te tegelikult olete [Krayoni jätkuv õpetus, et me kõik oleme osa ingellikust perekonnast]. Me tunneme teie vaprust. Me tunneme teie lepingut. Me teame, mida te läbi elanud olete. Me teame nõrku kohti teie kehas. Me oleme tuttavad selle nihkega, mida te läbite, ja me teame seda kõike sellepärast, et oleme perekond. Ning nüüd tahab see perekond teie ette astuda ning teha midagi, mida kunagi varem tehtud ei ole.

Kullakallid, see on esimene kord, mil niisugune sõnum ette saab kantud – ja nüüd teeme me seda kiiresti. Minevikus oleme me teile midagi lubanud – Vaim ei astu iial inimolendite ette selleks, et anda hirmul põhinevat sõnumit. Mitte iialgi! Teadke seda, et kui peaksite eales sattuma olemi ette, kes ütleb, et esindab Vaimu ning edastab sõnumi, mis hirmust ja töökorrast nõretab – siis pole see Vaim, kes teie ees istub!

Selle asemel toimime me hoopis nõnda, et tuleme ja pühitseme inimese uut jõustatust, eriti just praegu. Mitte kunagi varem ei ole olnud niisugust aega, nagu just praegu! See on teie töö vili ning te peaksite seda teadma. Mõistes, mida te teinud olete, võite te siit lahkuda väärikamalt, kui siia tulles. Kohe räägin ma teile viisil, mis on piltlikum, kui eales varem. See ei ole hirmusõnum. Enne kuulamise või lugemise lõpetamist tuleks teil mõista kogu sõnumit. Lubage sel sõnumil saada esitatud tervikuna ning ärgu tsiteeritagu seda iialgi eraldi selle terviklikust taotlusest. Need, kes selle sõnumi isiklikel eesmärkidel tükkideks lahutavad, ei esinda planeedil olevat uut energiat.

Tulevik

Me viime teid tuleviku Maale. See informatsioon võib olla ehmatav, kuid me palume teil oodata sõnumi lõpuni, enne kui sellele hinnangu annate.

Me maalime teile elava pildi tuleviku Maast ning see saab teie jaoks olema väga segadusseviiv.

[Paus]

Sellesama riigi (Ameerika Ühendriigid) mõlemat rannajoont katab vesi – suurlinnad on vee all. Möllavad haigused, valitseb segadus, poed on tühjad. Siin, sellel suurel maal, on käimas kodusõda, mille sees toimub veel üks väiksem, nelja osapoolega rassisõda. Keskne juhtimine kaob kõikjalt. Linnu ümbritsevad politseijõud, kes üritavad oma piirkonnas korda säilitada. Kohe-kohe on toimumas tagasiminek “linnriikide” süsteemi juurde ning kedagi ei lasta ei sisse ega välja. Osariikide piirid ei ole enam osariikide piirid. Valitseb kaos. Ookeanipõhjas lebavad suuri relvi kandvad allveelaevad, mis, tänu nende endi korralduste ausameelsusele, on end ise põhja lasknud – kuivõrd nad ei suutnud otsustada, millisesse sadamasse randuda. Igal sadamal on omad plaanid. Selles riigis, sellel maal möllab õudus ja meeleheide.

Niisugune on Maa tulevik.

Näitamaks, mis aset leiab, viime me teid vaid mõnele teistest kontinentidest: Aafrika mandril näeme, et on toimunud täielik teadvuse tagasikäik – tagasiminek hõimudevahelise sõjapidamise juurde, täpselt nagu see palju, palju aastaid tagasi toimus. Paigast, kus tsivilisatsioon alguse sai, hakkab kujunema koht, kuhu see maetakse.

Lõunapoolusel on lahti murdunud Larsoni jäämassiiv, saates teele tohutu tõusulaine, mis pühib minema suure Austraalia mandri lõunaosa, ujutab üle linnad, surmab miljoneid, viies riigi kaosesse ja leina.

