SAAREMAAL REINU TAMME OTSIMAS

Reinu tamm, selle olemasolu ja võimalik asukoht on olnud pikemat aega meelel ja keelelgi. Ikka on aga midagi muud olnud tähtsamat, et reisi Maasi valda ette võtta. 16.-18. augustil 2007.aastal koos Ilmega ka muudel põhjustel Saaremaal olles sai siis asi ükskord teoks.

Reo-Ilpla

16.augustil tegelesin koos Anto Raukase ja Tanel Mooraga Reo ja Ilpla vahelisel alal juba 2000.aasta sügisel esmakordselt uuritud objekti (Eutric Gleysol Litoriinamere liival ning all-lasuv Molli-Histic Gleysol Antsülusjärve liival) veelkordse ülevaatuse ning asukoha täpsustusega 1976.a. suletud kruusakaevanduse suhtes. Hiljem Priit Penu käest saadud mullastikukaardi digikoopiast oli suur kasu. Kas aga gleimulla huumushorisont tõesti oli moodustunud vaid 24 aasta jooksul või pole ta kruusakihi all olnudki, vajab veel siinsete metsamuldade kaardistamise aja abil täpsustamist.

Samal ajal võttis Ilme ühenduse Orissaare valla maanõuniku Tiit PõldŽiga (5208011 või 4545602), kes on EPA maaparanduse eriala vilistlane, endise Maasi valla külade ja talude asjus. Selgus, et Reinu talusid on palju ja peaaegu igas külas. Tõenäolisem siiski Raugu küla (Riidamaa Raugu) Reinu, kus varem elasid perekonnanime Riik kandnud inimesed. See küla asub aga suhteliselt kaugel Maasi maalinnast, pigem lähemal Leisile.

Meteoriitikapäev Kaalis

17.augustil oli järjekordne meteoriitikapäev, mida peeti Kaali Külastuskeskuses ning oli pühendatud Ago Aaloe ja Vello Lõugase sünniaastapäevadele. Hommikul võtsin veel kord ühenduse Tiit Põlluga. Lahkelt andis ta lisaandmeid, sealhulgas nüüd Kavandu küla Matsi talus elava Marta Riigi telefoninumbri (4524045), kes olnud Raugu küla Reinu talu viimane elanik enne selle müümist soomlastele. Üsna talu lähedal olevat looduskaitsealune Raugu tamm. Kas see võiks olla sama Põhjasõja-eelne, mis seostatav Reintami (Reintamme) nime saamisega, ta ei teadnud.

Helistasin ka Evaldile, et üle täpsustada temale teadaolevat. Evald kinnitas Riidamaa Raugu Reinut ning seal elanud 1970.a. Maria Riik. Ta väitis aga, et kõnealune koht on Maasi maalinna läheduses. Et õhtupoolikul oli Kaalis ekskursioon kraatritele 3 ja 4 ning Tõnis Mägi kontsert peakraatris, jäi saadud info realiseerimine järgmisele päevale.

Ekskursioon Lääne-Saaremaal

18. augusti hommikupoolikul korraldas Priit meile unustamatu ekskursiooni tema enda valdustes olevatele ja juba kaugetel sõjaeelsetel aegadel alguse saanud lubjapõletus- ja töötlemisobjektidele Lümandas, lähikonna lookuusikus, maaliliste kiviadadega Leedri külas, läbi Karala väidetavalt Põhjasõja-järgselt elaniketa jäänud, hooneteta ja nüüdseks metsastunud, kuid hästi säilunud kiviaedade ja kitsaste tanumatega külas Elda poolsaarel, Elda pae- ja Katri osaliselt liivaga kaetud klibupangal ning ümbruskonna lookadastike ja loometsade keskel. Siin-seal Tallinna uusrikaste stiilsed ja stiilitudki suvemajad kesk kadastikke ja poollagedaid rannaloodusid. Katri lähedal kenasti hooldatud rannaniit nii loomasööda saamiseks kui ka merelindude vajaduste rahuldamiseks.

