"Tõde DNA kohta"
("The Truth About DNA")

Krayoni otsekanaldamine
Hasbrouck Heights, New Jersey, 13. november 2004. a.
Kanaldaja Lee Carroll

Allolev informatsioon on mõeldud tasuta väljatrükkimiseks, paljundamiseks ja jaotusmaterjaliks. Käesoleva materjali müük ükskõik millisel kujul võib toimuda aga ainult originaali ja/või eestikeelse kirjastaja nõusolekul.

[Lugeja abistamiseks on antud kanaltekst Lee ja Krayoni poolt üle kanaldatud ja täiendatud, tagamaks veelgi selgemat mõistmist. Otseüritustega kaasneb sageli teatud edastatav energia, mis kirjasõnas puudub.]

Tervitus kullakallid, mina olen Krayon magnetilisest teenistusest. Ma olen seda öelnud väga tihti, kuid see ei ole kõik, mida ma olen – ma olen vend ja õde; ma olen osa teist ja teie olete osa meist, isegi kui te seda ei mõista või ei tea. Kui te saate välja sellest kastist, mida nimetatakse neljamõõtmelisuseks, siis saate te kõik sellest teadlikuks.

Mõned teist vaatavad mu sõnu ning näevad enamat kui lihtsalt sõnu. Te olete tundnud õe või venna kallistusi. Võib-olla tundsite te isegi oma tõelise olemuse ajatust? Ja kui te seda tundsite, siis sellepärast, et see on alati olnud tõe kajastus. Me kõik oleme võrdselt pühad – osakesed sinust, mida sa nimetaksid Jumalaks.

Tõepoolest, me toome teieni kontseptsioone, mis ei ole uued, kuid jätkuvalt siiski jahmatama panevad teile, kes te olete neljamõõtmelised. See siin on mesimagus paik ning ma tunnen teid kõiki. Me tunnen lapsi, kes alles oma elu alustavad… need, kes teavad nii palju enam, kui lapsed üks dekaad varem. Ma tunnen siinseid eakamaid valgustöö tegijaid, kes on siia tulnud ning tunnevad end kosutatuna sellest, et saavad nii pikalt Vaimule lähedal olla. Kui võtta need lapsukesed ning panna nad seenioride kõrvale, siis on neil midagi ühist: neil mõlemal on DNA-s Jumala teadvus. Nad on ajatud, kuid praegu on neil lihtsalt erinev bioloogia. Teistes oludes võiksid nad omavahe kohtuda ning mõtteid jagada nii nagu nad oleks alati teineteist tundnud ja nende huvides ning küpsusastmes ei oleks mingit vahet. See on teadvustamine, et mingil tasandil ei ole vanus oluline ega muuda midagi. Mingil tasandil ei mängi rolli isegi elukogemus. Niisugune on jumalik kompliment, mis teid kõiki ühendab.

Ma tean kes sa oled! Ja mitte sellepärast, et ma olen kuulanud meditatsioone või palveid Vaimu poole. See on sellepärast, et Vaim on sinu õla peal, kas sa teadsid seda? Sina oled osa kvant-kollektiivist – kõike teadvast, kõike armastavast energiast, kes teab täpselt, mida sa läbi elad – hirme, väljakutseid, küsimusi. Kui te järgmine kord mediteerite, proovige järgmist: istu põrandal ja ära lausu sõnakestki. Ära mõtle asjadest, mida sa teha püüad või sellest, mida saavutada tahad, sest partner, keda sa Jumalaks nimetad, teab seda kõike. Sa unustad, et me elame koos sinuga igal elu hetkel.

Sinu elukogemus Maal on kaugelt olulisem kui arvad. Ettevalmistused, mida sa praegu koged – väljakutsed – otsused, mida sa tegema pead – isegi see, mida sa teed, kui siit välja astud, on meie jaoks kõige tähtsamad asjad kogu universumis… täpselt nagu need on sinu jaoks. Te olete eesjooksjad – majakad koidikul, tulles pimedusest. Teie olete need, kes on täna aega võtnud, et näha, kas miski sellest on ka loogiline.

Siin on neid, kes juba on seda planeeti mõjutanud ning te pühitsete neid. Siis on siin neid, kes tunnevad end nii tavalistena! Ning ma ütlen teile: „Teie mõjutate seda planeeti sama palju kui Yawee“. [viidatakse Krayoni informatsioonile, et see on Todd Ovokaityse laemuuria nimi ning kes äsja pidas loengut oma reisist Lõuna-Aafrikasse ning kirjeldas sooja vastuvõttu, mis talle tema AIDS-i uuringutes anti].

Tänane sõnum räägib jällekord bioloogiast ning see saab olema teaduslik [miski, mis on muutunud tavapäraseks iga-aastastel idaranniku kohtumistel]. Siin esitatud informatsioon pannakse kirja ning ma garanteerin, et see jõuab etappi, kus kolme järgmise aasta jooksul teie teadus selle kinnitab. Siin annan ma selle teile juba varakult (naeratus). Kuid see on enamat kui lihtsalt ettekuulutus, sest kui me hakkame rääkima inimese DNA-st, hakkame me rääkima elujõust, mida te alles hakkate täielikult mõistma.

Enne kui alustame, võtame ühe hetke…

(paus)

See siin on vaimne aeg… mesimagus aeg… mida iganes see teie jaoks tähendab. Võib-olla lähete te sissepoole, puudutades oma kõrgemat mina nii, et saate suurema arusaamise teadusest, mis teile täna esitatakse. Kui sa oled siin kui teadlane, siis on see sinu jaoks, esitatud armastuses.

