| FCI-Standard Nr 193/02.04.2001/ | |
| Borzoi - vene hurt | |
| Russkaya Psovaya Borzaya | |
| Päritolumaa: Venemaa | |
| Kasutus: jahihurt, võidu- ja maastikujooksu koer | |
| Klassifikatsioon: 10. rühm, hurdad. | |
| Alarühm 1 Pikakarvalised hurdad | |
|
|
Ilma töökatseteta. |
| Lühiajalugu: Borzoi on juba alates IX sajandist olnud vene kultuuri ja | |
| ajaloo lahutamatu osa. XI sajandi prantsuse kroonikas seisab kirjas, et | |
| Kiievi suurvürsti tütart Anna Jaroslavnat saatsid kolm borzoid tema reisil | |
| Pariisi, kus Annast sai Henri I naine. Borzoide omanike ja kasvatajate | |
| seas on olnud palju tuntud ja kuulsaid inimesi, nii tsaare kui poeetisid: | |
| Ivan Julm, Peeter Suur, Nikolai I, Pushkin, Turgenev.Väga oluline roll oli | |
| kuulsal kennelil "Pershinskaya okhota" , mis loodi suurvürst Nikolai ja | |
| Dimitri Valtsevi poolt. XIX sajandi lõpust kasvatati borzoisid nii Euroopa | |
| kui ka Ameerika suurimates kennelites. | |
| Üldine välimus: Aristokraatliku välimusega, suur, nõtke kuid samas | |
| robustne, veidi väljavenitatud kehaga. Emased on üldiselt pikema | |
| kehaga kui isased. Tugev kuid mitte massiivne luustik. Luud on lamedad. | |
| Lihased taised, hästi arenenud, eriti reitel, kuid mitte reljeefsed. | |
| Peamine on välimuse ja liikumise harmoonilisus! | |
| Tähtsad proportsioonid: | |
| # Isastel on turjakõrgus võrdne või peaaegu võrdne nimme ulatusega | |
| maani. | |
| # Emastel on need mõõdud võrdsed. | |
| # Turjakõrgus peab olema veidi madalam kui kehapikkus. | |
| # Rinnasügavus on umbes pool turjakõrgusest | |
| # Koonu pikkus stopist ninaosani on võrdne või veidi suurem kui | |
| stopist kuklani. | |
| Käitumine ja temperament: Igapäevaelus on borzoi vaikse ja balanssee- | |
| ritud iseloomuga.Mängides võib ta äkitselt erutuda.Tal on terav pilk, on | |
| võimeline nägema väga kaugele. Ta reaktsioonid on ootamatud. | |
| Pea: Sale, pikk, kitsas, aristokraatlik. Profiilis koonu ja koljujoon pikk ja | |
| veidi kumer. Pea on nii elegantne ja sale, et läbi naha on peamised | |
| veenid nähtavad. | |
| Kolju piirkond: | |
| Kolp eest vaadates kitsas, venitatud-ovaalse kujuga; profiilis peaaegu | |
| lame. | |
| Üleminek laubalt koonule: vaevumärgatav | |
| Näopiirkond: | |
| Nina: suur, liikuv, märgatavalt promineeruvam võrreldes alalõuaga. | |
| Koon: pikk, kogu ulatuses täidetud, nina juures kaardus. Koonu pikkus | |
| ninaotsast stopini on võrdne või veidi suurem kui stopist kuklani. | |
| Mokad: Selged, puhtad, liibuvad. Silmalaugude servad, mokad ja nina on | |
| mustad sõltumata karvkatte värvusest. | |
| Hambad: valged ja tugevad, käär- või otsehambumus. | |
| Silmad: tumedad pähkelpruunid või tumepruunid, veidi esiletungivad, | |
| mandlikujulised, kuid mitte pilusilmad, viltuse asetusega. | |
| Kõrvad: Väikesed, painduvad, liikuvad, asetsevad silmajoonest kõrgemal | |
| ja tagapool, ulatudes peaaegu kuklani, kõrvaotsad asetsevad ligistikku või | |
| siis on suunatud mööda kaela allapoole, olles tihedalt vastu kaela. Kui | |
| koer on erksalt valvel, tõusevad kõrvad kõrgemale ja on külgedel või | |
| ettepoole; teinekord on üks või siis mõlemad kõrvad püstised nagu | |
| hobusel. | |
| Kael: Pikk, korralik, külgedelt lame, lihaseline, kergelt kumer, asetus | |
| küllaltki madal. | |
| Keha: | |
| Turi: ei ole väljendunud. | |
| Selg: Lai, lihaseline, elastne, nimme ja laudja piirkonnas moodustub kaar, | |
| mis on enam väljendunud isastel. selle kaare kõige kõrgem koht asub | |
| esimese või teise lumbaallüli piirkonnas. | |
| Nimme: Pikk, hästi väljendunud, lihaseline, mõõdukalt lai. | |
| Laudjas: Pikk, lai, kergelt kaldus. Laudja laius mõõdetuna kahe puusaluu | |
| (niudeluu harjade) vahel ei tohi olla alla 8 cm. | |
| Rind: Ristilõikes ovaalne, mitte kitsas, kuid samas mitte laiem kui laudjas, | |
