Krayoni VII raamat KIRJAD KODUST - Mida kujutab endast uus ajastu

Krayoni VII raamat - KIRJAD KODUST

Mida kujutab endast uus ajastu


Lee Carrollilt...

Pole sugugi juhuslik, et just see peatükk on esimene. Ma soovisingi, et see sõnum oleks raamatus esimene ja see on minult. Te saate Krayonilt teateid küllalt varsti, kuid siinne on ülimalt inimlik edastus. Tegu on pika, tublisti hilinenud uue ajastu teemat puudutava aruteluga, mis esitatakse siin peamiselt uudishimulike jaoks (nagu minagi seda olin).

Võib-olla on mõni sinu sõpradest palunud sul lugeda antud osa sellest raamatust, aitamaks sul mõista, millesse ta end viimasel ajal „mässinud on”. Vahest oled sa mures, et ta on ühinenud mingisuguse ususektiga? Sul pole tarvis oma sõbra mõistmiseks lugeda ühtki teist osa sellest veidrast kanaldatud raamatust ning seda informatsiooni ei esitata selleks, et panna sind oma usku vahetama. Asja eesmärgiks on üksnes sinu teavitamine ning ehk sinu sallivuse taseme muutmine selle protsessi käigus.

Niisiis, kes seda kirjutab? Mina olen kanaldaja ning käesoleva raamatu autor, kuid veel enne, kui ma „kummaliseks” muutusin, olin ma 20-aastase kogemusega audioinsener, väga ratsionaalne ja „kaine” mõistusega inimene. Ma arvan, et mõtlen ikka veel kainelt, lihtsalt teistmoodi. Inseneriks olemine ei välista minu jaoks automaatselt vaba vaimset mõtlemist ja minu sisetunne vaimseis asjus sai lõpuks võitu selle üle, mida mulle sünnist saati Jumala kohta õpetatud oldi. See muutus minu jaoks ülimalt loogiliseks, isegi loogilisemaks kui ajaloo müüdid.

Paljudel, kes kuulevad sõnapaari new age, tekib terve rida eelarvamusi selle kohta, mida see endast kujutab. On neid, kellele tulevad kohe meelde lendavad taldrikud, ususektid, astroloogia, Tarot, tulnukate lahkamised, eelmised elud ning hordide viisi inimesi, kes on reastunud oma selgeltnägija juurde minekuks. Ma ei eita, et paljudel nendest asjadest on uue ajastu üldpildis oma roll, sest nii see tõesti on. Kuid kõigepealt luba mul pakkuda sulle mõned teistsugused lähenemisnurgad.

Määratle palun oma uskumused, mis on seotud järgnevaga: Jonestown [Viide 1978. aasta novembris Jim Jonesi poolt juhitud Jonestowni nime kandvas kogukonnas toimunud massimõrvale ja -suitsiidile, milles hukkus üle 900 inimese.]; Waco taavetlaste sekt (Branch Davidians) [Viide kokkupõrkele uususulise grupi ning Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Alkoholi, Tubaka ja Tulirelvade Büroo (ATF) vahel 1993. aastal, mis lõppes 80 inimese surmaga ning mille puhul puudub ühtne arusaam, mis tegelikult juhtus ning kes on juhtunus süüdi.]; Taeva Värav (Heaven’s Gate – suitsiidisekt, kus surres lahkudes pidi toimuma ühinemine lendava taldrikuga Hale Boppi komeedi taga) ja Denveri sekt, mis on praegu (mais 1999) Iisraelis millenniumi vahetust ootamas, et nende juht saaks siis Jeruusalemma tänavatel surra ning kolme päeva pärast taas üles tõusta.