Ma anname teile infot, mis niikuinii peatselt planeedil avastatud saab. Kuid meile meeldib seda teha. Siis saate te öelda, et teie kuulsite seda siin esimesena!

Arutelu DNA-st

Te uurite jätkuvalt DNA-d nii nagu oleks see staatiline [nagu valem või teaduslik postulaat]. Ma selgitan seda kommentaari hetke pärast. Kuid kui mu partner selle tööga alustas, ei rääkinud ta DNA-st kuigi palju. Nüüd, peale magnetvõre taasjoondamist, me peamiselt sellest ainult räägimegi! See on hämmastav, mis teie lineaarses ajaraamistikus tookordse ja praeguse aja vahemikul toimunud on. [16 aastat] See ei ole hämmastav mitte üksnes teie endi teaduses, vaid isegi esoteeriliselt, sest nüüd anname me DNA kihtidele isegi nimed. Me anname need nimed heebrea keeles.

Mõned on küsinud: “Miks need heebrea keeles on? Miks ei ole need vanemas keeles nagu lemuuria või sumeri?“ Vastus: minge ja leidke sumeri või lemuuria keele sõnaraamat ja siis ehk võime seda teha… kuid midagi niisugust ei ole. Nii et planeedi tuum-keel, mida kõige paremini mõistetakse, mis on kõige sügavatähenduslikum ning milles sisalduvad loomise seemned, on heebrea keel. Nii et selle poole me pöördume ning te näete, kuidas ka teadus seda tegema hakkab, sest nad mõistavad, kui sügavasisuline see on.

Me hakkame DNA kihte teie jaoks identifitseerima ning proovime teile anda mõõtmetevahelise pildi sellest, kuidas need kõik omavahel kokku sobituvad. See on võimatu ülesanne, sest teie jaoks on kaksteist alati kaksteist. Seal on üks, kaks, kolm ja neli ning need kõik on üksteise järgi. Aga vot ei ole! Need asuvad üksteise peal ning puudutavad teineteist väga keerulistel viisidel. Näiteks me rääkisime teile, et kihid neli ja viis käivad alati koos – ainult koos saavad need töötada. Ometigi on neid, kes ütlevad: Miks see nii on, et need ainult koos töötada saavad? Kui see nii on, miks ei ole need siis üks kiht? Miks kaks kihti, mida ei saa eraldada?“ Ning vastus on „jah“. [naer] Võimatu on kirjeldada värvi nendele, kes seda kunagi näinud ei ole. Võimatu on kirjeldada mõõtmetevahelisi asju nendele, kes viibivad vaid neljas mõõtmes.

Samuti rääkisime me teile kahte tüüpi DNA kihtidest, mis kõlavad sarnaselt – need mõlemad tegelevad Akašši kroonikaga. Kuid üks kiht on isiklik ning teine universaalne. Need puudutavad teineteist pidevalt ja vahetavad informatsiooni. Lisaks puudutavad need mõlemad ka esimest kihti, mis on neljamõõtmeline bioloogiline kiht. Need pidevalt „puudutavad“ kõiki teisi, seega on need interaktiivsed. Te ei saa neid karpi panna ning anda neile nimesid ja öelda, mida need teevad… kuid ma teen seda sellegipoolest, et aidata teid nende mõistma asumise teel.

Täna õhtul räägin ma teile veel ühest ning te tahate jällegi seda karpi panna. Mõned ütlevad: “Krayon rääkis sellest ning see väga huvitav. See teeb seda või teist…,“ just nagu teised ei teeks. Need kõik on koos! Taas ütleme me, et see on nagu supp. Te hakkate maitsma DNA informatsiooni. Koostisosad on olemas, kuid nad ei sildista end teie jaoks. Need lihtsalt on seal ning töötavad koos, et luua toiteväärtust, maitset ja isegi naudingut. DNA-ga käivad asjad niimoodi ning enne, kui me selle aruteluga algust teeme, peame me seda teile veelkord meenutama. Mida iganes me teile ka räägime, pidage meeles, et see on vaid osa kogu loost.

DNA uurimine

Me alustame keskendudes keemilisele poolele. Enamik teist ei ole teadlased, nii et me kõneleme tavakeeles. Kujutlege hetkeks DNA-d… keerdunud paar nukleotiide, mis ripuvad suhkru superstruktuuri küljes. Kui seda vaatama hakata, on seda väga palju, kuid ainult nelja osa korratakse nii sageli ja nii mitmetel viisidel, et see on põrutav: kaasatud on kolm miljardit aluspaari.

See tohutu hulk paare peaks üles ehitama kogu inimgenoomi ning see on midagi, mille te alles hiljuti „kaardistanud“ olete ja te peaksite selle üle uhked olema. Kuid see, mida ma teile täna õhtul esitan, on järgmine: te olete karbis ja erapoolikud! Isegi nendes DNA kaardistamise esimestes uuringutes olete te erapoolikud. Te arvate, et teate, kuidas see toimib, kuid te ei tea ning otsite ainult seda, mida eeldate end leidvat, sest te arvate, et te teate, kuidas see töötab.

