IV kongress | Valik listiteateid 1998 - 1999 - 2000 - 2001 | Näitused | Põhikiri | V kongress Artikleid ja arvamusi kongressi eel:
Juhatuse aruanne EFL IV kongressile Veel kongressist:
Lisa oma arvamus! Oma arvamus Eesti filateeliaelu aktuaalsetes küsimustes, siin lehel leiduvate materjalide täiendamised või siin esitatut vaidlustavad seisukohad saatke e-postiga aadressil: elmovi@et.ee, tavapostiga aadressil: pk.4, EE3200 Kärdla või faksiga numbril (246) 31488. Eesti Filatelistide Liit -- kellele ja milleks Avaldatud: Hiiu Koguja 1997/4 lk. 4 EESTIFIL:183, 18.09.98 13:06 Järgmisel aastal peab toimuma Eesti Filatelistide Liidu korraline kongress. Seega on igati ajakohane veidi mõtiskleda organisatsiooni hetkeseisu ja tuleviku üle ühe liikmesorganisatsiooni juhi vaatekohast. Eesti Filatelistide Liit (edaspidi EFL) peaks olema liikmesorganisatsioonide tegevuse koordineerija ja nende ühishuvide esindaja, samas kui kohapealne tegevus on eelkõige kohaliku organisatsiooni asi. Järgnevalt liikmesorganisatsiooni mõnedest konkreetsetest ootustest ja tänasest tegelikust seisust. Ürituste kalendri kooskõlastamine ning avalikustamine peaks olema taolisele organisatsioonile iseenestmõistetav. Kahjuks mitte EFL-e. Aastavahetuseks saadi kokku küll 1997. a. esimese poolaasta ürituste kalender, kuid teise poolaasta jaoks enam energiat ei jagunud. Pikema aja kavade jooksev planeerimine on praeguses seisus ilmselt hoopis palju nõutud. Informatsioon meil ja mujal toimuvatest näitustest ning neil esinemise võimalustest peaks olema operatiivselt viidud kõigi liikmesorganisatsioonideni. Taoliste paberite laialisaatmist EFL aga oluliseks ei pea. Hämeenlinnas käesoleva aasta novembris toimuva TAVASTEX 97 juhendis on lisaks Soome ja Skandinaaviamaade filatelistide osalemisvõimalusele otsesõnu märgitud ka EFL liikmeid. Huvitav, kas selle näituse korraldav toimkond oleks pidanud ise vastava informatsiooni edastama ka EFL liikmesorganisatsioonidele? Muide, ega see saatmine nii lihtne olegi, sest viimase EFL liikmesorganisatsioonide aadresside ja telefonide nimekirja koostamisest on samuti tublisti aega möödas. Enne eelmist kongressi tegi meie selts ametliku kirjaliku pöördumise EFL juhatuse poole, mida kuuldavasti ka mõni teine liikmesorganisatsioon toetas. Kuna sellele ei reageeritud, siis kavatsesin algselt küsimuse tõstatada kongressil. Asjata loobusin, sest nüüd on kirjadele mittevastamine kujunenud reegliks. Filateeliaharrastuse populaarsus kahaneb Eestis iga aastaga. EFL peaks olema Eesti Postile vääriliseks partneriks, et leida koos rohtu taolise allakäigu pidurdamiseks. Tänane asjade seis iseloomustab vaid eelpool nimetatud koostöö ja tegevuse puudumist. Ometi võiks olla asjalik koostööleping ning tegutseda alaline koostööorgan. Konkurents vaba aja veetmise erinevate võimaluste turul on armutu, kuid võitluseta taandumine oli ja on asjaosaliste jaoks häbiväärne. Võiks veel jätkata ajakirjast EFil, infokirjadest, paljudest puuduvatest dokumentidest ... Ebarahuldavat hinnangut praeguse EFL juhatuse tegevusele tervikuna see ei muuda. Iga üksiku liikme tegevust ma infopuudusel hinnata ei oska. Kohalikud filateeliaorganisatsioonid on muutunud kohati palju väiksemaarvuliseks, kui nad kunagi olid. Siiski on enamik neist on veel alles. Teist niisugust kongresside vahelist perioodi kui praegune, paljud neist ehk üle ei