| Vastuseid vastuseta küsimustele |
IMRE KAAS
The
Herald of Free Enterprise oli nagu tema sõsarlaevadki ( Pride of
Free Enterprise ja Spirit of Free Enterprise) moodne ro-ro tüüpi
parvlaev. Ro-ro tuleneb inglise keelest sõnadest "roll-on and
roll-off" ja tähendab seda, et autod võivad laeva vöörist või
ahtrist ise peale sõita ja saavad hiljem vastavalt kas ahtrist
või vöörist maha sõita. The Herald of Free Enterprise võis
arendada kiirust kuni 22 sõlme ja oli valmis võtma pardale
maksimaalselt 1400 inimest.
Laeva oli umbes 132 meetrit pikk ja valmis 1980. aastal. Tal oli kaks autotekki ja rambisüsteem, mis lubas autodele samaaegset pealesõitu mõlemale tekile. Huku päeval Belgia Zeebrugges oli sadamas vaid ühetasandiline rambisüsteem, mistõttu samaaegne autode vastvõtmine ei olnud võimalik. Ka aluse ümberpööramise aeg oli selles sadamas pikem. Põhjusel, et sadama rambisüsteem ei ulatunud ülemise autotekini, pumbati laeva ballastitankidesse vett, mis viis laeva sügavamale vette.
Kui alus 6. märtsil 1987. aastal Zeebruggest lahkus, ei pumbatud vett ballastitankidest välja, mistõttu laev istus tavapärasest umbes 60 sentimeetrit sügavamal vees. Laeva üks pootsman Stanley vastutas laeva vööriluukide sulgemise eest. Ta oli vööriuksed avanud Zeebruggesse saabumisel ja seejärel tegeles järelvaatustöödega. Stanley ülemus peapootsman Aylin lubas mõne aja pärast ta aga oma kajutisse puhkama. Stanley uinus ega ärganud ka laeva lahkumise ettevalmistuseks kõlanud meeskonnale adresseeritud kutse peale.
Peapootsman Aylin lahkus autotekilt aga selle sama kutse peale, sest vööriluukide sulgemine ei olnud tema ülesandeks, samuti ei pidanud ta kontrollima, kas keegi vööriluuke üldse sulgeb.
Laev lahkus sadamast ahter ees ja seejärel pööras ümber. Alusel olid uut tüüpi vööriuksed, mis sulgusid horisontaalselt, nagu väravad. Laeva vööriosa ehitus ei võimaldanud laeva kaptenil David Lewryl näha, kas vööriluugid on suletud või mitte.
Laev kiirendas ja laine laeva vööri juures kerkis. 15-sõlmese kiiruse juures oli vöör juba meeter tavalisest madalamal ja vesi tungis lahtistest luukidest sisse kiirusega 200 tonni minutis.
Nagu enamikul teistel ro-ro laevadel puudus ka Herald of Free Enterprisel veetõke, mistõttu ujutas vesi kiirelt üle kogu autoteki. Alus muutus sekunditega ebastabiilseks ja kaadus 30 kraadi pakpoordi. Suur hulk vett jätkas sisenemist ja 40 sekundit pärast esimest kreeni kaldus laev ümber. Laev toetus merepõhja umbes 90-kraadise nurga all, pea pool laeva kerest jäi veest välja. Ei olnud mingit võimalust alustada päästeoperatsiooniga huku ajal, sest kõik toimus nii kiiresti.
Katastroofis hukkus ligi 200 inimest.
***
Nüüd aga mõningaid tähelepanekuid seoses Estonia hukuga. The Herald of Free Enterprise on mahult küll veidi väiksem kui oli Estonia, ometi saame teha mõlema laeva hukkumisest järeldusi.
Järgnev foto The Herald of Free Enterprise'ist näitab hästi, et tavaliselt ei küündinud lained sadamast välja või sadamasse sisse sõites vööriluukideni. See foto on alusest tehtud pea tühjade ballastitankidega. Hukupäeval olid aga need täidetud ja laev istus meeter sügavamalt vees. Mäletame, et ka parvlaev Estonia lahkus kummalisel põhjusel sadamast ühe täidetud ballastitankiga, mistõttu istus Estonia ka sügavamalt vees.
Järgmisel fotol on The Herald of Free Enterprise juba pärast hukku. Näha on lahtised vööriluugid, kust vesi sisse pahises. Ühtegi teist ava laevas ei avastatud. Laev vajus vette sekunditega ja kui ei oleks merepõhja ette tulnud, uppunuks alus täielikult. Estonia hukupaigas oli aga sügav ja laeva uppumine paratamatu. Heraldi uppumine näitab, et kiireks uppumiseks piisab täielikult ka avanenud vööriluukidest. Enamik inimesi uppus, sest ei jõudnud kiire kaadumise järel laevast lahkuda. Samuti ei jõutud anda häiret.
Seega on alust arvata, et sellist-tüüp parvlaevade ümber minemiseks pole vaja suurt midagi. Vaid veidi vett autotekile ning õnnetus ongi käes.
Näiteks alles mõned kuud tagasi uppus Punasel merel umbes sama suur parvlaev Salaam Boccaccio 98 ning samuti autotekile sattunud vee tõttu - tööle hakkas autotekile installeeritud tulekustutussüsteem.
Viimane foto on tehtud pärast Heraldi merepõhjast tõstmist. Mina ei tahaks näha samas seisus Estoniat, sest vaatepilt on piisavalt kohutav. Paraku räägitakse aga Estonia merepõhjast tõstmisest üsna tõsiselt.
.