Kolm miljardit aluspaari! Genoomi kaardistamine on tähtud, kuid see on sama, kui saada endale raamat niisuguses võõrkeeles, mida te kunagi varem näinud ei ole. Lõpuks olete te suutnud kõik leheküljed ära pildistada ning nüüd näete te iga viimset kui tähte. Nii et nüüd on aeg tõlgendada seda tundmatut keelt ning saada aru sellest, mida kaart selles inimgenoomis räägib. Siin astubki sisse erapoolikus, sest teie teadlased ültevad kohe: “Me oleme märganud, et seal on palju kodeerimist ja keemiat, kuid ainult kolm protsenti sellest paistab üldse midagi tegevat! Me saame öelda, et kolm protsenti teeb midagi, sest need on proteiiniga kodeeritud DNa osad, mis loovad inimgenoomi geene. Paistab, et ülejäänu, üheksakümmend seitse protsenti, ei tee midagi.“

Teie bioloogid jätkavad: “Ei saa olema kuigi raske leida vastused, mida me vajame, sest me oleme avastanud, et ainult kolm protsenti DNA-st üldse teeb midagi ning seal on üksnes nii 40 000 geeni, mis on loodud selle kolme protsendi proteiinikoodiga osakeste poolt. Nüüd saame me alustada välja selgitamisega, mis keha tööle paneb ning heita kõrvale hulk mitte-proteiinikoodiga DNA-d, sest see on nendest tuhandetest evolutsiooni-aastatest lihtsalt kuidagi üle jäänud. Tegelikult hakkame me seda nimetama prügiks.“

Üheksakümmend seitse protsenti teie DNA-st on teadlased sildistanud kui „prügi“. Järgnevalt mõningad asjad, mis sellega valesti võivad olla, isegi teie endi neljamõõtmelises reaalsuses ja loogikas. Uurime lihtsalt ühte või kahte neist. Kuid esmalt ütleme, miks nad seda teevad. Ülevaates ütlevad nad: “Ilmselgelt on see mittekodeeritud DNA osa inimarengu jäänuk. Seda ei ole enam vaja ning seda ei kasutata enam. See on prügi. Miskipärast iidsed inimesed vajasid seda, kuid nüüd enam ei vajata“. Järgnevalt näide, kuidas nad oma loogikat tõestavad. Nad ütlevad: „Kuna sibulal on 36 miljardit aluspaari… kaksteist korda rohkem, kui on inimgenoomis, siis on ilmselge, et ka selles on palju prügi“.

Nad jätkavad oma loogikaga: “Sibulad ei sobitu kokku inimese keerukusega, nii et ilmselgelt on siin loodus loonud veelgi enam DNA prügi selle juurvilja jaoks kui inimestel seda on. Ilmselt loodus lihtsalt toimib nii. Sibulad ei ole targad nii nagu inimesed seda on.“ Kas tõesti? Ma lihtsalt soovin, et te märkaksite, et sibulad sõdu ei korralda. [naer] Minge väljaspoole sellest „ma arvan, et ma tean, kuidas see käib“ sündroomist. Sibulad võivad olla väga palju keerulisemad, kui te arvate. Mis siis, kui neil on talletatud instruktsioonid, et toiteväärtus ja rikas suhe Gaiaga läheks väga sügavale… mõõtmetevahelisel tasandil palju keerulisem kui isegi see, mida teie kui inimesed läbi teete. Kas te olete kunagi sellele mõelnud? Võib-olla on nendel mõni peidus olev eesmärk… niisugune, mille jaoks on vaja ühendust kõiki planeedil olevate juurviljadega!

Üheksakümmend seitse protsenti inimese DNA-st ei ole prügi. Uurime hetkeks loodust. Kui paljud teist on kunagi uurinud seda kaunist loodusliku muutuse protsessi, mida te nimetate evolutsiooniks? Tõepoolest, see on planeeti sügavalt muutnud ning eluprotsess on väga efektiivne. Mõnede liikide siseselt näete te seda toimuvat isegi teie endi eluea jooksul. Bioloogiat uurinud teadlased räägivad teile, et ookeani põhjas elavad kalad, kes enam silmi ei vajanud, lasid need välja kukkuda. Elukad, kellel jalgu enam vaja ei läinud, arendasid lestad… ja vastupidi. See ei võta alati ka väga kaua aega ning putukate puhul saate te selle toimumist reaalselt jälgida, kui nad mitmete generatsioonide jooksul oma kaitsevärve muudavad, et sobituda kokku sellega, mis keskkonnas toimub või muudatustega nende hävitajate hulgas.

Vaadake, evolutsioon on väga, väga efektiivne. See ei loo prügi. See on alati ellujäämisrežiimil. Nii küsin ma teilt, kuidas sobib sellesse teie kujutlus DNA-st, et see on üheksakümneseitsem protsendi ulatuses prügi? Kas te tõesti usute, et teie bioloogia, saanud abi Seitsmelt Õelt, arenes nii väärtuslikult ja kaunilt etappi, kus teil on üheksakümmend seitse protsenti prügi? Ei. See ei käi nii.

„Krayon, mille jaoks see siis on,“ võite te küsida.

Järgnevalt tänase päeva metafoor – te olete identifitseerinud kõik tähed DNA koodis, kuid siis teete te nende kohta ennetavaid oletusi ning see, mille te teinud olete, on üks hullemaid. Tuginedes oma arukuse sügavusele ja kõigele sellele, mida te teate, olete te otsustanud, et DNA-s on oluline ainult üks täht ja (kujutleme metafoori huvides), et see on täht „e“. Pidage meeles, et see on metafoor. Seega ainsad DNA sõnad, millele te nende kolme miljardi aluspaari hulgas tähelepanu pöörate, on sõnad, mis sisaldavad „e“ tähte! Pealegi, kõik ju teavad, et sõnad, milles „e“ tähte ei ole, on prügi!