elagi. Seega on viimane aeg otsustavateks muutusteks. Eelkõige tuleb loobuda harjumuspärasest kellegi teise peale lootmisest. Ikka meil endil tuleb meie endi hulgast leida need filatelistid, kes on valmis meie ühiste huvide realiseerimiseks vaeva nägema. Pole ju seda eelpool kritiseeritud juhatustki keegi teine valinud, kui eelmise kongressi delegaadiks valitud filatelistid. Mõelgem enda võimaluste üle ning vaadakem kaalutlevalt ringi, pole ju võimalik, et ei leidu praegusest tegusamat seltskonda EFL-i vedama. Ma ei pea õigeks kongressi toimumist hiliskevadel, mis ei võimalda valitud juhatusel oma tegevuse korralikku käivitamist seoses peatselt algava suvega. Hoopis arukam on kongress pidada hooaja keskel -- seega jaanuaris või veebruaris. Järelikult tuleb selleks valmistuda kiiresti ning tõhusalt. Kutsun EFL juhatuse liikmeid, liikmesorganisatsioonide juhte ning kõiki, kelle jaoks filateelia olukord Eestimaal midagi tähendab, üles avalikule mõttevahetusele EFL-i tänasest ja homsest. Loodetavasti leiab EFL juhatuski, et aeg oleks enda olemasolust avalikult teada anda -- kasvõi eelpool esitatud kriitikale vastates. Vahest olin liiga kriitiline? Elmo Viigipuu Avaldatud: Hiiu Koguja 1997/4 lk. 4 Aktiivselt on viimasel ajal töötanud EFL juhatuse juures olev postiajaloo komisjon A.Tageli eestvedamisel. Aktiivliikmete poolt on läbi töötatud 450-leheküljeline ENSV kalendertemplite jäljendite käsikirjaline kataloog (koostatud A.Tageli poolt) ja täpsustatud ning täiendatud mitme kollektsionääri kogude põhjal. Samalaadne algeksemplar on valminud ka ENSV asutuste ja ettevõtete frankeerimismasinate templitest, mis veel ootab aktiivset täpsustamist teiste kogujate poolt. . Nagu teame, on Eestiteemaliste NSVL postmarkide, eritemplite, tervikümbrike ning tervikpostkaartide esialgsed loetelud juba ammu olemas ja vajavad ehk vaid ühtseid selgelt piiritletud rajakriteeriume.. Seega Eesti filateelia käsiraamat-kataloogi võimaliku teise köite (NSVL Okupatsioon Eestis) suuremahulisemad osad on valmimas.. Paljugi aga on veel lahtine või päris alustamata. Hinnatavat tööd on tehtud Eestis kasutatud sõjaväe- ja tsensuuritemplite uurimisel. Samas on täielikult kirjanduses loetlemata sõjajärgsed postivagunite templid. Sama kehtib ka näiteks tähitud templite koh ta. Puuduvad loetelud (ka näidised) okupatsiooniperioodi kestel kasutusel olnud klientuurile mõeldud postiformularide kohta. Eriti arvukas oli näiteks õnnitlustelegrammide erinevate plankide arv. Palju kasutati ka üldisi NSVL väljaandeid. Millised olid ka sutusel olnud tempel- ja muud maksumargid ja nende kasutusreeglid? Kas peaksid käsiraamatus olema ka suurürituste ja kohalike filateeliaklubide kõrvaltemplid ning eriümbrikud?Puudub loetelu ka NSVL ja ENSV Sideministeeriumide poolt välja antud eestiteemal iste margita illustreeritud ümbrike kohta. Jne. . Käsiraamatus võiks olla ka sel perioodil Eesti alal tegutsenud postiasutuste nimekiri koos aja jooksul toimunud muudatustega.. Seega tööd on veel palju ja teretulnud on iga selline materjal. Kui mõni asjahuviline on midagi sobivat varem omal initsiatiivil süstematiseerinud ja kirja pannud - Teie materjal on teretulnud!. Võibolla on käes aeg ühiselt läbi arutada, mis peaks tulevases teises köites olema ning seejärel leida puuduvate teemade läbitöötamiseks sobivad inimesed. Jaan Otsason Avaldatud: Hiiu Koguja 1997/5 