Artur Kapp Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878 Suure-Jaanis. 1891 asus elama Peterburi, kus lõpetas konservatooriumi orelierialal (prof. L. Homiliuse juures 1898) ja kompositsioonierialal (prof. N. Rimski-Korsakovi juures 1900). Järgnevail aastail tegutses koorijuhi ja muusikapedagoogina ning esines orelikontsertidega mitmes linnas. 1903 pakkus Moskva Konservatooriumi rektor V. Safonov talle Astrahani Muusikakooli direktori kohta, mille Kapp järgmisel aastal ka vastu võttis. Esimese maailmasõja ajal, eriti pärast kommunistide võimuhaaramist 1917 muutus Kapi elu Astrahanis talumatuks. 1920 tekkis tal võimalus pöörduda tagasi sünnimaale, kus ta kuni 1924. aastani oli Estonia teatris dirigent. Samal aastal alustas pedagoogitööd Tallinna Konservatooriumis ja nimetati kompositsiooniklassi juhatajaks. Töötas organisti ja dirigendina, hiljem ka Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuna. Tema looming on väga rikkalik – 5 sümfooniat, orkestriteoseid, oratoorium “Hiiob”, koorimuusikat, kammermuusikat ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed – 2 orelikontserti orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Väljapaistva organistina esitas ta tihti oma oreliteoseid ka ise. Tema õpilaste hulgast sirgus mitu nimekat heliloojat. Kui Nõukogude väed 1944 Eesti teistkordselt hõivasid, jättis Kapp töö konservatooriumis ja kolis Suure-Jaani, kus elas kuni oma surmani 14. jaanuaril 1952. Artur Kapp on pärandanud meile hulga mõjuvõimsaid helitöid ja praegu on tema teoste mõneti sensatsiooniline taasavastuse aeg. Eres Editionil on kavas välja anda tema loomingu täielik kogu.