Raugu ja Kavandi

18.augusti pärastlõunal algas esivanemate juurte otsimine, kui olime Leisi-Orissaare, maanteel ületanud vallapiiri. Viimane on olnud 13.-15. sajandil piiriks ka Saare-Lääne piiskopi ja ordu valduste vahel. Kohe algaski Raugu küla. Mõnikümmend meetrit pärast vallapiiri paremale pöörates oli kiviaedade vahelise tee vasakule suunduvast järsust kurvist paremal esimene talu - see oli Mihkli. Lahke perenaine kutsus tuppa, kinnitas, et järgmine talu on praegu soomlaste valdustes olev Reinu ja et selle soomlastele müünud Marta Riik (Maria Riigi tütar) elab Kavandi küla Matsi talus. Vana seest õõnes tamm Reinu põllul hävinud kaua aastaid tagasi pikselöögist alanud tulest. Mihkli perenaine ütles, et vahetult teispool vallapiiri (Leisi poole tagasi paremat kätt kollases majas) elab Mari Reintam, kes võiks ehk jagada täpsemat teavet.

Enne Reinu talu leidmist otsustasime minna pisut tagasi ja otsida üles ülikauge sugulane (või naisliine kaudu ehk kaughõimlane) Mari. Lihtsalt leidsime kohe vallapiiri tagant maanteeäärse kõrvalhoone ja pisut kaugemal oleva kollase elumajaga kenasti hooldatud ümbruse ja suurte puude keskel oleva talu. Ilme jäi autosse. Mind võttis vastu kena ja lahke jutuga perenaine Mari, kellega rääkisin majauksel. Ta kinnitas kõigi eelmiste juttu Reinu talust, selle pikselöögist hävinud tammest ning mõlemast tuletatud (Reinu, tamm) perekonnanimest. Siin selgus ootamatult, et tema ja teiste siinsete sugulaste nimi on mitte Reintam(m), vaid Reindam. Mulle meenus, et seesugust, Põhja-Eestile ehk omastki "pehmet", nime väljaütlemist olin kodus ja kodukandis kuulnud varemgi. Mari Reindam ütles, et Reinu Maria Riik (keda kohtas Evald 1970.a.) olnud neiuna Reindam ning nad olnud sugulased. Üksikasju ma uurima ei hakanud.

Pöörasime maanteel ringi ning keerasime vallapiiri ületamisel uuesti tagasi paremale. Tee järsul vasakkurvil Mihklist möödudes sõitsime kiviaedade vahelist teed mööda järsust paremkurvist edasi. Paremal üle põllu paistsid kaugemal taluhooned. Seda Mihkli perenaise joonistatud skeemil polnud ning seepärast nime ei tea. Reinuni jõudsime teed mööda edasi sõites. Ta asub vahetult selle ääres paremat kätt, enne kaugemal asuvat järgmist järsku vasakkurvi, kust edasi sõites saavat ka välja Leisi-Orissaare maanteele.

Reinu nimi on kirjutatud otsaga tee poole suunatud kõrvalhoonele kinnitatud laudtahvlile.
Teelt hästi hooldatud õue saab läbi kiviaia-vahelise laia autovärava või sellest kahele poole jäävate jalgväravate. Lipuvardas lehviv Soome vimpel viitas pererahva kohalolekule. Teega paralleelse rookatusega vana elumaja otsauksel kohtasimegi esmalt soomlasest peremeest Carl Wilhelm Ossian Mastersoni ja seejärel ka kohe perenaist Anna-Liisat. Reinu pererahvaks on pensionäridest soome vanapaar Masterson, endised Soome TV töötajad. Nad saavad midagi aru ka eesti keelest, kuid meie põhiline jutt käis inglise keeles. Pereproua valdas seda oma kangemast poolest märksa paremini. Nende teabel 19.sajandil ehitatud maja ja kõrvalhooned on soomlaste poolt põhjalikult renoveeritud, kuid vana üsna meeldivalt säilitatud.