lk. 3 Eelmises HK numbris kutsus E. Viigipuu filateliste avalikule mõttevahetusele meie filateelia olukorrast. Kongress on enamiku arvates vist liiga kaugel - seni ei ole toimetusele materjale laekunud. Küll oli aga vahepeal üks väljakuulutatud kokkusaamine kohalike organisatsioonide esindajatega Tallinna 19. oktoobri kokkutuleku ajal, mis on üpris iseloomulik momendi olukorrale. Kohale olid tulnud EFL president härra Karl Loide ja nelja filateeliakeskuse: Tallinna, Tartu, Kohtla-Järve ja Hiiumaa esindajad. Mitmed juhatuse liikmed ja kohalike organisatsioonide esindajad viibisid küll kokkutulekul, aga koosolekusaali ei jõudnud. Härra Loide jagas koosolijaile informatsiooni ja puudutas ka mitmeid probleemseid küsimusi. Positiivsena võib välja tuua, et Filatelistide Liidu kongress on kavas läbi viia 1998. aasta veebruaris - märtsis. Oktoobrikuuks on Rahvusraamatukogus kinni pandud näituseruum "Postipoisi Paunast" näituse jaoks. Arutelus klubi "Estonia" ja EFL osast Eesti filateelias jäid kõlama EFL, kui katusorganisatsiooni ülesanded ja kogu Eestimaa filateelia arendamise (mitte ainult Eesti teema - nagu "Estonial"), sealhulgas ka järelkasvu probleemid. On ju täiesti võimalik , et peatselt on meil ka mitmete haruseltsidega "Finlandia", sest Soome-teema on meil väga populaarne ja kogujaid palju. Ja nõnda edasi Soomes on eraldi ühingud postiajaloo, temaatilise filateelia, postmargivihikute, Venemaa, olümpia, raudteeteema jne. ko gujatel. Saksamaal on sarnaseid temaatilisi kogumis- ja uurimisgruppe üle saja. Seega EFL peab jääma oma senistes ülesannetes ja tema töö maht eeldatavasti hoopis kasvab. Töö aga teadagi nõuab tegijaid. Kui me tahame, et meie näitusekogud jõuaks ka tulevikus maailmanäitustele, peame ka ise suutma kõrgel tasemel näituseid korraldada. Õppimiseks on meil eeskuju väga lähedal - otse üle lahe - olemas, nii (maailma)näituste korraldamise, kui kohtunike töö ja kohtunike väljaõppe osas. Kui me tahame ka filateeliaalases suhtlemises jõuda Euroopasse: näitustele, messidele, turgudele, siis saab seda kõige paremini organiseeritult, ühiselt. Kui me tahame võidelda filateelia koha eest laste ja noorte huvisfääris teleri, "musa" ja juba meilegi jõudnud uimastimaffiaga, on jällegi vaja aktiivset ja sihikindlat tööd, kaugele ette planeeritud ja läbimõeldud programmiga. Jne. Jne. Sellele vastavalt tuleks valida igale töölõigule sobiv juhatuse liige, kes suudab ja tahab ja kellel on ka selleks aega. Vanalt juhatuselt ootaks tema volituste lõpuks taolist hästi läbitöötatud eelprogrammi. Kõigi töölõikude selget piiritlemist ja võimalike kandidaatide väljaselgitamist iga sektori vedamiseks. Kui see ettevalmistus on kongressiks korralikult tehtud, võiksime öelda nii nagu vanasõnas: "Lõpp hea, kõik hea." Lisana kõigile filatelistidele parafraseeriksin veel John F. Kennedy ütlust - Ärge aina küsige, mida EFL on teinud meie heaks; küsige vahel ka, mida mina saaksin teha Eesti filateelia heaks. Jaan Otsason Avaldatud: Hiiu Koguja 1997/6 lk.4 Eelmises "Hiiu Koguja" numbris esitas Jaan Otsason vajaduse piiritleda enne valimise juurde asumist konkreetsed töölõigud igale valitavale juhatuse liikmele. See on kindlasti vajalik ja seetõttu ei peatu sel teemal pikemalt. Vaatleksin hoopis juhatuse töö korraldamist. Juhatuse koosolekud toimuvad kord kuus Tallinnas. Liikmesorganisatsioonide juhtidel on küll