Suur draakon (Hiina) on vaikne. Neljandik maakera rahvastikus on tasa, kuid nad jälgivad väga hoolikalt, et leida paigad, kus tekkivad võime vaakumkohad, et nad saaksid sinna minna ja oma kultuuri rajada. Enamus neist on seda ette näinud, kuna see seisis nende ennustustes –nende esiisade poolt ette ennustatuna.

Niisugune on Maa tulevik.

Aah, kuid see ei ole veel kõige hullem. Me viime teid sinna, mida teie kutsute Lähis-Idaks. Kuulake hoolikalt - sinna, kullakallid, pühadest pühamate energiasse, on saabunud elajas. See elajas oma hiilgavate silmadega, on kasvanud 40 000 jala kõrguseks (12 192 meetrit) ning surunud oma jalad tugevasti maapinda mõlema iidse hõimu poolel. Ta on seal, et valitseda 4000 aastat, mis tähendab poolt tema elust.

Kullakallid, selles kontekstis tähendab elaja metafoor tuumasõda – ning sealt see algab – paigast, kus inimesed otsustasid üksteist hävitada Jumala nimel.

Niisugune on Maa tulevik.

Ma räägin teile, milles asi on. Me palusime teil kuulata lõpuni terve sõnum – tänane sõnum on lühike – sest see, mis järgneb, on sügavtähenduslik! Ma annan teile sellise tuleviku kuupäeva – kuupäeva sellele, mida me äsja teile kirjeldasime.

[Paus]

Kuupäev, mil see kõik aset leiab, on oktoober 1998!

“Krayon, sa oled vist eksinud! See aeg on juba möödas. Praegu on november 1998,” võivad mõned teist öelda.

Me teame. Jah, see kuupäev on juba möödas. Kullakallid, äsja esitasin ma teile ennustuse pühakirjast. Ma kirjeldasin teile Nostradamuse 400 aasta tagust ennustust. Ma andsin teile ettekuulutuse, mida on levitanud isegi mõningad New Age’i meistrid, kel oli visioone või “pildikesi” Maast, nii nagu see 1962. aastal [mis toimus vaimne mõõtmine, mis sarnanes paljuski 1987. a harmoonilise konvergentsiga] mõõdetud ja ette kuulutatud sai. Ja see, mis ma teile edastasin, oli tõeline!

Niisugune oli Maa potentsiaal tookord ja ometi istute te siin. Näete, mitte midagi sellest pole toimunud. Absoluutselt mitte midagi! Ei katastroofe, ei rassi- ega tuumasõdasid. Elajas on tühistatud ning praegu istun ma just selles kohas, mis on vastutav nii suure hulga teadvuse nihkumise eest. Kuulake seda, kullakallid, kuulake: Kui kokk on köögis, ei ole tal mingit aimu sellest, kui mõnus ja nauditav on toit, mida kõrvalruumis tarbitakse. [Metafoor nende jaoks ÜRO-s, kes osalevad üksnes igapäevase eksistentsi võitlustes, negatiivsuses ja stressis, suutmata näha oma töötulemuste üldpilti.]

Maa ja kõik, kes sellel viibivad, peaksid massiliselt rõõmustama! Ja nad peaksid alustama just siit, teie jalgade pesemisest! Me räägime nendest, kes siin töötavad, nendest, kes tegelevad maailma rahvaste lastega, nendest, kes tegelevad metsade hävitamise probleemistikuga. Me kõneleme nendega, kes vastutavad haiguste kontrolli alla saamise eest. See on toiminud! Ning muidugi, me pöördume nende poole, kes võtavad sõja asemel omaks rahu ning nõuavad sellist planeeti, kus käitutakse üksteisega vastutustundlikult.