Teie piirang, mis põhineb kehvale oletusele, on niisugune, et teie teadlikkus viisist, kuidas asjad tõenäolised toimivad, on elimeenirida kõik tähed välja arvatud „e“. Antud metafooris on see täht juhtumisi teie ettekujuts sellest, kuidas geenid töötavad ning geenid on elu ehitusblokid ning ainus aktiivne keemia, mida te tegutsemas näha saate. Veelgi enam, teie teadus ütleb, et geenid ehitab DNA-s keemiliselt proteiiniga kodeeritud DNA. Kui te ei näe proteiinikoode või tähti, millest proteiinikoodid koosnevad, siis ei saa te mingeid geene, mis teie arvates on ainsad olulised elu ehitusblokid. Seega, nagu argument jätkub, kui DNA-s ei ole proteiinikoode, siis on see prügi. Teisisõnu, ignoreerides evolutsiooni ajalugu, olete te ette ära otsustanud kuidas see kõik toimib ning pannud paika, mis on tähtis ja mis mitte, lähtuvalt teie endi eeldustest.

Me soovime teile öelda, kallid inimolendid, et „prügi“… üheksakümmend seitse protsenti – on paik, kus kuldasub. See on RNA-s. Inimgenoomis on üle 120 000 geeni. Ühel päeval avastate te, et meil on õigus, sest kui te loete ainult „e“-d, siis on geene ainul 40 000! (tagasi metafoori juurde) Vaadake seda mõistatud järgmisel viisil: DNA proteiiniga kodeeritud osad on elu-ehitiste mört ja telliskivid, mida kehas pidevalt ehitatakse. Geeniteadus, mida te nii usinasti uurite, käsitleb ainult proteiinikoode ning esindab vaid ehitise telliskive. Disaini intelligentsus ja osa, mis esindab RNA-s asuvaid instruktsioonikogumikke ning enamikku teie DNA-st… kuid see ei ole organiseeritud lineaarsel moel ning seega ei ole seal arusaadavaid kodeerinugid.

Lineaarsuses eeldate te, et DNA sõnadel on kindel kuju nagu matemaatikas või arvutite programmeerimisel. Kui te vaatate koodi, siis tavaliselt on sellele alguse ja lõpu märgised. Sellel on lineaarsed indikaatorid. Bioloogias on see sama moodi, kui arvata välja, et vaatlete lineaarseid märgiseid ainult kolmes protsendis DNA-st. Üheksakümne seitsme protsendi ulatuses RNA-s loogiline kodeering puudub. See on mõõtmetevaheline, kirjutatud mõõtmetevahelises keeles, millest keegi ei saa aru enne, kui nad hakkavad kasutama kaheteistkümnele põhinevad matemaatikat. Siis saab sellest muster, võrestik. Te hakkate nägema korduvaid osi ning neid on palju. Te hakkate koordineerima RNA-d ning proteiinikoodide geeniteaduse instruktsioone. Instruktsioonikoodid on kaksteist kihti sügavad.

Nüüd küsin ma teilt – kui te tõepoolest sooviksite DNA-d uurida, kas te tahaksite teada telliskivide kohta või meeldiks teile kõnelda müürsepaga, kes neid laob? Vastus on enesestmõistetav. Ometigi uurite te üksnes telliskive ning seda, kuidas neid parandada, kui need katki lähevad. Paistab, et teid ei huvita see, kes neid kive laob või milline on tema kavand.

“Krayon, mis on selle RNA kommunikatsiooni saladus? Sa ütled, et on olemas instruktsioonide kogumikud, kuid kuidas need suhtlevad? Kuidas suhtlevad need kihtidega, mida te ei näe, mis on mõõtmetevahelised?“ Vastamaks sellele küsimusele nii hästi kui me suudame, tutvustame me nüüd veel ühte kaheteistkümnest DNA kihist.

DNA üheksas kiht

Ma tutvustan teile üheksandat kihti. Me oleme seda aega oodanud, arutelu DNA-st, et rääkida üheksandast kihist. Oo, see on kaunis. Me oleme kaua oodanud, et teile seda üheksandat kihti anda. Te teate, et üheksa sümboliseerib lõpetamist. See lõpetab loo esimesest kihist. Me ütlesime, et see on segadusseajav ja veidikene mõõtmetevaheline.

DNA üheksanda kihi nimi on Shechinah-Esh. Shechinah-Esh. Me tõlgime seda omal viisil kui Avardumise Leeki. See on üheksas kiht. Nüüd lubage mul rääkida mis see on ja mida teeb. Nii nagu ka teised, on see mõõtmetevaheline kiht ning see on esoteeriline informatsioon, mida teie elu jooksul kunagi tõestada ei saa. Kuid mõned teist saavad seda teada, sest see heliseb tõena. Vaadake, üheksas kiht on see, mis esimesest kihist puudu on! Te võiksite isegi öelda, et üheksas kiht on see, mis „prügi“ tööle paneb! Kui te kihid üheksa ja üks kokku panete, saate te kommunikatsiooni lõpuleviimise ülejäänud mõõtmetevaheliste kihtidega.

Need juhtnööride kogumikud RNA-s, üheksakümmend seitse protsenti sügavad, on instruktsioonide kogumikud kogu DNA, mitte ainult esimese kihi jaoks. Seega on üheksas kiht sillaks. Avardumise Leek. See on sild ülestõusmisele… tervenemisele. See on sild meisterlikkusele. See on sild eneseväärikusele. See on see, mille poole te pürgite selles, mida nimetate Kosmiliseks Võreks, sest see on üheksanda kihi energia.