õigus neil osaleda, kuid reaalselt pole see enamikul juhtudel võimalik (kaugematest paikadest kulub kohalesõiduks omajagu nii aega, kui ka raha). Sellest tulenevalt on olnud otstarbekas valida juhatusse enamasti tallinnlasi. Nii on filateeliaelu juhtimine sarnaselt muudelegi väga pealinna-keskseks kujunenud ja võõrandunud riigi teiste paikade probleemidest. Olukorra muutmiseks teen järgmised konkreetsed ettepanekud: 1) valitav juhatus peaks kaasama juhtimisse kõik liikmesorganisatsioonid sel teel, et saadab neile vahetult juhatuse koosoleku järel selle protokolli ning järgmise koosoleku päevakorra kava 2) liikmesorganisatsioonid reageerivad sellele vastavalt vajadusele: kas saadavad oma seisukohad kirjalikult, saadavad esindaja järgmisele koosolekule või ei reageeri, kui arutatav küsimus pole tema jaoks oluline 3) samal viisil toimub ka EFL-i juhatuse poolt kinnitamisele minevate dokumentide arutelu ja kooskõlastamine, vajadusel mitme vooru kestel 4) analoogiliselt korraldaksid oma tööd ka alakomisjonid oma liikmetega (juhatuse otsuse ettevalmistamisel kõiki liikmesorganisatsioone kaasates) 5) liig suurte paljundus- ja postikulude vältimiseks tuleks võimaluste avanedes maksimaalselt hakata kasutama uusi ning tõhusamaid sidevõimalusi (faks, e-post), seni annaks ehk toetust küsida Eesti Postilt Muidugi on see tülikas ja toob juurde palju tehnilist tööd. Kahjuks on alternatiiviks hakata maksma mujalt valitud juhatuse liikmete sõidukulusi, mis kindlasti ei kujune odavamaks. Arvan, et alternatiiviks ei saa pidada senise olukorra jätkamist, kus liikmesorganisatsioonidel pole mingit teavet juhatuse tegevuse kohta, rääkimata osalemisest otsustamisel. Elmo Viigipuu Sõna sekka: filateelia organisatsioonid Avaldatud: Elva Filatelist 1998/1 lk. 6 Lugejakirjad "Elva Filatelisti" eelmistes numbrites ning lähenev Eesti Filatelistide Liidu korraline kongress ärgitavad arutlema meie filateeliaorganisatsioonide tänase seisu ning tulevikuväljavaadete üle. Muidugi on järgnev vaid üks võmalik käsitlus organisatsioonilistest probleemisest meie filateeliaelus. Filatelistil on põhjust organisatsiooniga liitumiseks siis, kui sellest on abi soodsamate tingimuste loomisel harrastusega tegelemisel. Filateelia algorganisatsioone võiksime lihtsustatult jagada kaheks: 1) territoriaalsed või paikkondlikud organisatsioonid, mis ühendavad mingis geograafilises piirkonnas elavaid filateliste kogumisteemast olenemata, 2) temaatilised organisatsioonid, mis ühendavad mingi kitsama filateelia valdkonnaga tegelevaid filateliste. Okupatsiooni aastail oli Eestis ainuvaldav 1. variant. Vabamates oludes taastati filateeliaselts "Estonia" ja esmakordselt oli tegevuspiirkonna asemel esile tõstetud peamine tegevussuund -- Eesti filateelia ning postiajalugu. Seega lisandus siinsele filateeliamaastikule ka 2. tüüpi algorganisatsioon. Järgnes periood, kus "Estonia" ning Eesti Filatelistide Liit kippusid omavahel konkureerima. Õnneks lõppes see juba 1994. aasta suvel "Estonia" liitumisega Eesti Filatelistide Liiduga. Järgmine veidi poleemikat tekitanud sündmus oli Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi asutamine ning viimase hilisem ühinemine seltsiga "Estonia". Allakirjutanu arvates oli see igati loogiline samm. "Estonia" tegevuse peasuund: tegelemine Eesti filateelia ning postiajalooga, sobis suurepäraselt neile mujal maailmas