Veidrad ja pead vangutama panevad asjad, kas pole? Milline usk selle kõige taga seisab? Kristlus. Mida? Sulle see küll nii ei paistnud? Jonestowni ja Waco rühmad olid algselt kristlike gospel-jutlustajate järgijad. Praegu Iisraelis paikneva Denveri ususekti nimetus on „Hoolivad kristlased”. Taeva Värava inimesed ei olnud new age'i järgijad, kuigi kõik uudistekanalid ja rahvuslikud ajakirjad seda väitsid. Mulle paistab, et kui sooritada enesetapp eesmärgiga jõuda komeedi taga asuvale nähtamatule lendavale taldrikule, saab inimesest automaatselt new age’i järgija! Faktid näitavad, et Taeva Värava ususekt oli isehakanud kristlik rühmitus! Nõnda väitis nende kodulehekülg ja seal viitasid nad Piiblile ning Jeesusele. See oli kõigile nähtav umbes nädal aega pärast nende lahkumist.

Milleks seda sulle rääkida? Sellepärast, et üldlevinud kristlus ei ole ilmselgelt sugugi niisugune nagu kõik need isoleeritud, dramaatilised rühmitused. Üldlevinud kristluses on terviklikkust, see ei soosi ususekte ning esitab vägagi armastava kutse perekonnakeskse ja armastusel põhineva religiooniga. Kuid sealgi esineb äärmuslasi, ja seda kõrgel tasemel.

Uue ajastu veendumused ei seondu ususektide ega ka mitte veidrikega, ent kuna meilgi on selliseid omajagu – hüva, rohkemgi kui omajagu –, siis on nemad sageli ainukesed, kellele meedia tähelepanu osutab. Sellel, miks see nii on ja mispärast sedasorti raportitele eriti vastupanu ei osutata, on oma põhjus.

Esiteks, ei ole me evangeelsed. Niisiis, kui sa oled too skeptik, kel sõber on käesolevat teksti lugeda palunud, siis tea – kui sa lugemise lõpetad, ei palu su sõber sul millegagi liituda, võtta vastu elu muutvat otsust, maha põlvitada ega mediteerida, minna kanaldamiskogunemisele, lasta endale ennustada, rääkimata käesoleva raamatu lõpuni lugemisest! Tõenäoliselt on ta lihtsalt rõõmus, kui kinnitad, et nüüd mõistad sa teda veidi paremini ja armastad rohkem.

New age ei ole religioon ning sellega ei kaasne mingisugust doktriini, mida uurima peaksid. Selle asemel on tegu maailmafilosoofiaga. Ei ole ühtki keskset hoonet, mille new age’i toetajad on ühiste annetuste najal üles ehitanud, puudub igasugune tsentraalne kontroll ja mistahes masti peakorter. Seetõttu pole meil võimalik vastata poliitiliste torgetega meie naeruvääristajatele. Meil ei ole organisatsiooni! Meil puudub Kongressis oma lobby.

Pole preestriseisust ega kirikuõpetaja programmi, ei tunnustatud koole ega isegi mitte kursusi, kus new age`i hingekarjaseid koolitataks. Ei ole vanemaid ega diakone, puuduvad kiriku koolitusprogrammid kooliõpetajatele. Oo, muide, kas ma ikka ütlesin, et meil pole ka kirikut? See tähendab, et meil ei ole kohalikke „new age`i” koole laste jaoks, kus neid mõjutataks uue ajastu õpetajate poolt. Meil puudub kindel inimene, keda kutsuda „juhiks”, kelle poole me nõu saamiseks pöörduda võikisme, kui kitsas käes. Meil pole püha šamaani, ei praegu ega varasemal ajal. Millegagi pole tarvis liituda, kedagi pole vaja järgida, puudub keskne raamat, mis seletaks lahti meie usu! Puuduvad korrapärased kokkusaamised, ühised televisiooniprogrammid, toetamist vajavad õpetajad ning järgimist vajavad reeglid. Mis sekt see selline on, või mis?

Ah-jaa, ja oma raha ei ole meil ka kuhugi saata.

Nojah, võib-olla ütlete, et see kõlab üsna lahjalt. Tõepoolest. Minu jaoks kõlas ka, kuni ma aru sain, mis toimub. Uue ajastu filosoofia rõhub intuitiivsele teadmisele, mis meie veendumuse järgi on iga elava inimese omanduses. Ja selles teadmises on kirjeldamatu erakordsus!

