|
www.hot.ee/estoniakatastroof 25. aprill 2003 |
BNS Parvlaeva Estonia uppumist oleks saanud vältida, väidavad sellel nädalal Rootsis ilmuva raamatu "Protokoll" autorid Susanna Popova ja Mats Holm. Raamatus tunnistab Rootsi mereohutusdirektor Bengt-Erik Stenmark esimest korda, et ta oleks takistanud laeva minekut merele, kui ta oleks sel päeval telefonitsi kättesaadav olnud, kirjutas Eesti Päevaleht. "Kui ma vaid oleks Ake Sjöblomi kõne kätte saanud, kui ta vaid oleks mulle selle info andnud, mis protokollis kirjas, oleks ma loomulikult Estonia merelemineku peatanud," ütles Stenmark ajalehele Svenska Dagbladet. Mõni tund enne Estonia viimast reisi inspekteerisid laeva kaks Rootsi merendusameti ametnikku. Peainspektor Ake Sjöblom ja inspektor Gunnar Zahlee olid Tallinnas ja korraldasid Eesti kolleegidele õppust. Õppuse ühe osana korraldati Estonial kontroll, mille käigus avastati laeval 14 puudust. Vigase visiiri tõttu võis vesi laeva pääseda, autoteki luugid olid avatud ja peaaegu kinniroostetanud ning oli näha, et neid polnud kaua suletud. Sjöblom koostas protokolli, kusjuures viis puudust olid nii tõsised, et neile anti kood 17, mis tähendab, et need tuli kapteni vastutusel enne mereleminekut korda teha. Kuna vigu oli võimatu nii kiiresti parandada, oleks Estonia pidanud sadamasse jääma. Sjöblom andis inspektsiooniprotokolli laeva peatüürimehele ja informeeris teda tagajärgedest. Laeva meeskond oli aga hoolimata protokollist valmis merele minema. Sjöblom helistas oma ülemusele, mereohutusdirektor Stenmarkile, kes oli sel ajal Islandil konverentsil ja seetõttu oma mobiiltelefoni välja lülitanud. Raamatus ütleb Stenmark, et kui ta vaid oleks teadnud, millises seisukorras laev oli, oleks ta peatanud laeva sadamast väljumise. Stenmark selgitab, et see ei oleks tähendanud mingeid formaalseid probleeme: "Oleksin teinud mõned telefonikõned ja sellega oleks kõik tehtud olnud. See pole raske." Nii Sjöblom kui ka merendusinspektsioon on pärast õnnetust öelnud, et puudused Estonial polnud nii suured, et Rootsi võimud oleksid saanud laevale meresõidukeelu anda, seda enam, et tegemist polnud mitte ametliku inspektsiooni, vaid harjutusega. Kuna Stenmark telefonile ei vastanud, helistas Sjöblom merendusameti direktorile Kaj Janerusele, kes ütles, et tema võimuses pole laeva peatada. Hiljem on Janerus väitnud, et ta sai Sjöblomi kõne alles pärast Estonia hukku. Ake Sjöblom: Mobiilikõne poleks Estoniat päästnud! BNS Rootsi peainspektor Ake Sjöblom lükkas ümber raamatus "Protokoll" sisalduva väite, nagu võinuks üks mobiilikõne 1994. aasta septembris Estonia huku ära hoida. Sjöblom eitas neljapäeval ajalehes Svenska Dagbladet, nagu oleks ta üritanud enne Estonia väljumist Tallinnast oma ülemusele, Rootsi mereohutusdirektor Bengt-Erik Stenmarkile helistada, ja nimetas raamatu "Protokoll" autorite Susanna Popova ja Mats Holmi sellekohast väidet fantaasiaks, vahendas Postimees. Raamatu kohaselt inspekteerisid kaks Rootsi merendusameti ametnikku Estoniat mõni tund enne laeva väljumist viimasele reisile. Peainspektor Sjöblom ja inspektor Gunnar Zahlee olid Tallinnas ja korraldasid Eesti kolleegidele õppust. Õppuse ühe osana korraldati Estonial kontroll, mille käigus avastati laeval 14 puudust. Sjöblom koostas protokolli, kusjuures viis puudust olid nii tõsised, et neile anti kood 17. See tähendab, et need tuli kapteni vastutusel enne mereleminekut korda teha. Raamatu kohaselt ei ilmutanud laeva meeskond vigade vastu piisavat huvi ja tahtis vaid kiiresti teele asuda. Seejärel olevat Sjöblom püüdnud helistada oma ülemusele, mereohutusdirektor Stenmarkile, kes aga oli sel ajal Islandil konverentsil ja oma mobiiltelefoni välja lülitanud. Raamatus ütleb Stenmark, et kui ta vaid oleks teadnud, millises seisukorras laev oli, oleks ta peatanud laeva sadamast väljumise. Stenmark selgitab, et see ei oleks tähendanud mingeid formaalseid probleeme: "Oleksin teinud mõned telefonikõned ja sellega oleks kõik tehtud olnud. See pole raske." Lühiülevaade laeval toimunud inspektsioonist IMRE KAAS 1994. aasta 27. septembril toimus Estonia pardal kontroll-inspektsioon, mis viidi läbi eksamina Eesti meremeestele. Estonia pardal olid: Uku Tiik,