elavaile filatelistidele, kes olid huvitatud liitumisest Eesti filateeliaorganisatsiooniga. Sai võimalikuks EFL-i muutumine ainult organisatsioone ühendavaks liiduks, kuna seni otse Eesti Filatelistide Liitu kuulunud (välismaa) üksikfilatelistidele avanes uus sobiv variant EFL-i tegevuses osalemisel REFS "Estonia" näol. Tugevasse, arvuka liikmeskonnaga seltsi kuulumine on kahtlemata kasulik ka Eestis elavaile ja Eesti teemast huvitatud filatelistidele. Selts "Estonia" on stiilipuhas 2. tüüpi organisatsioon ja peaks jääma meie temaatiliste organisatsioonide esinumbriks, kuna ühendab Eesti-teemast huvitatuid nii Eestis (vaevalt leidub siin populaarsemat kogumisala), kui ka mujal maailmas. Aastaraamatu "Eesti Filatelist" jätkumine, suur liikmete arv ja igal suvel toimuvad "Estonia" näitused peaksid veenma, et just nii see on. Temaatiline organisatsioon keskendub mingile kitsamale kogumisalale ja teeb kõik just selle populariseerimiseks, arendamiseks ning paremate tingimuste loomiseks oma liikmeile vastava teemaga veelgi tulemuslikumaks tegelemiseks. Olen veendunud, et niisuguste organisatsioonide arv suureneb kiiresti. Juba on avalikult välja käidud idee luua Eestis organisatsioon Soome-teemast huvitatuile. Pole välistatud, et praegu mitteformaalse "punaste klubi" (uute frankeerimismasinate punast värvi templijäljendite kogujad) asemel on tulevikus otstarbekas moodustada vastav huviklubi. Need on vaid paar esimesena meelde tulnud näidet. Arvestades Eesti filateelia elulist vajadust muutuda tõsiseks huviala-tegevuseks, on temaatiliste organisatsioonide tekkimine hädavajalik. Territoriaalsel organisatsioonil on võrreldes temaatlisega teine eesmärk. Ühendades mingis paigas elavaid (või mingis ühes firmas töötavaid) erinevatest kogumisaladest huvitatud filateliste, korraldab ta filateelia-tegevust kohapeal: regulaarsed vahetuskohtumised, näitused, mujal toimuvate filateeliaürituste ühiskülastused ning muu taoline tegevus. Filatelistide kogumishuvisi on nii palju, et kunagi ei saa olema sobivat temaatilist organisatsiooni iga filatelisti jaoks. Sageli huvitub filatelist paljudest kogumisaladest, mis samuti eeldab mitmekesise temaatikaga üritusi. Lisades siia juba mainitud ühishuvid kohapealse harrastustegevuse edendamisel näeme, et territoriaalsete organisatsioonide olemasolu on vajalik. Hea, kui need oleksid võimalikult paljudes paikades. Nii saaks vältida olukorda, et osal filatelistidel puudub võimalus regulaarseks huvitegevuseks kodukoha lähedal. Tekkivad temaatilised organisatsioonid ei kahanda nende tähtsust mitte kuidagi. Ainus probleem on seotud aktivistidega -- siin organisatsioonid konkureerivad. Suuremates keskustes on võimalik ka temaatiliste organisatsioonide kohapealsete allorganisatsioonide tekkimine lisaks paikkondlikele "kirju kavaga" organisatsioonidele. Väiksemates kohtades võib aga filatelistidest oma organisatsiooni elus hoidmisekski väheks jääda. Sel juhul on igati otstarbekas laiendada organisatsiooni tegevust muudelegi kogumisaladele -- postkaardid, rahad, märgid ja medalid, telefonikaardid jne. Nii on see ka Hiiumaal, kus Hiiu Kogujate Seltsi kuulub lisaks filatelistidele ka teiste kogumisaladega tegelejaid ja küllap on see nii mujalgi. Sageli pole filatelistidelgi filateelia ainsaks kogumisalaks, mis muudab niisuguse kogumisala piiride nihutamise veelgi otstarbekamaks. Heaks