Venemaa ja USA uurivad Marsi. (008)

Venemaa ja USA leppisid kokku, et alustavad ühiselt Marsi uurimist. Sellekohaseid kõnelusi pidasid esmaspäeval, 5. mail Vene Kosmoseagentuuri peadirektor Juri Koptev ja NASA juht Sean O’Keefe. Pooled leppisid kokku ühistegevuse suhtes Marsi uurimisel ning ühiste planeetidevaheliste mehitamata lendude korraldamisel. Lisaks lepiti kokku, et Venemaa saab osaleda USA-s kosmoseuuringute konkurssidel.

MUSES-C toob maale esimesed asteroidiproovid. (007)

 Jaapani kosmoselaev startis reedel (09. mail) neli ja pool aastat kestvale missioonile, mille eesmärgiks on tuua esmakordselt Maale asteroidiproove. Rakett M-5 asus mehitamata kosmosesondiga MUSES-C teele Kagoshima kosmosekeskusest Jaapani lõunaosas.
Kosmosekeskuse juhataja Yasunori Matogawa kinnitas ajakirjanikele, et start õnnestus sajaprotsendiliselt. M-5 toimetas kosmosesondi “üleminekuorbiidile”. Sond alustab sealt teekonda asteroidi 1998SF36 suunas. MUSES-C peaks jõudma Maast 300 miljoni kilomeetri kaugusel asuva asteroidini kahe aastaga. 1998SF36 on praegu Marsi ja Jupiteri vahel Maale läheneval orbiidil. Jupiteri gravitatsioonijõud tõmbas ta lahti Kuiperi asteroidivööst. Asteroidi läbimõõt on umbes 500 meetrit. MUSES-C veedab asteroidi lähedal umbes viis kuud, viies läbi pinnavaatlusi ning kogudes proove. Kosmosesond peaks jõudma tagasi Maale 2007. aasta suvel. Edu korral on tegemist esimese korraga, kui kosmoseaparaat toob Maale asteroidi tükikesi.

 Gravitatsioon ja valgus liiguvad ühe kiirusega. (006)

Esimest korda õnnestus teadlastel mõõta gravitatsiooni levimise kiirust. Sergei Kopeiken Missouri-Columbia ülikoolist ja Ed Fomalont "National Radio Astronomy" observatooriumist USA's kasutasid haruldast astroloogilist nähtust, et kontrollida gravitatsiooni levimise kiirust. Nad leidsid kinnitust Albert Einsteini arvamusele, et gravitatsioon levib valguse kiirusel. Teadlased tutvustasid oma uurimistööd 8. jaanuaril Seattl'is toimunud "Ameerika Astronoomide Ühingu" kohtumisel.
8. septembril eelmisel aastal paiknes Jupiter peaaegu täpselt Maa ja kvasari (gravitatsiooni lääts) J0842+1835 vahel. Kopeikin ja Fomalont kasutasid väga tundlikke raadioteleskoope USA's ja Saksamaal Effelsbergis. et mõõta, kuidas raadiolained kvasarilt Jupiterist kõrvale kaldusid. Nad näitasid, et kõrvalekalde suurus sõltus Jupiteri gravitatsiooni levimise kiirusest.
Mõõtmistulemuste järgi arvutasid Kopeikin ja Fomalont välja, et gravitatsiooni kiirus on 95% valguskiirusest, eksimisvõimalusega 25%
Enne seda uurimust olid teadlased arvamusel, et ainus võimalik viis mõõta gravitatsiooni kiirust on uurides gravitatsioonilisi laineid. Kopeikin usub, et uurimise tulemus saab esimeseks sammuks vaatlusseeriate reale, mis heidavad uut valgust kogu relatiivsusteooriale.

  Linnutee ümbert avastati tähesõõr. (005)

Hiljuti Linnuteest väljaspool avastatud hiigelsuur tähesõõr võib olla tõendiks meie galaktika vägivaldsest sünnist.
Tähesõõri avastasid rahvusvahelise Sloani Digitaalse Taevavaatluse instituudi teadlased, kes töötavad veerandit taevast hõlmava üksikasjaliku kaardi kallal. Sõõr koosneb Linnuteest väljaspool aeglaselt tiirlevatest 100 miljonist kuni poolest miljardist tähest
Täheringi läbimõõt on umbes 120 000 valgusaastat ja see paikneb meie päikesesüsteemist umbes 30 000 valgusaasta kaugusel.

USA teadlased ehitasid esimese küborgi. (004)

Chicagos asuva Northwesterni Ülikooli teadlased on ehitanud esimese küborgi, biomehhaanilise roboti; monstrumi elava osa moodustab silmu aju, mis on ühendatud arvutiga. Küborgi suurimaks saavutuseks on seni küll ainult võime reageerida valgusele ja selle poole liikuda, ent särav algus uuel teadusalal on tehtud.
Küborgi ühe looja Sandro Mussa-Ivaldi sõnul on tema kätetöö näol tegemist sammuga edasi neurotehnoloogia vallas. "Oleme suutnud luua suletud ringi süsteemi, milles silmuaju vahetab robotiga informatsiooni," selgitab teadlane.
Küborgi sünd tegi seitsmepenikoormahüppe teel loomset päritolu detailidega masinate ajastu poole. Sarnaseid eksperimente korraldatakse kogu maailmas. Entomoloog Tom Baker on näiteks ühendanud koiliblika tundla lõhkeainedetektori külge. Tunnal reageerib maamiinides kasutatava lõhkeaine lõhnale, detektor omakorda kõikumistele tundlast pärinevates närvisignaalides.