Selles leidub veelgi enam. Avardumine. Kui keegi ütleks: “Mu DNA laieneb,“ siis vastataks talle: “Mine haiglasse!“ [Naer] Ja missugune on siin teie erapoolikus? Vaadake, te ei arva, et DNA peaks laienema. Te tahate praegu samasuguseks jääda, kas pole? Nii et avarduv DNA paistaks nagu kohutav probleem! Kuid just seda peaks DNA tegema.

Üheksandal kihil on isegi oma enda patroon St. Germaine. Leek kirjelduses on St. Germaine`i lilla leek. See esindab tervenemist, väge, muutusi ja aktiviseerumist. See on ainus DNA kiht, mis on sellisel moel vaimse olendiga seotud. See on Avardumise Leek - Shechinah-Esh - ning see on sillaks sellele, mida teie nimetate meisterlikkuseks. Tõepoolest, kõik meistrid, kes Maal kõndinud, omasid samasugust DNA-d nagu teil on, kuid neil oli üheksas kiht aktiveeritud ja vibreeriv.

On oluline, et te mõistaksite, nii esoteeriline kui see ka ei ole, et see on tõde. Tõepoolest, on olemas DNA kiht, mis on vastutav bioloogiliste ehitusblokkide kihtide ühendamise eest universumi juhtnööride kogumikega. Tänapäeval ütleb teadus, et teil on üksteist dimensiooni. Meie ütleme, et neid on kaksteist (kaksteist ilmselget ning veel 24, mis seda ei ole). Nii et isegi teie endi teadus mõistab nüüd vihjeid mõõtmetevahelisele füüsikale. On aeg rakendada seda ka bioloogias.

“Krayon, kuidas see praktiliseks informatsiooniks saab?“ Ma ütlen teile. Kui te visualiseerite neid asju, mida ma teile esitan, aitab see teil tõeliselt mõista seda, mis teie sees toimub. Te ei pea mõistma keemilist poolt, et tõepoolest neid kahte kihti seotuna näha. Üheksas ja esimene kiht loovad numeroloogiliselt kümne. Kümmetaandatakse üheks ning üks esindab energeetiliselt uusi algusi. Kui te võtate DNA numeroloogia ja panete selle kokku, saate te veelgi suuremaid tähendusi – informatsiooni selle kohta, mida üks kiht teeb, kui seda teiste kihtidega kombineerida. Isegi kui rakendada seda elementaarset numeroloogiat, mis me teile andnud oleme, siis kihid neli ja viis peavad alati koos töötama, sest nad moodustavad üheksa. Ning et üheksa töötab koos üheksaga nagu ma teile just rääkisin, mis omakorda töötab ühega nagu just jutuks oli. Keeruline? Jah. Ning leidub peidetud sõnumeid selle kohta, mida see teeb ning kuidas see töötab ja seda isegi elementaarsest numeroloogiast lähtuvalt.

Visualiseerimine

Oo, ma ei ole lõpetanud. Ma tahan teid viia sinna, kus on DNA ning ma soovin teid muuta umbes nukleotiidi suuruseks. Ma tahaksin, et te vaataksite seda bioloogilises atribuudi laiahaardelisust. Tulge koos minuga sellesse pimedasse ruumi, kus me DNA-d vaatame.

Kujutlege selles visualisatsioonis hetkeks, et te olete seal, nähes seda kõike oma aus ja hiilguses. See on keeruline. Nüüd kui te seda „vaatate“, annan ma teile kaks vihjet DNA kohta, millest me varem ainult ühe korra rääkinud oleme. DNA-s on enam kui te arvate. Ma tahan, et lülitaksite valguse välja… ei mingit valgust. On nii pime kui vähegi võimalik… pimedast pimedam. DNA on seal ikka veel koos teiega ning te istute ja vaatate seda. Te ei näe mitte kui midagi.

Nüüd soovin ma, et te võimendaksite oma nägemismeelt. Ma soovin, et te teeksite selle 12 000 korda tundlikumaks, kui see praegu on. Nüüd näete te midagi, hoolimata sellest, et on täiesti pime. DNA loob valgust! Te näete seda. Ruum muutub heledaks ning DNA hakkab hiilgama. DNA loob footoneid ning tal on oma energia-allikas. DNA on aktiivne. Mitte üksnes seda, nüüd soovin ma, et te võimendaksite oma kuulmismeelt megahertzide kuuldeulatusse ning tundlikus oluliselt suuremaks sellest, mis teil inimestena on või ka koeral. Ma tahan, et te kuuleksite kõike, mis võimalik ning olge teadlikud, et DNA mitte üksnes ei loo enda valgust, vaid ka laulab! Megahertzide ulatuses loob DNA heli või vähemalt seda, mida te nimetaksite vibratsiooniks. Ning ta teeb seda kõike ise. Üks ahel , mis sisaldab kõiki 12 mõõtmetevahelist ahelat, loob valgust ning laulab laule.

Te võite öelda: “See on väga armas, Krayon. Mis meil sellest kasu on?“ Ma ütlen teile, et te võite seda laboratooriumis näha, kui soovite. Te võite otseselt näha, et see loob valgus ning vibreerib ulatuses, mis ulatub kaugemale, kui te arvanud oleksite. Neid fakte ei mõisteta ning ei ole kunagi tähele pandud. DNA vibreerib ja sõna otseses mõttes loob helilaine energiat. See on midagi, mida te nüüd näha saate ja see on praktiline. Me kutsume teid seda järele proovima ja üles leidma.