näiteks on selles osas ka filatelistide suuremad kokkutulekud, mis pole vist kunagi puhtalt "filatelistlikud" olnud -- ikka on teisedki kogumisalad esindatud olnud. Seni oli juttu stiilipuhastest algorganisatsioonidest. Tegelikult on võimalikud ka kombineeritud variandid. Hiiumaal fikseeriti ÜFÜ Hiiumaa osakonna asemel loodud Hiiu Kogujate Seltsi põhikirjas, et lisaks Hiiumaal elavatele kogujatele tahab selts kirjavahetajaliikmetena ühendada mujal elevaid, kuid Hiiumaa-teemast huvitatud kogujaid. Seega tekkis teatav kombinatsioon 1. ja 2. variandist. Nii ongi täna Hiiu Kogujate Seltsil liikmeid lisaks Hiiumaale ka Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rootsis ning Kanadas. Siin ongi sobiv sõnastada oluline järeldus -- sobiv organisatsioon tuleneb liikmete konkreetsetest huvidest ja objektiivsetest võimalustest. Teeme targasti, kui organisatsioone kujundades suudame hoiduda kiusatusest meeldiva (lihtsa, selge, traditsioonilise, ...) tulemuse nimel katsuda muuta huvisi või vajadusi. Ikka vastupidi -- liikmete konkreetsetest huvidest ja kohapealsetest võimalustest tuleneb sobiv organisatsiooniline lahendus. See kehtib nii üksikorganisatsiooni, kui ka organisatsioonide liidu tasandil. Organisatsioon peab eelkõige olema filateeliaharrastuse arengut toetav. Kui kohapealse tegevuse korraldamisel ning temaatilise organisatsiooni puhul vastaval alal tehtav on peamiselt konkreetse algorganisatsiooni asi, siis kõiki probleeme see ei lahenda. Organisatsioonide liit, antud juhul Eesti Filatelistide Liit peab tegelema sellega, milleks liikmesorganisatsiooni pädevusest ei piisa (suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega, koostöö Eesti Postiga jne.). Ei hakka neil küsimustel siinkohal pikemalt peatuma, vaid tutvustaksin ettepanekuid seoses liikmete arvestuse ning liikmemaksudega. Erinevat tüüpi liikmes- organisatsioonid muudavad olukorra, senisega võrreldes keerulisemaks. Eesti Filatelistide Liidu liikmete arvuks ei saa enam olla liikmesorganisatsioonide liikmete arvu summa, sest: - üks ja sama filatelist võib olla mitme EFL liikmesorganisatsiooni liige (lisaks kodukoha organisatsioonile ka üks või mitu temaatilist), - väiksemate paikade organisatsioonides ei pruugi kõik liikmed olla filatelistid. Järelikult tuleb liikmesorganisatsioonides pidada eraldi arvestust liikmete üle, kes kuuluvad antud organisatsiooni vahendusel EFL-i ja kes mitte. EFL-ile tasutav liikmemaksu osa tuleb kehtestada kongressil järgmise perioodi kohta ning igas organisatsioonis see suuma liikmeilt eraldi koguda ning koos seda maksnute nimekirjadega edastada EFL-le. Laekunud informatsiooni põhjal saab luua EFL-i liikmete registri ja selgub ka liidu liikmete arv. Siit tuleneb ka Eesti Filatelistide Liidu otsene vastutus üksikliikmete ees -- liikmetelt laekub raha ainult siis, kui tunnetatakse EFL-i vajalikkust. Loomulikult oleks Eesti Filatelistide Liidul lihtsam, kui liikmesorganisatsioonid oleksid sama ühetaolised nagu see nõukogude ajal oli. Paraku on aja kulg pöördumatu ning kohanemine muutunud oludega paratamatu. Elmo Viigipuu Algvariant EFL tegevusprogrammile kolmeks aastaks Avaldatud: Hiiu Koguja 1998/1 lk. 5 # Korrastada liikmesorganisatsioonide struktuur ja liikmeskond arvestades temaatiliste organisatsioonide teket territoriaalsete kõrvale. # Algatada koos Eesti Posti ja teiste huvilistega programm