Ükskõik kuhu me Janiga maakeral reisime, tulevad meie seminaridele tuhanded inimesed, kes mõistavad täielikult seda „lahjat” filosoofiat, justkui oleksid kõik peakorterid ja õpetajad olemas! Tundub olevat mingi rakutasandi teadmine, mille kaudu on mõistetavad isegi mõned meie kõige kummalisematest ideedest. Ükskõik, mis keelt räägitakse, millises kultuuris ollakse või kui palju on kokkutulnuid, tunnevad inimesed mingil intuitiivsel moel selle, mida me õpetame, ära. Nad tunnistavad selle ka omaks. Meie uskumuste süsteemis toimib grupiviisiline mõistmine peaaegu punkt punkti kaupa, justkui oleks see kõik kusagile üles kirjutatud, kusagile sisemusse.

Te võite nüüd öelda: „Hüva, sa andsid mulle just nimekirja sellest, mida te ei ole. Aga kes te siis olete?”

Me oleme inimeste rühm, kelle filosoofia õpetab, et kõik me läbime elu tsükleid. Tõepoolest, see tähendab eelmisi elusid. Me usume, et ei ole juhuseid, vaid pigem väljakutsed või õppetunnid, mida me tegelikult teatud vaimsel tasemel ise luua aitame. See tähendab, et me usume vastutuse võtmisse kõige meie elus toimuva eest. Tavaline new age´i järgija ei ühineks iial ususektiga, ei sooritaks iial liidri eeskujul enesetappu ega istuks kunagi maha, süüdistades selles, kes ta on, teisi. Uue ajastu uskuja on teadlik sellest, et inimolendis on tohutu vägi. Õpetatakse eneseväärikust ning seda, kuidas töötada end läbi hirmust ja ebakindlusest. Võtmeks on inimese jõustamine ja meie mantraks „taotlus luua oma eludesse positiivseid muutusi”.

Me usume, et toimivad jõud, mis suudavad energia abil inimesi tasakaalustada. Me kasutame regulaarselt käte abil tervendamist ja energiatööd, et inimesi tasakaalustada ja aidata neil terveneda. Me palvetame teiste eest, mediteerime maailma rahu nimel ning püüdleme niisuguse elutarkuse omandamise poole, mis võimaldab meil teineteist armastada, ükskõik mis ka ei juhtuks.

Oot-oot... kuidas jääb lendavate taldrikutega? Isegi Shirley Maclaine rääkis UFO-dest.

See ei ole kuigi oluline. Kui nad juba on kohal, siis olgu nii. Lendavatele taldrikutele järgnemine ja röövituks osutumine ei ole uue aja filosoofias põhiline; tegelikult ei ole enamus röövitutest new age´i järgijad. Paljud meist usuvad, et Universumis leidub veel elu ja et on vägagi tõenäoline, et meis on isegi osa nende arengu bioloogiast. Päris kummaline, või mis? (Muide, teadlased on hakkamas uskuma, et eksisteerib üpris suur „eluvahetuse” tõenäosus ühelt planeedilt teisele, seda külaskäikude kaudu komeetide, asteroidide ja isegi meteooride ühelt astraalkehalt teisele.) Me ei suuda seda tõestada paremini, kui kristlased suudavad tõestada taeva ja põrgu olemasolu või seda, et paavst on jumalik. Ma mainin seda kui võrdlust, mitte selleks et anda hinnanguid teisele usule.

Me usume, et tänane kummalisus on homne teadus – vahest isegi homne religioosne doktriin, kui keegi mõtleb välja, kuidas selle ümber kirikut rajada. Kümmekond aastat tagasi väitis teadus, et Jumal on surnud ning puuduvad tõendid muu elu kohta Universumis. Täna (lähtudes ajakirjast Newsweek - vt. lk. 340) on teadus Jumala „leidnud”! On kindlaid tõendeid, et elu võib eksisteerida ka mujal ning selle kirjutamise ajaks olid astronoomid avastanud 12 meie päikesesüsteemist väljaspool asuvat planeeti! Eilsed (1980) new age’i veidrused on tänaseks (1999) saanud üldlevinud teaduseks. Me usume, et ajapikku leiab kinnitust suur osa meie „intuitiivsest” õpetusest, kuna see on toimumas kõikjal meie ümber isegi nüüd, mil seda kirjutan.