Eksperiment minevikust, mis oli ebatäiuslik

Nüüd soovin ma kõik selle hetkeks rahule jätta ning viia teid kuhugi, mida te ei ootaks. Ma teen seda, et näidata teile midagi olulist eelarvamuste kohta. Ma tahan, et te tuleksite koos minuga minevikku… ühte laboratooriumisse Utah`is. Mõned aastad tagasi olid kaks head uurimust tegevat teadlast, füüsik ja keemik, ühte keldrisse kogunenud. Nad oli elevil, nad olid väga, väga elevil. Nende perekonnanimed on Ponds ja Fleischman.

Kas näete? Nad vaatavad külmsünteesi, mis on täpselt nende ees! Nad näevad keemiat, mis on reaktsioonist järgi jäänud… miski, mis näitab end, et viidata külmsünteesi olemasolule. Selle järgi on võimalik aru saada, kas toimub tõeline külmsüntees ning see tõepoolest toimub ning nad näevad seda ja on elevil. Nad on sellest vaikinud. Nad ei ole kaasanud oma uurimismeeskondasid, sest nad näevad end kui 21. sajandi Watsonit ja Cricki. Nendest saavad mehed, kes külmsünteesi Maale toovad, nad näevad seda oma silmadega ning on elevuses.

Ning ainus kahetsusväärne asi siin selle ajaloo puhul on asjaolu, et nad olid ainsad inimesed, kes seda eales nägid! Oma innukuses teatasid nad sellest ning vast ei olnud kuigi teaduslikud, sest nad ei teinud seda eksperimenti mitmeid kordi, et see kinnitatud saaks. Nad nägid seda nii selgelt, nad viitasid, et igaüks saab selle eksperimendiga hakkama ning saavutab samad tulemused. Probleem oli aga see, et mitte keegi ei saavutanud samasuguseid tulemusi! Ja nii häbivääristati neid teadlasi ning nad kaotasid oma ametikoha ja reputatsiooni. Teadus arvas, et see oli pettus.

Tänapäeval te isegi ei tea kus nad on, kas pole? Järgnevalt veidi informatsiooni, mida ma teieni tuua tahan. Need kaks kvalifitseeritud teadlast nägid külmsünteesi, sest see tõepoolest toimus. Mida nad ei mõistnud oli see, et ruumis, kus nad viibisid, olid nad end asetanud teadlikkusse teaduse mõttemalli. Nad arvasid, et nad teavad, kuidas see toimib, panid kõik valmis ning siis nägid seda toimuvat nii nagu nad eeldasid. Seega tundsid nad, et neil on õigus selles osas, kuidas see valmis seatakse ning millised on postulaadid selle loomiseks. See paistis täiesti mõistetav. Kuid nad ei teadnud, et üks element oli puudu… niisugune, mille nad „juhuslikult“ said. Ilma selleta ei oleks nad iialgi külmsünteesi näinud.

Nad viibisid keldris ning seal toimus veel üht-teist, millest nad teadlikud ei olnud. Nüüd räägin ma teile midagi, mida te peatselt uudistes näete. Praegu on potentsiaal niisugune, et te näete seda järgmise kahe aasta jooksul… võib-olla isegi varem. Keldris toimus kaks asja. Üks oli kerge magnetväli, mille tekitas teisel pool seina olev trafo ning mis nüüdseks oli ära viidud. Kuid teine asi, veelgi olulisem, oli asjaolu, et seal oli hulk ostsillatsioone megahertzi vahemikus, mille tekitas üks seade, millel ei olnud vähimatki pistmist nende eksperimendiga keldris. Te võite seda nimetada ostsillatsiooni jäänukiks, kui soovite, kuid see oli olimas ning laulis üht laulu.

Kullakallid, nad nägid külmsünteesi, sest selleks on vajalik ultraheli. Kui te lisate ultraheli eeldatavale keemiale, jälgige mis juhtub. Järgnevalt vihje teadusehuvilistele – et see toimiks, on teil vaja kahte ultraheli generaatorit. See oli anomaalia, et seal keldris olid niisugused ostsilleeruvad sagedused, mis üksteise vastu lõid, peaaegu et ühehäälselt, kuid mitte päris ning andsid niisugused nullimise jäänukid, mis lisandusid keemiale ning suhtlesid sellega viisil, mis tekitas tulemuseks külmsünteesi. Mõned teist teavad, millest ma räägin juba praegu, mõned saavad sellest teadlikuks hiljem, kui see teie uudistesse jõuab. Jälgige seda. Ultraheli külmsüntees.

Me tõime selle loo teieni, et näitlikustada infot, mida me just DNA kohta andsime. DNA loob oma valguse ise ning ka vibreerib megahertzide vahemikus. Need elemendid, mida ei ole mõõdetud ning seega teaduses mitte hoomatud, mängivad väga olulist rolli kommunikatsioonis RNA-s asuvate instruktsioonikogumikega…see üheksakümmend seitse protsenti, mida teadus ära visata tahab.

DNA uus efekt

Loodetavasti hakkab see nüüd arusaadavaks muutuma ning kokku klappima selles, mida mõned teist kogenud on. Dr. Todd Ovokaityse, keda me nüüd nimetame Yaweeks, eksperimentides avastati midagi väga sügavatähenduslikku. Ta ei ole sellele efektile veel nime andnud, nii et meie teeme seda. Kui te keha rakkudega teataval teaduslikul moel räägite, eriti DNA-ga ning kui omadused on õiged ja energia toimetatakse kohale sobival viisil, siis saate te suurema tervendava efekti kui on nende ravimi osakeste summa, mis sinna sisse pandud on.

