| Rootsi parlament arutas Estonia hukku |
IMRE KAAS
Rootsi
parlamendis toimunud arutelul nõuti Estonia huku asjaolude uut uurimist, sest on
üles kerkinud uusi lõppraporti usaldusväärsuses kahtlema panevaid fakte.
Riigipäeva saali rõdule oli Estonia huku teemalise debati ajaks tulnud kohale
kümmekond hukkunute lähedast, peale nende ajakirjanikke ja advokaate. Ka kapten
Avo Pihti abikaasa Sirje Piht oli kohale sõitnud, et oma kohalolekuga tervitada
Rootsi parlamendiliikmete julgust nõuda Estonia huku uut uurimist.
Sirje Piht ütles enne saali astumist, et kindlasti on neid, keda Estonia hukk enam ei huvita ja kes tahavad kõike unustada, kuid toimunud õnnetusele on vaja anda õiglane hinnang ning selleks ongi uut uurimist vaja.
"Kui uut uurimist ei tule, siis ilmub endiselt spekulante, kes mõtlevad õnnetuse põhjuseid välja," ütles Piht. Siiski kahtleb Piht tänaseni, kas inimesed, kes peavad lõplikuks tõeks komisjoni aruannet, on selle üldse läbi lugenud.
Rootsi vastutas
Kriitilisimalt võttis mereohutuseteemalises debatis sõna Roheliste partei liige Lars Angström. Parlamendiliige ütles oma sõnavõtus, et uus uurimine peaks vaagima eelkõige neid punkte, millest selgub Rootsi mereadministratsiooni osa juhtunus.
Hukule eelnenud päeval Estonia pardal viibinud inspektorid tuvastasid laeval mitu viga, mis tuli enne mereleminekut parandada.
Angström rääkis, et vastavalt rahvusvahelistele juriidilistele nõuetele ei oleks Estonia võinud tol õhtul sadamast lahkuda, sest vigade parandamiseks ei jätkunud enam aega. Siiski ei teinud inspektorid Estoniale mereleminekul takistusi.
Rootsi mereadministratsioon on vabandanud, et neil ei olnud laeva peatamiseks juriidilisi õigusi. Mereadministratsiooni tollane ülem Bengt-Erik Stenmark on öelnud, et tema oleks laeva mereleminekut takistanud, kuid ta ei saanud inspektsiooni tulemustest õigel ajal teada.
Rootsis ilmunud raamatu "Protokoll" autorid Susanna Popova ja Mats Holm väidavad aga, et lõppraportis esitatud inspektsiooni protokoll on komisjoni poolt moonutatud.
Angström toonitas oma sõnavõtus, et uut uurimist on vaja ning selle võiks Rootsi läbi viia ka ühepoolselt. Hilisemas vestluses tunnistas Angström, et ühel korral on Eesti valitsus Rootsi uue uurimise ettepanekust juba keeldunud. Seetõttu ei saa Rootsi nüüd jah-sõnale lootma jääda ning kaalub ühepoolset uurimist.
Veel kaks aastat?
Mereohutusega tegelev komisjon esitab nüüd Rootsi valitsusele taotluse ning küsimuse tõstatajad loodavad 349 parlamendiliikme mõistvale suhtumisele.
Estonia huku asjaolude uut uurimist nõudnud parlamendiliikmed loodavad, et uus komisjon kutsutakse kokku hiljemalt kahe aasta pärast.
Angström ütles selgituseks, et uue uurimise pooldajaid on aastate jooksul üha enam juurde tulnud ning ehk kahe aasta pärast on vajalik häälteenamus koos.
Sirje Piht loodab, et seni otsustusvõimetu Eesti valitsus astub Rootsi eeskujul vajalikud sammud ning saadakse aru üles kerkinud küsimuste olulisusest. "Eesti valitsus on probleeme siiani eitanud, mis näitab hoolimatust rahva suhtes. Kas tahetakse või mitte, asi on vähemalt Rootsis liikuma läinud," ütles Piht.
Ta loodab, et lõpuks võiks selgeks saada ka küsimus, kes olid traagiliste sündmuste ajal kaptenisillal ning kelle süül 852 inimest hukkusid.
Piht ütles lõpetuseks, et eestlastele peaks olema möödas see aeg, kui lepiti tõdemusega, et laev uppus, sest merel tormas. "See ei tohiks olla kellelegi uudiseks, et merel tormab," sõnas ta.
Tänu Rootsis võimuloleva sotsiaaldemokraatliku partei saadikute vastuseisule kukkus Estonia huku põhjuste uue uurimise algatamine parlamendis läbi. 41 parlamendiliiget oli uue juurdluse poolt, 236 vastu ja 72 puudusid.
Estonia huku põhjustes selguse nõutajad ei anna alla: Estonia teema plaanitakse Rootsi parlamendi päevakorda tuua uuesti pärast suvepuhkust.