Pärnu sadamakapten Ülevaatuse käigus tuli välja viis viga, mille meeskond pidi enne mereleminekut korda tegema: Kõlar
masinaruumis ei tööta Ülejäänud vead võis parandada hiljem: Rambi
tihendid vigased Selgituseks: Ohutusplaan oli lõpetamata, mis tähendas, et ei olnud lõplikult selge, kes õnnetuse korral kuhu läheb ja mida teeb. MIMIC paneel näitas, millised uksed ja avad olid veekindlalt suletud ja millised mitte. Inspektsiooni ajal ei osanud sillal olijad öelda, kas roheline tuli tähendab, et uksed on suletud või mitte. Ohvitserid arvasid, et "roheline" tuli tähendab, et vaheseinad on kinni. Tegelikult olid need avatud. Samuti ei proovitud sillalt veekindlate uste töökorrasolekut, kuna all laevas oli inimesi ja ei soovitud kedagi kuskile kinni jätta. Inspektorid püüdsid veekindlaid vaheseinu laevas ringi liikudes erinevates piirkondades sulgeda, kuid need avanesid kohe, sest silla paneelil oli nende üle privileeg ning MIMIC paneel andis käsu avanemiseks. Kui inspektorid läksid autotekile, avastasid nad sealt üllatusega, et mitmed veekindlad luugid olid avatud asendis. Inspektorid andsid sellest laeva ohvitseridele teada. Nad püüdsid ohvitseridele selgitada, et nimetatud luukide sulgemine on vajalik, et vältida laeva kiiret uppumist. Kui laev oleks näiteks karile sõitnud ning vesi oleks alt ülespoole tulema hakanud, oleks nimetatud avatud luugid seda protsessi kiirendanud. Vabapardal olevad luugid peavad olema suletud. Pärast inspektorite märkust need luugid suleti, kuid laevameeste sõnul ei olnud nad mõnda luuki juba mitu aastat sulgenud. Kas need olid roostetanud ei ole üheski intervjuus välja öeldud. Inspektorid uurisid ka avatud rampi ja avastasid et selle tihendid on kannatada saanud. Kirjelduste kohaselt oli rebendite suurus kohati isegi meetrites. Laevameeste sõnul oli laeva remondiks vajalikud osad juba remondiks tellitud. Inspektorite hinnangul ei saanud ka visiir veekindel olla ning sõidu ajal sattus visiiri sisse vesi. Omakorda võis veidi vett vigaste tihendite tõttu sattuda autotekile. Kogu autotekki inspektorid ei uurinud, vaid vööriosa. Siiski leidsid nad et osa kauba ja autode kinnitamiseks mõeldud vahendeid olid vigased. Laevamehed olid inspektoritele öelnud, et neid kasutati harva ning välja vahetati siis, kui see oli vajalik. Kui ohvitserilt küsiti, kas ta on Bureau Veritase mõni nädal varem tehtud märkustest teadlik, ei osanud ohvitser selle kohta midagi öelda. Inspektorite hinnangul vastas laev vabaparda märgile. Inspektorite käigust valminud raportis ei ole kõiki avastatud asjaolusid mainitud. Näiteks visiiri mehhaanilist vigastust ja tihendite suuri rebendeid on Valgma märkinud vaid "vigastusena". Ei midagi täpsemat. Samuti ei ole sellele antud koodi 17, mis tähendab kohest parandamist. Ainsana kood 17 saanud luugid veekindlas vaheseinas autotekil suleti koheselt inspektorite nähes. Teiste vigade parandamise koha ei oska inspektorid selgitusi anda. Bengt-Erik Stenmargi avaldused on veidi kummalised, sest enne ei ole ta antud juhtumist ajakirjandusele sõnagi rääkinud. Stenmark on sama mees, kes ühel pressikonverentsil teatas, et kapten Avo Piht on päästetud ning teda kuulatakse üle. Saatsin Rootsi valitsusele Stenmargi küsimuses kirja. Vastuseks saadud ametliku versiooni kohaselt toetus Stenmark avalduse tegemisel kinnitamata informatsioonile. Kummaline, et valitsuse palgal olev ametiisik hakkab taolises kaoses tegema avaldusi, mis toetub kinnitamata infole. Päev enne katastroofi laeval toimunud inspektsioonil ei selgunud aga midagi sellist, mis oleks pidanud laeva mereleminekut takistama. LOE KA: Intervjuu veeteede ameti laevakontrolli osakonna vaneminspektor Uku Tiigiga. |
|
http://www.hot.ee/estoniakatastroof |