|
www.hot.ee/estoniakatastroof 24. aprill 2003 |
Christopher Bollyn, American Free Press Otsetõlge inglise keelest. Kas Estonia uputati vältimaks vene-tehnoloogia läände jõudmist? Kas Estonia uppus sest laadung ülisalajast vene kosmosetehnoloogiat oli teel Pentagoni? Kogenud Saksa uurija Jutta Rabe viitab just sellele võimalusele. Jutta Rabe viitab salajasele USA-Vene salakaubaveole, mille käigus toimetati venemaist päritolu kosmosetehnoloogiat läände. Rabe sõnul võis just salakaubavedu huku taga olla. Jutta Rabe raamat "Estonia. Ühe laevahuku tragöödia" sisaldab esimest laiahaardelist katastroofi rekonstruktsiooni. Kokku on pandud pääsenute tunnistused, videomaterjal ja ametlikud dokumendid. Saksa ajakirjanik Rabe on Estonia hukku uurinud hukupäevast saadik, kui lendas Soome pääsenuid intervjuueerima. Rabe esitatud tõendid räägivad sellest, et viimasel reisil Tallinast Stockholmi, mida üldsus teadis salakaubaveo transiiditeena, oli Estonia pardal ülisalajane laadung. Mitte tavapärane "kaup" nagu narkootikumid ja põgenikud. Sügaval Estonia autotekil olid Nõukogude Liidu teadusliku töö viljad ja töö saavutused. Rabe teada veeres see laadung kaubaautode furgoonis. Kuigi Rabe ei spekuleeri selle üle, mida täpselt laeval tol ööl veeti, viitab ta esemete nimekirjale, mis avaldati New York Times'i artiklis 4. novembril 1991. Artikli autoriks on William J. Broad. Broad kirjeldab artiklis tehnoloogiat, millest olid huvitatud Pentagoni ametnikud ja mida sooviti Vene kosmoseprogrammilt osta. Russel Seitz Harvardi Ülikoolist kutsus toimuvat, kui "ajaloo suurimat väljamüüki". 1991. aasta intsident paljastas, kui väga USA sõjavägi
pühendus oma süsteemide rajamisel teatud Nõukogude liidu
kosmoseprogrammi osadele. Et näitus saaks tagasi koju Venemaale minna, pidi esiteks Richard Verga Pentagoni SDIOst (Strategic Defence Initiative Organization), teiseks USA State Departement ja USA Commerce Departement veenma NRCd oma otsust ümber muutma. International Scientific Products Inc. (ISP) Kaliforniast San Josest avalikustas plaani üks selline reaktor ära osta, aidates sellega USA-l välja töötada Nõukogude Liiduga sarnast süsteemi. Samal ajal ühines ISP venemaa kompanii International Energy Technologies (INERTEK)-ga. See asus Kurchakovi uurimiskeskuses Moskva kesklinnas. ISP tegi koostööd ka Pentagoni SDIOga. 1991. aastal avalikustas Pentagon kava kulutada 12 miljonit dollarit Nõukogude
Liidu avakosmosesse energia tootmiseks mõeldud aatomireaktori ostmisele.
See uskumatu seade mis on vajalik näiteks kosmoses asetseva raketikilbi
programmi jaoks "Brilliant Pebbles", oli saadaval miljoni USA dollari eest
ja mahub isegi peopessa! Samuti olevat USA lennuvägi olnud huvitatud kuulduste kohaselt parimast vedelkütuseraketi mootorist RD-170, mis oli samuti Nõukogude Liidu toodang. Sõjaväe algatatud ostubuum köitis peatselt ka mitmeid föderaalameteid, mis külastasid N-liitu mitmel korral 1990. aastate alguses. NASA administraatori admiral Richard Truly sõnul olid USA kosmosekompaniid selle ostubuumi vastu, kuna said N-liidu „väljamüügi" tõttu kahju nende kompaniide hindade alanemise tõttu. Oli ka erinevaid arvamusi erinevatel juhtimistasemetel. Üks tööstusekspert ütles, et see toimunu oli skisofreeniline. 1993. aastal lahkus USA armee kolonel Aleksander Einseln kodust San Jose lähedalt. Einseln töötas NATO peakorteris Brüsselis ja lahkus siis ametist, et võtta üle Eesti vägede juhtimine. Einseln jätkas NATOle raporteerimist kuni 1995. aastani, väidab Rabe. Samal ajal Einseln arvatavalt teadis tehnoloogia üleveost Estonial ja pakkus nähtavasti Eesti vägesid autosid sadamasse eskortima. Siiski ei usu Rabe, et Einseln oli illegaalse operatsiooni autoriks. Saksamaa vägede kõrge ametnik ütles Rabele, et kui külastas
Einselni pärast katastroofi, ütles Einseln et see oli rünnak
meie vastu. Ka olevat Rabe andmetel Estline juht Johannes Johanson öelnud, et "Estonia hukkus rünnaku tõttu." Rabe seletab, kuidas Rootsi valitsuse palgatud sukeldujad otsisid tundide viisi musta kohvrit, mis kuulus Vene kosmosetehnoloogiadiilerile Aleksander Voroninile. Rabe räägib, et kohvrit otsides murti sisse paljudesse kabiinidesse. Rabe räägib, et Voroninil oli Tallinnas firma "Kosmos Assotsiatsioon", ning tema vennal Valeril oli sarnane firma Venemaal. Need firmad olevat hangeldanud relvade ja kosmosetehnoloogiaga. Rockwateri sukeldujatel on eluaegne vaikimisvanne ja nad ei saa rääkida, mida nad 250 jala sügavusel asuval vrakil tegid. Rockwater on Brown & Root Energy Services tütarfirma, mida juhtis USA asepresident Dick Cheney. Rabe ütleb, et Rockwater ei olnud "madalatasemeline" käsutäitja,
kuid sai ülesandeid Rootsi mereadministratsioonilt, mida juhtis Johan
Franson. Rabe andmeil on ametlike sukeldumiste videomaterjal detsembrist 1994 kindel näide sellest, kuidas musta nahast kohvri otsimiseks murti sisse kabiinidesse ja laeva otsiti lausa läbi. Lõpuks leiti kohver kabiinist mida tavaliselt kasutas kadunud kapten Avo Piht. See kabiin oli number 6130. Sukelduja luges kohvrilt: "See on Aleksander Voronini oma, "does it ring any bells up there" (tõlkida ei saa otse, kuid ei pruugi kõlada nii, nagu seda tahab väita Rabe - lihtne tõlge oleks järgmine - "kas see ütleb üleval midagi"-). Rabe viitab grupile vene natsionalistidele Venemaa luureteenistustest, kes on Estonia hukkumise taga. Toetudes Rabe allikatale, Felixi Grupp, kuhu kuulusid Vladimir Putin ja Ivan Ivanov, president ja välisminister, olid nemad relvade ja tehnoloogiaga hangeldamise vastu. Nii löödigi aken 1998. aastal kinni, kui Putin nimetati Vene Federal Security Service'i direktoriks. Siis Voronini kompanii likvideeriti ja USA firmad mis venemaalt pärit tehnikaga oli hangeldanud, läksid pankrotti. Rabe ütlustele toetudes võib Estonia huku taga olijad võtta
kokku ühe tema raamatu lausega:" See oli täiuslik kooslus, mis
võis koosneda ainult salateenistustest või gruppidest, kuhu
kuulusid endised agendid ja näiteks terrorismirühmitused." |
|
http://www.hot.ee/estoniakatastroof |