Meile näidati isegi ahjutagust toanurka (ilmselt mingi endisaegne väikekamber), kus olla sündinud eelmine omanik Marta Riik. Loomulikult ei teadnud nad midagi Reinu tammest ega sellega seotud nimeloost. Küll teadis käbeda oleku ja vilka käiguga Anna-Liisa, et talu piiril Jaani talu maadel on umbes kolmesaja aasta vanune või vanemgi tamm.


Järgnevalt ta viiski meid osaliselt kiviaedadega palistatud teed mööda mõnisada meetrit eemal võsastunud puisniidu (karjamaa) taga asuvasse Jaani tallu.
Mõlemad naised jõudsid sinna tükike varem taga komberdavatest vanameestest. Meid kohtas lahke ja toimekas Kristina Jentson - Jaani kui praeguse suvekodu omanik ja lasterikka pere ema. Ta viis meid põllu ja siia tulekul läbitud võsastunud ala piiril oleva vapustavalt suure ja iidse Raugu tamme juurde. See oligi tamm, millest rääkis Tiit Põld, kuid mitte Reint(d)am(m) nime andnu. Ehkki viimase kaasaegne võiks ta ju küll olla. Tegime selle tamme juures pilte, ka kõrvalolevat looduskaitse tahvlit haarata püüdes. Kristina Jentson näitas meile Jaani kihelkonna (Põhja-Saaremaa) perekonnanimesid käsitavat raamatut, kust põgusal lehitsemisel leidsimegi vihje Reintamile. Tuleb see raamat leida ja läbi uurida!

Tagasi sõitsime mööda tuldud teed. Asfaldil paremale, Orissaare poole keerates möödusime veel ühest teest vasakule jäävast looduskaitsealusest tammest. Rannakülas keerasime Kavandi külale osundavale teele. Kavandi bussipeatuse kohalt sellelt paremale suunduva kõrvaltee esimesest kurvist vasakule (pärast teeäärset katusakendega suvemaja ja vastu ilmselt mingi rikkuri suvemajaks vuntsitud talu paremal pool teed) asubki Matsi talu. Ilmselt masinamehe ja loomapidaja valduses - otsustades õuel olevate masinate ja sõnnikupatarei järgi. Marta Riiki polnud kodus, olevat läinud perenaiseks mingile sündmusele Orissaares. Rääkisime tema abikaasaga (talus käinud naabrimehe pöördumise järgi nimega Mati), kes teadis enamikku varem kuuldut-nähtut. Reinu talust, pikselöögist põlenud tammest, nende järgi perekonnanime saamisest. Reindam-Reintam-Reintamm probleemidest ja erinevustest ei teadnud ta midagi. Ütles, et polevat tähelepanu pööranud ja keegi polevat ka rääkinud. Juhatas aga Kavandi surnuaeda, kuhu Riikide platsile olevat maetud Marta vanaema, Maria ema. Hõlpsasti leidsime bussipeatusest paremale keeranult edasi sõites Kavandi kalmistu. Selle peaväravast paremalt kolmandas reas viimasena asubki heas korras ja värskete lilledega kaunistatud hauaplats, kus puhkavad Maria Riik (1902-1997), Johannes Riik (1904-?), Peeter Riik (1944-198?) ning Melania Reindam (1876-1960). Hauaplaadil on õigeusu kaldkriipsuga rist. Ilmselt kuulus perekond nende hulka, kes Saaremaal 19. sajandil usku vahetasid. Johannes oli ilmselt Maria mees ja Peeter nende poeg. Mõlema surma-aastad haihtusid kõrvade vahelt, kuid ega sellest ilmselt olulist kahju ei sündinud.

LÕPETUSEKS

Põhjasõja järgi Harjumaale rännanud Siimu ja kõigi tema järglaste algkodu Raugu Reinul leidsime lõpuks ka meie. Isa Juliuse alustatud ning Evaldi, Olavi ja teiste poolt täiendatud ja internetis talletatud sugupuu aluseks on Siim. Kes temast Saaremaale maha jäid ja kuidas on seal hargnenud-arenenud Reintammed, Reintamid või Reindamid, pole ilmselt kusagil ega kellegi poolt fikseeritud. Seda ei teadnud vähemalt ükski kohatud inimestest.