| Kurski katastroof meenutab Estonia hukku |
IMRE KAAS
Neljakümne Kurskil hukkunud meremehe perekonnad soovivad katastroofi põhjuste uut uurimist, sest aasta tagasi valminud raport ei süüdista Venemaa rahuaja suurimas sõjalaevaõnnetuses otseselt kedagi.
Estonia katastroofis hukkunute ja kadunute omastele on Venemaal toimuv tuttav, sest eestlasedki nõuavad tänaseni Estonia huku põhjuste ümberhindamist.
Nii Kurskil kui Estonial hukkunute omaksed ei ole rahul lõppraportite subjektiivse sisuga, mis on mõjutatud riikide valitsustest. Nii ütleb näiteks Kurski mälestuskomitee esimees Vladimir Mitjajev, kelle poeg katastroofis hukkus, ja soovib, et leitaks süüdlane. "Me ei janune kellegi vere järele, kuid süüdlane tuleb vangi heita. Ja ta heidetakse. Vaatamata sellele, et praegu istuvad kõik süüdlased mugavate laudade taga."
Poliitilised mängud
Eestis on nii teravate avaldustega julgenud välja tulla vaid hukus kadunuks jäänud kapten Avo Pihti abikaasa Sirje Piht. Ta on öelnud, et mõistatuslikul kombel käivad Estonia huku süüdlased tänaseni vabalt ringi. "Ja miks ei korraldatud objektiivset uurimist? " küsib Piht.
Rahvusvahelise mereõiguse spetsialist Igor Gräzin ütles intervjuus Pärnu Postimehele, et Estonia huku objektiivsele uurimisele olid algusest peale vastu Soome ja eriti Rootsi poliitilised ringkonnad. "Fakt jääb faktiks: nende kahe maa võimud olid poliitiliselt angazheeritud ja maamehe pilguga võttes mereasjanduses üsna võhiklikud," seletas Gräzin.
Gräzini sõnul päästis Rootsi ennast Eesti meremeeste halvustamise hinnaga. "Rootsis ei teata tänase päevani, kus olid tol öösel nende allveelaevad! Isegi kui nad ei teinud midagi paha, siis öelge ometi - kus?"
Kuigi 12. augustil 2000. aastal hukkunud Kurski puhul usuvad vähemalt omaksed huku ametlikku versiooni, leidub kahtlejaid Venemaalgi. Näiteks vene sõjaanalüütik Pavel Felgenhauer teab, et paljud mereväebossid eelistavad endiselt Kurski huku teisi versioone, nende hulgas USA torpeedotabamust, kuid valitsus on otsustanud põhimõtteliselt selliseid käsitlusi mitte toetada. "Hiljuti teatati, et selliseid arvamusi tuleb vastustada, sest need lähevad vastuollu Putini ideoloogiaga, mis näeb ette lähenemist USA-le. Tähendab - on vaja paljastada needsamad rumalad jutte levitavad admiralid," ütles Felgenhauer raadiole Vaba Euroopa.
Poliitilised manipulatsioonid mängisid suurt rolli Estonia huku juureski. Gräzin ütles, et Estonia huku puhul oli Rootsi ja Soome ainus tegelik huvi eestlaste turult väljatõrjumine. Tema jutu järgi viitas riikide alaline valetamine, tõendite varjamine ja näiteks solidaarsusaktsioonid vaeste Eesti meremeestega vaid ühele: tegemist on halastamatu ja südametu konkurentsiga ja Rootsi puhul tüüpilise sotsialistliku riigi propagandavalega. "Sooviti Eesti lõpetamist mereriigina ja rootslastel oli võimatu mõista, et keskmine Eesti meremees on Rootsi omast lihtsalt parem," ütles Gräzin.
Hauarahu kriminaalsus
Sarnaselt Estonia katastroofiga kehtestati Kurski vrakil hukkunute kaitsmiseks hauarahu. Vaid omaste ühenduste survel otsustas Venemaa vraki pinnale tõsta ja hulk hukkunuid sängitati maamulda. Estonia hauarahu aga kestab.
Professor Gräzini arvates on hauarahu idee juba olemuselt kriminaalne.
"Kujutage, et meil on tegemist mahamaetud laibaga ja surmatunnistuses on kirjas: südamepuudulikkus. Aga siis selgub, et tegemist võis olla ka mõrvaga. Uurija määrab sel juhul väljakaevamise ja tapja saadakse kätte," seletas Gräzin. "Kui aga jääda hauarahu-teooria juurde, siis jooksku mõrtsukad vabalt ringi... Sellel jutul pole loogikat," ütles ta.
Gräzini arvates esindab keegi hauarahu pooldajatest kriminaalseid huve või tollaseid Rootsi ja Soome väga mõjukaid ning küsitavaid valitsusringkondi. "Mulle ei meeldi ka meie Põhjamaa sõprade sülitamine avamere uurimise vabaduse põhimõtetele."