Ronald Mallet leiutas ajamasina. (003)

Ajas reisimisest on tegelikult räägitud juba terve viimase sajandi vältel. Kohe varsti pärast Einsteini relatiivsusteooria avaldamist 1905. aastal mõisteti, et selle teooria võrrandites peitub teoreetiline võimalus ajarändudeks; paraku ei suutnud keegi endale ette kujutada, kuidas seda teooriat praktikasse viia.
Ronald Mallet, uusima ja revolutsioonilisima ajamasina idee autor lähtub eeldusest, et aeg ei kulge ruumis sirgjooneliselt, vaid et on koolduv ja painduv kuni selleni välja, et teda saab rõngasse keerata. Mallet´i ajamasina tähtsaimad osad on kaks teineteisele vastassuunalist laserkiirt. Laserkiir kutsub orbiidil end ümbritsevas aegruumis esile keerise. Kui sellele laserkiirele on vastu suunatud teine kiir, vahetavad teooria järgi ruum ja aeg kohad. Tsirkuleeriva laserkiire sisemuses pöörleb aeg ning inimesed saavad teoreetiliselt minevikku tagasi reisida.
Mallet ajamasinat ootavad peagi esimesed katsetused – esialgu uuritakse ajas rändamise võimalikkust üksiku aatomi peal.

Kas esimesed inimkloonid ? (002)

Vastuolulised teated esimeste inimkloonide sünnist on põhjustanud ägedaid diskussioone. Raeliitide sektiga seotud ettevõte Clonaid väidab, et alates jõuludest on nende teadlaste geenimanipulatsioonide tulemusena sündinud juba kaks inimklooni.
Clonaidi tegevdirektor Brigitte Boisselier on keeldunud avaldamast üksikasju. Esimese lapse olevat sünnitanud keegi ameeriklanna väljaspool USAd. Tegu olevat tüdrukuga, kelle nimeks pandi Eva. Teine laps sündis väidetavalt kusagil Euroopas Hollandi päritolu lesbipaarile. Boisselier´ väitel kõhklevad Clonaidiga seotud teadlased inimkloonimise tulemusi avalikustamast, kartes kaotada kohtuprotsesside tõttu oma töökohti teistes instituutides. Teadlaste sõnul ei ole kloonimistehnoloogia piisavalt ohutu, et seda inimestel katsetada. Seni on proovitud kloonida loomi. Katsete käigus on selgunud, et kloonidel on tihti sünnidefekte ning nad surevad kiiresti, sageli vaid mõni päev pärast ilmaletulekut. Kuna firma Clonaid ei ole esitanud ühtegi veenvat tõendit oma väidete paikapidavusest süüdistatakse neid pettuses ja geeniteaduse diskrediteerimises.
Teadlased kardavad, et üksikute biogeneetikute kuulsusejanu võib suurendada avalikkuse pahameelt ning viia inimraku kloonimise täieliku keelustamiseni.

Euroopa füüsikud said „anti-aatomeid“. (001)

Eksperimendi taga seisavad 39 projekt Athena füüsikut CERNist, aineosakeste uurimise laboratooriumist Genfis Sveitsis. Protsess nägi lihtsustatult välja selline: antimateeria osakeste parved aeti silindrikujulisse ruumikesse, mis varustatud detektorite, elektriliste väljade ning magnetväljadega. Sellega oligi põhitöö tehtud ja vesiniku aatomi (looduse lihtsaim koostisosa) peegelpilt ehk anti-vesinik käes. Jäi üle vaid uurida energialaengud, mis tekkisid antimateeria lagunemisel „päris“ mateeriaga kokku puutumisel.
Eelneva kohta selgituseks, et vesiniku aatomis sisaldub positiivse laenguga prooton, mille ümber ringleb negatiivse laenguga elektron. Anti-vesiniku aatomis sisaldub negatiivse laenguga anti-prooton, mille ümber ringleb anti-elektron ehk positron.
Positronide ja antiprootonite olemasolu ennustas 1928 teoreetiliselt Paul Dirac.Katses, kosmilisi kiiri uurides avastas positronid 1932. a. Carl D. Anderson ja anti-prootonid 1955. a. Emilio Segré koos kaastöölistega hiidkiirendil töötades. Nad on antiosakesed, vastas-osakesed prootonile ja elektronile. Osakesed ja antiosakesed on karvapealt ühesuguse massiga, kuid vastasmärgilise laenguga. Kuigi neutron on neutraalne, laenguta, on temalgi oma antiosake – antineutron. Mispoolest ta erineb neutronist, kui kumbki ei kanna elektrilaengut? Algosakesi iseloomustab rida teisigi tunnuseid peale elektrilaengu. Nendest mitmete, näiteks magnetomaduste poolest erinebki antineutron neutronist.