| Fakte parvlaev "Estoniast" |
IMRE KAAS
Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal
Papenburgi Jos. L. Meyeri laevatehases.
Tema ajalugu algab 29. juunil 1980, kui laev sõitis esimesele
reisile liinil Turu - Mariehamn - Stockholm.
Laev oli 157,02 meetrit pikk ja 24,22 meetrit lai.
Ta võis arendada kiirust kuni 21,2 sõlme.
Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi
Vikingline all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally.
***
Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal
ristiti alus Silja Stariks.
Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veelkord edasi
müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja
Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.
Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.
Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud
Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all
tegutses tegelikult kaks suurfirmat. Nordström & Thulin
Rootsist ning Estonian Shipping Company Eestist. Viimane kuulus Eesti
riigile, seega oli laeva omanik Eesti riik.
Laeva uueks, viimaseks ning saatuslikuks nimeks valiti pärast
pikka kaalumist Estonia. Selle väikese riigi nimi, mille läbi
suur hulk välismaalasi meid pärast 1994. aastat tunnevad.
Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini -
Tallinn-Stockholm. Eestlastele algas uus ajajärk, mis alles
mõned aastad tagasi tundus uskumatuna.
Paljud ei uskunud pääsemist raudse eesriide tagant "vabasse
maailma". Juba varsti nimetati Estoniat "valgeks laevaks" nagu varem oli
kutsutud Georg Otsa ja teisi vaba maailma ning Eesti vahel kurseerinud
aluseid.
Estonia oli luksuslik, külluslik ja täiesti omaette maailm,
kus valitsesid oma reeglid ning seadused. Laeval oli korraga
tööl kaks vahetust. Iga vahetus koosnes veel eraldi kahest
vahetusest, mis korraga maal või laeval viibis. Erinevaid
vahetusi juhtisid kaks kaptenit - Arvo Andresson ja Avo Piht.
Estonia hukuööl oli ametlikult tööl Arvo Andresson.
Kapten Piht sõitis hukuööl kaasa, kuna pidi hommikul
sooritama lootsieksami. Estline`i soov loobuda kohalike lootside
teenetest sai Pihtile saatuslikuks.
Kõige levinuma vandenõuteooria järgi kõneletaksegi sellest, et kapten Piht ja veel mitmed inimesed pääsesid katastroofist, kuid on tänaseni kadunud.
Endised Estonia töötajad meenutavad, et tänapäevaga
ei saa Estonia-aegu võrrelda. "Estonial oli kõik tasemel.
Söök, teenindus, meelelahutus - kõik oli
esmaklassiline," räägivad töötajad
Parvlaev Estonia hukkus koordinaatidel 59° 23' N 21° 42' E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas).
Sügavus
on hukupaigas 70-80 m.