When you speak in a certain scientific fashion to the cells of the body, especially the DNA, and when the attributes are correct and the energy is delivered appropriately, you get a greater healing effect than the sum of the parts of the cure that you presented to it.

Lubage ma toon teile ühe näite… siiski ühe metafoori. Oletagem, et teie tööks on hoida pesapall väljalkul liikumas. Selle liikumas hoidmine toetab sinu elu. Nii et üksi loobid sa seda ühest väljaku otsast teise. Siis kõnnid sa väljaku teise otsa ning viskad selle tagasi. Seejärel kordad sa seda, sest pall peab olema liikumises nii sageli kui võimalik, et elu toetada. Lubage meil hetkeks kujutleda, et see on tervise metafoor… hoida pall liikumises. Ühtäkki tuleb sisse mõõtmetevaheline protsess. Mänguväljak ise on hakanud nihkuma… teadvuse nihe. Nüüd toimub midagi imelist. Selle asemel, et pall väljakule visata ning siis teise otsa kõndida ja see ära tuua… kõndida ja visata, teed sa ühe viske ning midagi nähtamatut püüab selle palli kinni ja viskab tagasi! Sa proovid seda veelkord ning midagi muud nähtamatut püüab selle kinni ja viskab selle millelegi muule nähtamatule ning seal sa seisad vaadates, kuidas pall iseenesest ringi tuhiseb, luues elujõudu ja tervist, mis ulatub veelgi kaugemale kui sa üldse arvasid võimalik olevat. See on metafoor, kuid see võib aidata teil näha, mida me DNA tõelise loomuse kohta õpetame. See ootab aktiviseerimist ning tulemus saab olema suurem kui aktiveerimise osade summa.

Te viskate ühe palli väljakule ning tulemuseks saate ime. Pall muudkui liigub ja liigub ja liigub jätkuvalt, sest sellel väljakul on nüüd niisugune energia, mida seal varem ei olnud. Oo, võib-olla oli see olemas, kuid see ei näidanud end kunagi… niikaua, kuni sa viskasid palli veidikene teisiti. Kõnealune metafoor on Yawee ning tema töö põhi-informatsioon, mis oli olemas iidses Lemuuria Noorenemise Templis.

DNA-d mõjutavaid juhtnööride kogumikke sisaldavad sõnumid pärinevad nii teie enda rakustruktuuri sisemusest kui ka välistest allikatest. Yawee viskab palli viisil, millega ta sõna otseses mõttes äratab üles need juhtnööride kogumikud, mis on olnud uinuvas olekus ning oodanud niisuguse protsessi nägemist… kus tulemuseks on rohkem tervenemist kui tervendamisprotsessi osade summa kokku annab. See on umbes samamoodi, kui anda kellelegi kala ja leib… ning ühtäkki on palju kala ja palju leiba. Kas saate mõttest aru?

Nii, anname nime sellele mitmik-efektile. Bioloogiliselt on see niisugune efekt, mida on nähtud ainult Yawee töös. Nii et ametlikult nimetame me selle Yawee Efektiks. [Naer] Oo, see ei jää niisuguseks kuigi kaua. Muidugi annab teadus sellele mõne niisuguse nime, mida keegi peale teadlaste välja hääldada ei suuda. Kuid teie võite seda Yawee Efektiks kutsuda kui soovite.

Nüüd lubage, et ma räägin teile Yawee Efektist veidi rohkem. Siin on enamat kui lihtsalt tervendamine. Selles on rohkem, kui üksnes bioloogiline ja keemiline efekt tänu sellele, mida ma selles järgmises ja viimases sektsioonis esitan. Ma pean siiski esitama veel ühe metafoori DNA kohta. Ma loodan, et te mõistate. Ma loodan ,et te saate sellest aru. Me pingutame, et seda lihtsaks teha.

Metafoor klaverist

Kujutlege hetkeks, et inimkond on avastanud kauni klaveri. See siis on metafoor klaverist. Selle klaveri nimi on DNA. Klaver ei ole mitte üksnes kaunis ja kompleksne muusikainstrumet, kus palju noote üheskoos mängivad ning oma harmoonias põimuvad, vaid meistrimees nimega Jumal on häälestuse teinud heliliselt täiuslikuks.

See klaver mängib iseenesest üht meloodiat, ikka uuesti ja uuesti. Seda meloodiat nimetatakse Inimese Terviseks. Klaveri struktuuri nimetatakse DNA kihtideks. Seal on üks muusik, kes seda meloodiat mängib ning tema nimi on Teadvuse Elujõud ning selleks on inimolend. Niisiis on seal DNA… täiuslik, loob oma enda tervist ning teeb seda kaunilt inimolendi teadvuse ja bioloogia abil.

Ajastuid olete te püüdnud uurida, kuidas see klaver töötab. Ning üsna hiljuti sai inimkond öelda: “Nüüd suudame me selle osi näha! Me oleme iga tolli sellest klaverist läbi uurinud, me teame, mis selle tööle paneb. Me tunneme selle heli; me saame sõrmitseda klaveri keeli; me teame, kuidas neid nimetatakse; me tunneme nootide nimesid; me teame, mitu keelt seal on; me oleme meloodia identifitseerinud; me teame, kuidas see mängib.“ See on metafoor sellest, et inimgenoom on kaardistatud. Meloodia, mis mängib? See on geeniteadus ning DNA proteiinikoodiga osad.