| sügav,hästi arenenud pikkusega, avar, ulatub alla küünarnukkide | |
| tasemele. Abaluu piirkond on lamedam, rinnakorv muutub viimaste roiete | |
| suunas järk-järgult laiemaks, viimased roided on lühikesed; profiilis on | |
| rinnakorvi kuju kaldus. Roided on pikad, kergelt esileulatuvad. Rinna | |
| eesmine osa on veidi prominentsem kui õlaliigese piirkond. | |
| Kõht: Hästi üles tõstetud, alajoon tõuseb järsult kõhu juurde üles. | |
| Saba: Sirbi- või saablikujuline, madala asetusega, peenike, pikk. Saba | |
| peab ulatuma tagajalgade vahelt läbi puusaluuni (niudeluu harjani), | |
| kaetud rikkaliku karvaga. Kui koer seisab, ripub saba allapoole. Tegevu- | |
| ses on saba tõstetud, kuid mitte üle seljajoone. | |
| Jäsemed: | |
| Esijäsemed: Korralikud, lihaselised, eestvaates perfektselt sirged ja | |
| parallelsed. Esijalgade kõgrus küünarnukkidest maapinnani on võrdne | |
| või pisut suurem kui pool turjakõrgust. | |
| Õlad: Abaluud on pikad ja kaldus. | |
| Õlavars: Mõõdukalt kaldus, see on veid pikem kui abaluu. Skapulo- | |
| humeraalliigese nurk on hästi väljendunud. | |
| Küünarnukid: Paralleelsed keha keskjoonega. | |
| Küünarvars: Korralik, pikk, ristilõikes ovaalne; eestvaates kitsas, külg- | |
| vaates lai. | |
| Kämblad: Kergelt viltused võrreldes maapinnaga. | |
| Tagajäsemed: Tagantvaates: sirged, paralleelsed, veidi laiema asetusega | |
| kui esijäsemed. Kui koer seisab õiges asendis, siis istmiku kühmust algav | |
| vertikaaljoon peab mööduma eespool metatarsaalluid. | |
| Reie ülemine osa: Lihaseline, pikk, asetseb viltu. | |
| Reie alumine osa: Pikk, lihaseline, asetseb viltu. Femuro-tibiaal ja tibio- | |
| tarsaalliigesed on hästi arenenud ja laiad, korralikud; nurgad peavad | |
| olema silmatorkavad. | |
| Metatarsaalid: Mitte pikad, asetsevad peaaegu vertikaalselt. | |
| Kõik liigesed on väljendunud nurkadega. | |
| Jalad: Taised, kitsad, venitatud-ovaalse kujuga (nn. "jänesekäpp"), varbad | |
| kumerad, kitsad; pikad, tugevad, küüned puutuvad maad. | |
| Nahk: Nõtke ja elastne. | |
| Karvkate: | |
| Karv: Siidine, pehme ja nõtke, lainjas või moodusab väikeseid lokke. Peal, | |
| kõrvadel ja jäsemetel on karv satäänjas ( siidine, kuid raske), lühike, liibuv. | |
| Kehal on karv üsna pikk, lainjas; abaluu ja laudja piirkonnas on karv lokkis; | |
| roietel ja reitel on karv lühem; ilukarv ning karv, mis moodustab "püksid" ja | |
| paikneb sabal, on tunduvalt pikem. | |
| Värvus: Lubatud on kõik värvikombinatsioonid, välja arvatud need, mis | |
| sisaldavad sinist või shokolaadipruuni või nende varjundeid. Eelpool | |
| nimetatud värvid võivad olla kas ühtse tooniga või siis segavärvina. | |
| Ilukarvad, "püksid" ja saba karvad on reeglina heledamad taustavärvist. | |
| Must mask on tavaline. | |
| Suurus: Soovitatav turjakõrgus | |
|
isastel: 75-85 cm |
|
|
emastel: 68-78 cm |
|
| Isastel on turjakõrgus võrdne või veidi suurem kui laudja kõrgus maapin- | |
| nast. Emastel on need kõrgused võrdsed. Koerad võivad ületada soovitus- | |
| likku maksimaalset turjakõrgust tingimusel, et säiliks antud tõule iseloomu- | |
| lik morfoloogia. | |
| Vead: Igasuguseid kõrvalekaldeid eelpool nimetatud punktidest tuleb pida- | |
| da veaks ja vea tõsiduse hindanisel tuleb arvestada kõrvalekalde ulatust. | |
| Üldine välimus: | |
| # Kerge või massiivne kehaehitus | |
| # Jässakad või liiga kõrged jalad | |
| # Kerge luustruktuur | |
| # Puudulikult arenenud lihased | |
| Pea: | |
| # Järsk üleminek laubalt koonule | |
| # Pea profiil on liialt kiilukujuline liigselt pika kolju tõttu | |
| # Lai laup | |
| # Arenenud sarnad | |
| # Lühike koon. Ninasild liiga kitsas | |
| # Promineeruvad kulmukaared | |
| Hambad: | |
| # Väikesed, ebanormaalselt kulunud hambad. Üks PM2 puudub. | |
| # PM1 ja PM3 ei lähe arvesse | |