Me ei anna hinnanguid. Me usume, et „oma ligimese armastamine” tähendab usulist sallivust. Me pühitseme teise inimese „imet” tema uskumuste süsteemis. Me austame siiraid Jumala otsinguid, sõltumata sellest, millise suuna need võtavad või missugune on hoonel olev „uksesilt”. Paljud uue ajastu järgijad käivad regulaarselt kirikus. Uskuda new age’i ei tähenda, et peaksid kõrvale heitma oma armastuse Jeesuse, Eelija või mõne teise meistri vastu (juhuks, kui keegi sulle seda väitnud on). Me oleme rõõmsad, kui asjad on tasakaalus, ning me liitume meelsasti igaühega ükskõik millisest religioossest ususüsteemist, kes palvetab koos meiega üldise humanitaarse eesmärgi nimel. Me ei pea teisi „valedeks”. Me ei räägi oma uskujatele, et Jumal naeratab ainult meile. Me innustame otsima Jumala tõelist olemust!

Me usume, et oma isikliku vaimsuse eest hoolitsemine on planeedi muutumise käivitajaks. Me ei arva, et meie tööks on teiste muutmine. Iga inimene otsustab seda iseseisvalt. Paljud, kes meie uskumusi põgusalt vaatlevad, leiavad need olevat raskesti hoomatavad, kuna puuduvad struktuur, reeglid ja doktriin. Mõned on meid nimetanud „praegu toimuva kirikuks”, humoorikas kriitika, mis viitab sellele, et me „hõljume” palju.

Meie „hõljuvaks” omaduseks on see, et meie uskumuses ei ümbritse Jumalat inimeste loodud struktuur. See pole lahterdatud alajaotustesse, mida on kerge järgida. Me arvame, et inimesed on volitatud tegema suuri vaimseid otsuseid ise. See ei sarnane tänapäeva religioonidele, kus peab kehtima süsteem. Jeesus, muuseas, õpetas sedasama. Lähtudes Surnumere kirjarulle uurinud õpetlastest, kutsusid Jeesuse aja juutidest preestrid teda „nurjatuks preestriks”. Seda seepärast, et ta rääkis tavalistele inimestele, et nad on jõustatud (täiesti iseseisvalt, ilma mingisuguse päevakohase religioosse talituseta). Ta rääkis neile, et nemad võivad olla täpselt nagu Tema – Jumala Pojad. Just seda arvavad ka uue ajastu järgijad – ei mingeid suuri ehitisi ega piiravaid doktriine, üksnes raku tasandil toimiv vastutustunne kõige olemasoleva eest.

Me uskusime juhendajatesse ja inglitesse juba ammu enne inglipoodide hulga plahvatuslikku kasvu sellel planeedil. Meie kanaldamine (kummaline osa) on ühel nõul enamuse planeedi põlisrahvaste ennustustega. Kümme aastat tagasi kõneles meie intuitiivne informatsioon nendest ilmastikumustritest, mida me nüüd oma akendest näeme. Me oleme aastakümneid jaganud teile ebapiisava tõendusmaterjaliga tervendamistehnikaid. Äkitselt, selle viimase aasta jooksul, said neist paljud teadusliku uuringu tulemusena tõendatud, nagu teatati Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni ajakirja (Journal of the American Medical Association) 1998. a. 11. novembri numbris (vt. lk. 373).

