| Skandaalid Henning Witte ümber |
IMRE KAAS
Kuigi Estonia hukust möödub tänavu kümme aastat, ei taha katastroofiga seonduvad skandaalid lõppeda.
Möödunud nädal tõi lisa, kui Estonial hukkunute
omakseid ühendava organisatsiooni ELA esimees Helje Kaskel saatis
advokaat Henning Wittele (pildil) avaliku kirja.
Henning Witte peaks igale Estonia hukust kuulnud inimesele olema tuttav nimi ning enamasti meenuvad mehega seoses vandenõuteooriad. Peale huku uurimise ja vandenõuteooriate heietamise on ta olnud hukkunute omaste organisatsioonide juriidiline esindaja. Siit algabki rida probleeme.
Kui 1996. aastal omaste toel Pariisi kohtuprotsessi tarvis kogutud 1,6 miljonit Rootsi krooni oli 1999. aastaks haihtunud ning kohtuprotsess polnud hoogugi sisse saanud, hakati mehe tegevuse vastu huvi tundma. Millist tööd Witte selle raha eest küll tegi, küsisid sajad pettunud omaksed.
Tollal otsest vastust ei tulnud ning rahvusvahelise tugigrupi (DIS) esimees Gunnar Bendreus nentis lihtsalt, et "raha sulas käest". Tõele märksa lähemal oleva vastuse andis Witte eelmise aasta 18. detsembril toimunud ELA juhatuse koosolekul, kus ütles, et elas sellest rahast ("Jag levde pa det").
ELA esimees Helje Kaskel oli seepeale üllatunud ja kahtles õigustatult Witte sobivuses omakseid esindama.
Praeguseks on selgunud veel mõndagi huvitavat Witte kohta, keda tema väitel jälitatakse ning kelle suvila ähvarduseks õhku lasti.
Näiteks sai Pariisi kohtuprotsessi ette valmistanud Witte kindlustusfirmadelt 1,7 miljonit Rootsi krooni töötasuks, millest 100 000 eurot pidanuks kuuluma prantsuse advokaadile Erik Schmillile, kuid Witte pole raha siiani edasi andnud. Nii on prantsuse advokaat teinud tööd tasuta ning lootnud võiduga kaasnevale rahasummale.
Kaskel kirjutab oma kirjas, et Witte soovis kindlustuskompaniide rahast näiteks oma isikliku laenu intressid kinni maksta ning tahtis saada ainuüksi meediaga suhtlemise eest 300 000 Rootsi krooni.
Kuigi Witte kallis tööaeg oli teada, jõudis ta olla ka 2002. aastal loodud ELA juriidiline esindaja, kuid astus selle koha pealt hiljuti tagasi.Õigemini ei soovinud ta kadunud raha kohta vastuseid anda. "See ei ole tänase koosoleku kokkukutsumise põhjus," ütles ta Kaskelile vastuseks.
ELA esimees küsibki oma avalikus kirjas, mis hirmkallist tööd Witte õigupoolest teinud on. Mida, kui kaua ja millise raha eest? Ja kas tema töö on eesmärki täitnud?
Saksa päritolu advokaadi tegemiste vastu huvi tundma hakanud Kaskel avastas üllatusega sedagi, et Pariisi kohtuprotsessi venimises on suuresti süüdi just Witte, kes ei ole prantsuse advokaatidele vajalikku teavet edastanud.
Just see oli omaste esindaja Witte ülesanne, kadunud ja võlgu olevatest rahasummadest rääkimata.
Veel enam, Witte soovis luba küsimata ELA nimel kõneldes Pariisi advokaati uue vastu vahetada, sest too olevat "Mossadi agent" ja liialt rahale orienteeritud. Witte tagasiastumisega kaasneb mõndagi positiivset, sest nüüd on taastatud kontakt advokaatide ning omaste vahel, mida Witte püüdis kummalistel põhjustel vältida.
Samuti on lootust, et ehk võtab Witte avalikkuse tähelepanu alla sattudes ette käigu, mida ta on aastaid edasi lükanud - maksab prantsuse advokaadile võlad ning edastab raisatud(?) raha kohta korrektsed arved. Ja ehk vastab ka küsimustele, mida Kaskel on talle saadetud avalikus kirjas esitanud.
***
Henning Witte sai omastelt ligi 1,5 miljonit krooni töötasu
14. oktoober 2001
Omaksed nõuavad nende rahakotist võetud viie miljoni krooni kasutuse kohta selgitusi
1995. aastal loodud Estonia katastroofis kannatanute ühendust DIS süüdistatakse miljonite kroonide mittesihipärases kasutamises ja kõrvale kantimises. Hukkunute omaksed ähvardavad DISi kohtuga.
Omaksed maksid DISi kassasse ajakirjanduse andmetel viis miljonit Eesti krooni, ühingu looja Gunnar Bendreuse kinnitusel siiski vähem, vaid 2,7 miljonit Eesti krooni. Nüüd kus Prantsuse kohtus on võimalus nõuda sisse miljoneid kroone kahjutasu, on DISi kassad tühjad ning juhtumiga tegelevad advokaadid ähvardavad töötasu jätkuval viibimisel töölt lahkuda.
Raha kasutuse kohta ei ole DIS senini aru andnud. Teada olevatel andmetel sai näiteks Estonia kohtumaterjale ette valmistanud Rootsi advokaat Henning Witte töötasuks ligi 1,5 miljonit Eesti krooni. Mees ise peab seda tasu minimaalseks. Witte küsib hoopis, kuhu DISi loonud Gunnar Bendreus ülejäänud raha pani. "Mina tegin tööd, tema kirjutas endale üle miljoni kroonise aastapalga mitte millegi eest," väidab Witte.
Väidetavalt kasutas Bendreus kadunud raha isiklikel eesmärkidel, makstes palka ka oma lähisugulastele ja töötajatele, kes eksisteerisid ühingus fiktiivselt. Bendreus maksis DISis töötamise eest hiigelpalka, mis tegelikult laevahuku põhjuste uurimiseks ei kulunud. Gunnar Bendreusega ei õnnestunud kommentaari saamiseks ühendust saada.