28. septembril 1994.
aastal uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, viies endaga ametlikel
andmetel merepõhja 852 inimest. Veel tänagi ei ole Estonia kurb lugu lõppenud,
vaid kestab edasi. Kuni keegi ei vastuta ning levivad vandenõuteooriad, ei saa
ka rahuaja suurimat katastroofi Läänemerel unustada. Kui üldse kunagi...
Möödub 15 aastat Estonia hukust
IMRE KAAS, 24. september 2009
Olen mitu aastat vaikinud, sest mul pole just kui enam midagi öelda.
Kõik on selge, kuid samas nii segane. Tahaks nõuda vastuseid - aga kellelt? Tahaks nõuda vastutust - aga kellelt? Need, kes teavad vastuseid, vaikivad. Kas riigisaladusest tingituna, või igavesti - siit ilmast lahkununa. Sama on ka vastutajatega.
Sestap ongi kurb vaadata, kuidas Estonia huku temaatikat aeg-ajalt taas üles kergitatakse. Enamasti kas poliitilistel eesmärkidel või muudel omakasupüüdlikel põhjustel. Nemad ei ole siirad tõeotsijad... Nemad on südametunnistuseta isikud, kes kasutavad ära inimeste teadmatust, loopides kulunud arusaamu või "fakte", millel pole tegelikkusega mingit pistmist.
Jah. Siiski on vahepeal selgunud lausa uskumatuid asju. Näiteks see, et reisilaev Estoniat kasutati vahetult hukkumise eel sõjatehnika veoks Tallinna ja Stockholmi vahel. Kuid teha siit järeldusi, et ju siis Estonia ikkagi uputati, oleks lapsik. Kuid eks iga inimene usub seda, mida ta tahab uskuda - faktidest ja füüsikaseadustest hoolimata.
Olen selle sissekande juurde lisanud ühe video, mille postitasin YouTube portaali juba mõni aeg tagasi. Just sellel videol nähtavat ühte isikut ajasid paljud segamini Estonia II kapteni Avo Pihtiga. Isegi kapteni abikaasa Sirje Piht vaatas seda videot mitmeid kordi... keris pilti edasi-tagasi... ja tõdes siis, et ei - see pole ikka Avo... on küll väga sarnane, aga mitte tema kapten...
Kuid mine tea, ehk on neid videosid veel... Paraku ei tähenda see vähemalt Sirje jaoks enam midagi. Tema süda lakkas tuksumast juba 2006. aasta esimesel ööl...
Kuid septembriööl 15 aastat tagasi lakkas tuksumast lausa 852 inimese elu. Vaid 137 päästeti! See on valus õppetund, mida ei unustata iialgi. Ja selle eest vastutajad võivad kindlad olla - kunagi tuleb ka nende tund!
Vastuseid vastuseta küsimustele
IMRE KAAS, 8. aprill 2006 (täiendatud 23. aprillil)
Olen ehk juba liiga kaua vaikinud, kuigi meedias on Estonia hukuga seotud küsimused taas päevakorda tõusnud. Ja seda üheksa
aastat pärast rahvusvahelise uurimiskomisjoni töö lõpetamist ning ametliku raporti signeerimist kolme riigi – Eesti, Soome ja
Rootsi - poolt.
Minu jaoks on enam kui kummaline see, mille üle veel täna vaieldakse. Sõna võetakse teemadel, mis tegelikkuses juba ammu
vastused saanud. Seda muide kõige kõrgemal tasemel.
Prokurör Margus Kurmi juhtimisel valminud raport on pannud üldsuse taas kõnelema teemadel, mille järele tegelikkuses janunetakse. Need on spekulatiivsed teooriad sellest, mis kõik võis reisiparvlaev Estoniaga tol 1994. aasta 28. septembril juhtuda... Kuid tõepoolest spekulatsioonideks on suur osa neist väideteks minu jaoks ka jäänud. Minu enda südamerahuks püüangi taas kord mõningaid aspekte lähemalt vaadelda.
Loe edasi.
Ülo Kollo: “...tuukrite uuring, mis jättis olulise fikseerimata või on
salvestused kadunud või hägused. Olen näinud pilte, kuidas tuukrid uurisid
tax-free poes viskipudelite silte ja kõik on väga hästi nähtav. Samal ajal laeva
kaptenisillal ei tehtud kindlaks, kes seal üldse olid.” /.../ “Kaptenina ei saa ma aru, miks sillal olnud inimestest mööda vaadati. Laev ei
sõida ilma inimesteta.” Loe edasi IN MEMORIAM: SIRJE PIHT 1952-2006
Pärast pikka rasket haigust lahkus selle aasta esimesel ööl meie hulgast parvlaev Estonia kapten Avo Pihti abikaasa Sirje
Piht.
Sirje Piht oli kõik need aastad pärast Estonia hukku veendunud, et selle ümber on rohkelt vastamata küsimusi. Kuidas laev
ikkagi hukkus ja kes on selles süüdi? Ja kuhu kadus ikkagi tema abikaasa?
Sirje ei uskunud, et tema Avo võis lihtsalt kaduda. Ta ei nimetanud ennast Avo Pihti leseks, vaid tema abikaasaks. Ta oli
veendunud, et Avo astub ühel päeval uksest sisse nii nagu ta oli 27. septembril 1994 uksest ka lahkunud.
Sirje ei lakanud hetkekski uskumast, et tõde tuleb kunagi päevavalgele. Tema võitlus ei katkenud hetkekski. Kümned intervjuud
ajalehtedele ja teistele meediakanalitele andsid märku sellestki, et ta ei loobunud võitlemast. Võitlemast tõe nimel.