Me usume ka inimkonna tulevikku, mis erineb oluliselt viimsepäeva ja Nostradamuse maailmalõpu ennustustest. Me usume, et see, mida sa täna maailmas näed, on palju lähemal sellele, mis meie sõnul pidi juhtuma, kui sellele, mida teised oma hirmul põhinevates stsenaariumides ette on näinud. Me kutsume sind kõike seda uurima, kuid mitte selleks, et sind enda poole võita – pigem seepärast, et aidata sul mõista, et võib-olla on pilt Jumalast kaugelt hiilgavam ja ulatuslikum, kui sa arvad. Võib-olla on inimesed suurejoonelisemad, kui sa arvad. Ehk oleme me rohkem maandatud, kui sa arvasid.

Usud sa elu pärast elu? Seda usub 85 protsenti maakera rahvastikust (vastavalt ajakirja Time 1998. aasta artiklile). Nii ka meie. See tähendab, et enamik planeedil olevaid inimesi usub, et inimesed on teatud moel igavesed. Ka new age´i järgija arvab nii. Me usume niisamuti, et igavene olend on loodud Jumala näo järgi ja see võib tähendada, et me oleme Jumala osa. Me usume ka, et Jeesus õpetas just seda – et kogu inimkond jagab ühtmoodi Jumala nägu, olles jumalik, omades valikuvõimalust ja olles väga igavene.

Niisiis, me pühitseme sind! Me ei hooli sellest, kas sa meiega liitud – ausõna! Me õpetame, et ei ole taevast ega põrgut ning et surres liigume me oma algsesse vaimu seisundisse. Me läheme koju. Me usume, et me kõik moodustame perekonna. Kui sa loed ülejäänut sellest raamatust, siis avastad, et just sellest see kanaldatud informatsioon räägibki – perekonnast.

Mida me sinust tahame? Et sa mõtleksid nagu meie? Ei. Me palume sinult sallivust ja mõistmist. Uue ajastu inimesed, kes kogunevad kokkusaamisteks, võtavad endi eest vaimse vastutuse ning praktiseerivad eneseväärikust ja andestamist, ei kujuta endist kummalist tontlikku seltskonda, kellel on „jalad maast lahti”. Me ei ole „kaotanud pead” ega saanud ajuloputust. Me oleme vaimselt struktureerimata rühm leebeid inimesi ja me ei hooli, kas sina usud sedasama mida meie. Ometi oleme me pettunud, kui sa meid kardad. Kas sinu hirm pärineb su südamest või sellest, mida teised sulle rääkinud on? Doktriinile omaseid hinnanguid andmata ihkame me sinu armastust ning vastutasuks on meievaheline side, mis ületab kõik doktriinid, vabastades ometi meid mõlemaid oma isikliku õpetuse tarbeks.

Luba mul see arutelu lõpetada näitega, mida nägid miljonid inimesed üle kogu maailma aegade populaarseima filmi kujul. Ma ei tea, kas režissöör James Cameron oli teadlik metafoorist, mille ta „Titanicu” viimases stseenis lõi. Ma oleks kinos oma toolilt peaaegu maha kukkunud, kui taipasin, mida ta teinud oli. Neile, kes seda filmi näinud ei ole – ma ei riku seda teie jaoks ära, kuid pean siiski ütlema, et laev upub (vabandust).

Paljudele, kes filmi nägid, tuli meelde, et viimane stseen oli seotud vanema naisterahvaga, kes seisis kaasaegse uurimislaeva ahtris, hakates midagi ära viskama. Nad on unustanud. Tegelikult on viimaseks stseeniks metafüüsiline tõdemus, et me kõik oleme igavesed! See hüüab meile kõigile kõrva, et pärast surma saabub arusaam, et „etendus on läbi” ning ka lurjused seisavad kangelaste kõrval naeratused näol, tervitades perekonna viimset liiget kojutulemise puhul. Seal oli kogu koosseis – noor, vibreeriv ja viimasele kojunaasnule aplodeeriv. Milline teadaanne! Milline armastus!

Aitäh, James Cameron. Sinu rakutasandi sisetunne andis meile ülima ettekujutuse sellest, milles uus ajastu tegelikult seisneb. See on teineteise armastamine. See on vaimne võrdsus. See on perekond.

See on see, kes meie oleme.

Aitäh, et seda lugesid!

Armastusega,

Lee Carroll


TAGASI