Planeedi teadvus toetab seda, mida te teete. See planeet, mida teie arvate vaenust täidetud olevat, on köök (sümboolselt). Suurem osa planeedist on lõõgastunud ning naudib tohutut nihet, seda ehk ise teadmata. See on üldplaan planeedist, mis katastroofide ja täieliku sõja asemel hoopis sööstab uue kooseksisteerimise paradigma poole. Oo, muidugi saab olema raskusi ja ka vaenu, kuid vaadake seda teadvuse nihet! Praegu on rõhk konfliktide lahendamisel ja täielikul lõpetamisel, vaidluse asemel, “kellel on õigus” või “kes mida väärib”. Küsimus on vastutuses kõikide Maa peal olevate inimeste ees, mitte ainult mõne üksiku isiku hüvangus, kes mingis kindlas piirkonnas asuvad. Ülemaailmne rõhuasetus on sellel, et lõpuks luua rahulik kooseksisteerimine kõikide hõimude vahel. Küsimus on planeedis, mis ühendab lõpuks jõud, et liikuda läbi millenniumi, millel varem oli maailmalõpu märk. Selle asemel aga istun ma siin ning räägin teile, et nüüd, kui millennium lähemale jõuab, on selle õuduse asemel, millest ma teile just kõnelesin, vaimne lõpetamise ja arukuse potentsiaal. Nüüd on potentsiaaliks Uus Jeruusalemm – ja see on teie kätes!

Te kõik tulite siia planeedile täie teadmisega 1962. aasta potentsiaali kohta. Igaüks teist teadis ka võimalikest muudatustest ning potentsiaalist, et aasta 2000 uudised on kaugelt rahulikumad kui ette ennustatud katastroof.

Vaadake ringi! Mitte ükski neist ennustustest ei ole täitunud! Kuigi ikka veel on neid, kes proovivad vana energiat uude teadvusse sundida, see ebaõnnestub. Vana energia esindajatena “torkavad nad silma” ning saavad planeedi konsensuse poolt tagasi lükatud.

Kunagi varem ei ole teil olnud toredamat aega, rakendamaks tööle Elutarkuse Nõukogu – mittehääletav nõukogu siin planeedil olevatest pärismaalastest, mis paikneks siin hoones. Ja me kinnitame teile, et selle hoone teadvus hakkab nõukogu lõpuks toetama. Inimeste teadvus hakkab seda toetama. Planeedi teadvus lükkab teid selles suunas. See on järgmine loogiline samm – ja kui te seda esitlete, siis kõigepealt esitlege avalikkusele. Nemad teevad ülejäänu, et aidata teil seda ellu rakendada.

Meie taaskohtumine [koosolek] on peaaegu lõppenud ja perekond, kes on tulnud siia, et pesta teie jalgu, teeb seda, et öelda “aitäh”. Perekond, kes on tulnud pesema teie jalgu, sõnab: “Meie kõik oleme nüüd teie poolt korda saadetava tõttu läbi tegemas suurt millenniumi nihet.” Kas asi saaks veel selgem olla? Kas saab olla veel mõistetavam, miks me teid nii väga armastame? Niisugune on tänane sõnum teile siitpoolt loori.

Laskem ülestähendustel levida, et kõik saaksid teada, mis siin täna toimus. Las kõik teavad, mis oleks võinud olla, kuid mis on. Mitte ükski kirjeldatud sündmustest ei ole aset leidnud. Ühtegi neist pole kavas ega saagi olema – mitte niisuguse töö puhul, nagu teie teete.

Nii tõmbubki kaaskond tagasi. See kõik on kestnud vaid mõned minutid, kuid need on olnud võimsad, armastusest kantud minutid. Lahkudes siit, tea, kes sina oled! Võib-olla sa arvasid, et oled osake tervikust, mida keegi ei märka? Ma kinnitan sulle – “perekond” märkas! Sa pole kunagi üksi! Kui sa täna õhtul koju lähed, siis vaata peeglisse. Me esitame sulle väljakutse vaadata endale otse silma ning öelda valju häälega: “MINA OLEN SEE, KES MINA OLEN”. Sest tõepoolest, see sa oledki.

Ja nii see on.

Krayon