Meie raamatus
"Raske tee tõeni" kirjutas Sirje järgmist:
"28. septembril 1994. aastal pööras elu saatuseraamat mulle täiesti uue lehekülje, uue peatüki.
Pidin õppima uuesti elama.
Elama täiesti uut moodi tingimustes ja
märksa karmimates oludes, kui 42 eelnevalt elatud aastat mulle pakkunud oli.
Meri oli võtnud ametlike andmete põhjal elu 852 inimeselt. See tähendab 852
elamata elu. Kummalisel kombel pole pärast nii suurt katastroofi algatatud mitte
ühtegi kohtuasja. Kriminaalasjad lõpetati, kuna ei leitud midagi seadusevastast.
Uskumatu.
Sama uskumatu lugu tekkis ka minu
abikaasa pääsemisega, mis osutus hiljem mittepääsemiseks.
Kuni tänaseni pole aga mitte ükski ametnik suutnud konkreetsete faktidega tema pääsemist ümber lükata. Sõnapaar - keegi eksis
- ei ole põhjendus..."
Puhka rahus, Sirje!
Meremees Ülo Kollo pani tänases (8. aprilli) Postimehes ilmunud artiklis "Kapten
Kollo
kahtleb Estonia huku raporti ainutões"
kahtluse alla selle, et ametlikud tuukriekspeditsioonid olid tõsiseltvõetavad.
Imre Kaasi ülevaade Estonia hukuga seonduvast
10. märts. 2005
1.
Mis siis juhtus tol 27. septembri ööl vastu 28.
septembrit. Mis läks teisiti, kui varasematel reisidel? Mis põhjustas laevahuku?
2. Kas laeva mereleminekut oleks pidanud takistama? Kas laev oli merekõlblik? Miks anti Estoniale valed sertifikaadid?
3. Kas Estonial plahvatasid pommid?
4. Kas Estonia võis millegagi kokku põrgata?
5. Kas Estonia vöörivisiir kukkus ikka eest ära?
6. Kes vastutavad Estonia huku eest?
7. Kas osa Estonia hukust päästetuid on kadunud? Kas kapten Avo Piht pääses? Mida ütlevad tunnistajad ja haiglate esindajad?
8. Miks väitis tollane peaminister Mart Laar, et kapten Piht pääses ja on üle kuulatud?
9. Mis mees on Estonialt pääsenud vahimadrus Silver Linde? Miks ta väitis, et oli ühes haiglapalatis koos Kalev Vahtrasega, kes leiti hiljem "merest surnuna"?
10. Millist tehnikat müüsid vene sõjaväelased läände ja millist osa sellest veeti Estonia pardal?
11. Kas Estonia hukust on õpitud?
Kõigele sellele saad vastuse Imre Kaasi ettekandest.
Anders Björkman: visiir lõhati pärast hukkumist
9. märts. 2005
Laevandusinsener Anders Björkmani sõnul on meil piisavalt informatsiooni, mis tõestab, et visiir oli laeva küljes veel pärast hukku ja selle eraldumine polnud õnnetuse põhjuseks. Björkman räägib ülevaatlikult sellest, mida ta oma internetilehekülgedel lugejale esitab.
Lugeda saab ka intervjuud Anders Björkmaniga aastast 2002, kus mees
süüdistab rahvusvahelist uurimiskomisjoni valetamises ja varjamises.
Loe edasi
Vabariigi Valitsuse vastus Ülo Veide kirjale
14. detsember 2004
ML Estonia Tegelike Hukupõhjuste Väljaselgitamise Mittetulundusühingu (EHVM) esimees Ülo Veide saatis Eesti valitsusele 14. oktoobril 2004 kirja, milles palus riigil mitte takistada Estonia huku uut uurimist. Toome teieni valitsuse saadetud vastuse ja Ülo Veide kommentaari. Loe edasi
Rootsi TV1 avaldas uusi fakte
3. detsember 2004
Pärast Rootsi televisioonis näidatud saadet, kus räägiti Vene sõjaväetehnika smugeldamisest parvlaev Estoniaga, vajab nii mõnigi asjaolu selgitamist. Paraku on ajakirjandus ja osa huvigruppe hakanud laevahuku põhjuseid ja salakaubavedu Estonial meelevaldselt seostama. Imre Kaas kirjutab sellest pikemalt ja toob ära ka Sirje Pihti saadetud kirja Carl Bildtile. Loe edasi
Rootsi TV1 avaldas uusi fakte
1. detsember 2004
Kümme aastat pärast Estonia katastroofi selgus eile õhtul Rootsi TV1s näidatud dokumentaalfilmist lõpuks uusi fakte nende asjaolude kohta, mille üle on kõik möödunud aastad spekuleeritud.
Rootsi tollane meretolli ülem Lennart Henriksson kinnitas, et reisiparvlaeva “Estonia” kasutati Läänemerel smugeldamiseks. Salajane kaup Vene sõjatehnikaga lasti tollist läbi tänu kõrgematelt instantsidelt saadud käskudele. Siin on filmi inglisekeelne kokkuvõte
Estonia vöörivisiir
viiakse muuseumi
Kümme aastat tagasi uppunud reisiparvlaeva Estonia vöörivisiirist, mida hoitakse praegu Rootsis sõjaväe valve all oleval saarel, saab peagi Rootsi riikliku meremuuseumi eksponaat.
Viimased kolm aastat on visiir olnud Stockholmi saarestikus Rootsi sõjaväele kuuluval Älvsnabbeni saarel sõjaväe kaitse all. Rooste on originaalvärvi ammu hävitanud ning visiir on kaetud hallituse ja samblaga. Loe edasi
Lehekülje HTML-i
kirjutas darkangel
Lehekülje statistika algus: 24.04.03