Nüüd hoidke seda visiooni. Teil on klaver, meloodia ja mängija. Nüüd saate te seda staatilisel kujul uurida. Kuid teie, kallid inimolendid, olete otsustanud panna see stsenaarium teadvuse raamidesse. Te otsustasite järgmist – see kaunis klaver, DNA, saab mängida ainult ühte lugu… seda, mida te end kuulvat arvate.

(paus)

Naeruväärne, kas pole? Teie otsus selle kohta, et seal on ainul üks melooda põhineb faktil, et te teist ei näe ning arvate, et see on kõik mida see klaver üldse teeb. Ning klaverimängija? Oo, see on alati see sama mängija samuti. Peab olema, sest niisugune on elu essents ning see on samuti staatiline… muutumatu.

Lubage me räägin teile midagi. Teie DNA repertuaar on piiramatu! See võib mängida üks meloodia teise järel. Las ma räägin teile pianisti kohta – tal on väga pikk klaveripink. Kutseks on lisada mängijad! Miks ei lisa te kõrgemat mina? See teeb väga head tööd keerulise meloodiaga kohtades. Nüüd istub ühel pingil kaks, nii et miks mitte lisada üks või kaks teejuhti või äkki hoopis patroonist pühak violetse leegiga!

Kuulake muusikat, kas kuulate? “Oi ei,“ ütlete te. “DNA teeb just seda. See ei tee midagi muud.“ Kallid inimolendid, teie teadus näeb, kui suur see on ning nimetab seda prügiks? Fakt on see, et üheksakümmend seitse protsenti sellest ootab, et saaks lendu tõusta! Teile kuulub kõige arenenum reaktiivlennuk Maal ning mitte keegi ei ole kunagi näinud seda tegevat muud, kui lennurajal edasi-tagasi sõitmas. On aeg hakata mõistma, milles need ülejäänud üheksakümmend seitse protsenti seisnevad. See ei vasta mitte üksnes keemiale, mitte üksnes Yawee leiutistele. Ei. See vastab inimteadvusele; see vastab sinule; see vastab su palvele; see vastab valgusele. Inimese DNA on meisterlikkuse jaoks ette valmistatud. Igal lapsel, kes Maa peale sünnib, on meisterlikkuse alged. Just see toimubki. Kas teid šokeerib se, et teadus näeb seda kui prügi? See muutub ning see on tõsi.

Ja sellega me lõpetame. “Krayon, mida saame me teha just praegu, enne kui mõni neist avastustest tehakse, et saada kastu sellest, mida sa meile räägid?“ Kullakallid, ma tunnen teid. Kas te ei mäleta eelmiste korda, kui te teispoolsusesse läksite ja tagasi tulite? Te ütlete: “Ma ei mäleta“. See kurvastab mu südant, et te ei mäleta. Kuid see on osa inimolendiks olemisest… omada katet, mis ei lase teil mäletada. Teie tunnete ka mind. Kas mäletate? Miljardid olemid tulevad läbi loori, toetades inimkonda. Me istume koos sinuga ja hoiame su kätt. Sa oled meie vend ja õde; sa oled igavene, täpselt nagu meie. Sa ei näe meid ning palju teist isegi ei tunneta meid. Mõned teist kahtlevad, kas selline asi üldse võimalik on. Paljude jaoks meid ei ole olemas. Me asume teie reaalsusest väljaspool. Kuid meie seisukohalt olete te perekond.

Sellest suuremat armastust ei ole. Me ütleme seda veelkord. Jumal, kes universumi kokku pani… piisavalt suur, et näha multiversumeid tulemas ja minemas, ometigi piisavalt väike, et elada sinu südames. Te armastate Gaiat; te armastate universumit. Inimkond on niisugune, ometigi siin te istute, mõned arutlemas: “Millal see loeng läbi saab? Mul on vaja asju ajada.“ Selles osas ei ole mingit hinnangute andmist, kuid ühel päeval saate te teada, et see, millest ma räägin, on täpne ja tõene.

Mida sa teha saate? Miks ei haara sa kohe kõrgema mina kätt. Ära ühine millegagi. Ära loe midagi. Lihtsalt istu ja tea, et sea oled Jumal. Siis valmistu avardumiseks! Lase sel olla miski, mis kuulub sulle kogu su ülejäänud elu. See ei ole midagi, mis muutub paremaks või halvemaks…see lihtsalt on. Kui laienemine kord algab, on raske seda ümber pöörata, Samm-sammult näed sa oma suurepärasust. See kõlab liiga lihtsalt, kas pole… et sa saad selle võta iga kell, kui sa seda tõeliselt „näed“. Kuid nii see käib ning see on mitu aastaid meie õpetus olnud. See peitub ka planeedi kõige populaarsemate meistrite õpetuses, et te saate juhtida loodust ilma manuaali abita või kutsuda planeedi elemente ilma, et enne midagi õpiksite. See on võimalik ainult seetõttu, et te kõik olete nendega ühenduses viisidel, millest me kõnelda püüame… imed teie jaoks, normaalsus meie jaoks.

Tervenegu need anomaaliad, millega sa siia tulid. Me teame, kes sa oled! Las need asjad sinu kehas, mis su jaoks kohased ei ole, eemaldavad end tänu sinu uutele mõtetele ja laienenud DNA-le. Sina juhid seda, nii et ärgu see enam sind kontrolligu. Olgu see tervenemine täpne ja tõene ning püsiv just praegu. Las see juhtub, sest siin ruumis on meisterlikkus niisamuti ka lugeja silmades.

Ja nii see on.

Krayon