filateeliaharrastuse populariseerimiseks noorte hulgas # Koostada filateelianäituste korraldamise regelement Eestis, mis sisaldaks minimaalsed nõuded nii kohalikele, rahvuslikele, kui ka rahvusvahelistele näitustele (korraldajate, züriide ja osalejate õigused ning kohustused, EFL-i ja tema juhtorganite osa ja muud näitustega seotud küsimused) # Koostada reeglid Eesti filateeliakogude saatmiseks välisnäitustele # Käivitada filateeliaürituste kalendri koordineerimine EFL juhatuse ühe kontreetse liikme poolt # Juhatuse koosolekute protokollide koopiad ja järgmiste koosolekute päevakordade kavad saata regulaarselt kõigile liikmesorganisatsioonidele. # Käivitada koolitusprogrammid algajaile, eksponentidele, zürii liikmeile # Muretseda EFL-le ühendus internetiga vähemalt e-posti tasemel. #Taastada Efil-i regulaarne ilumumine organisatsiooni liikmete paremaks informeerimiseks #FIP-i filateeliaeksponaatide hindamise juhendite eestikeelsete tõlgete kinnitamine EFL juhatuse poolt ja avaldamine EFil-is Heaks kiidetud Hiiu Kogujate Seltsi aastakoosolekul 27. jaanuaril 1998. a. Avaldatud: Hiiu Koguja 1998/2 lk. 4 Toimetajal oli äsja võimalus vahetada kongressieelseid mõtteid EFL-i presidendi prof. Rein-Karl Loidega. Kõige murettekitavamaks peab president EFL-i liikmete arvu kiiret kahanemist. (Kuna maakondade andmed/aruanded ei olnud veel laekunud, ei saa me siin tuua täpseid arve.) Samasugune olukord valitseb ka töös noortega. Ei nendele, ega varem Hiiu Koguja veergudel ülestõstetud probleemidele ei osanud president pakkuda päästvat lahendust. Seega tundub õigustatuna ka hr Loide kavatsus presidendi kohalt tagasi astuda. Ometi on ta nõus kaasa lööma uue juhatuse koosseisus, kui tema abi vajatakse. Uue juhatuse koosseisu kohta ei osanud vestluskaaslane peale esimehe vahetuse midagi täiendavat välja pakkuda. Koosseisus olevat kõik auväärsed ja lugupeetud liikmed. Viimasena kõne all olnud uue juhatuse tegevusprogrammi kohta mainis president, et juhatuse väga hea tegevusprogramm on juba aastaid tagasi välja töötatud ja tervikuna ka praegu aktuaalne. Siia võibki praegu panna punkti. Kongressi otsustada jääb, kas jätkata vana koosseisuga vanal kursil (allamäge minekul pole ju mootorit tarviski), või leida/otsida uusi (noori) jõude, kes konkreetsetel töölõikudel eesseisvate ülesannetega toime tuleksid. Auväärsete ja teenekate meelespidamiseks on arvukalt muid võimalusi, mis jätavad kõigile ka vaba tee alati soovi korral nõu ja jõuga filateelia edendamisel kaasa lüüa. Jaan Otsason EFL JUHATUSE ARUANNE EESTI FILATELISTIDE LIIDU IV KONGRESSILE 1. Liikmeskond. Kokku on EFL-s 20 piirkondlikku liikmesorganisatsiooni ja spetsialiseeritud ühing ESTONIA umbes 610 kodumaise liikmega. Võrreldes eelmise kongressiga on liikmeskond kahanenud üle kahe korra, peamiselt küll endiste liikmete kõrvalejäämi se tõttu. Uusi liikmeid on juurde tulnud ääretult vähe, rääkimata noorliikmetest. Järgnevate aastate üheks tõsisemaks ülesandeks kõigile olekski filateelia suurem propageerimine ja uute liikmete juurdetoomine. Organisatsiooniline ülesehitus. Piirkondlikud organisatsioonid, nagu Tallinna Filatelistide Selts, Elva Filatelistide Selts jt. seltsid või klubid peaksid ka tulevikus säilima. Juurde võiksid aga tekkida spetsialiseeritud ühingud nagu on ESTONIA. Loomi sel on FENNICA, tulevikus võiks olla postiajaloo, teemafilateelia, jne. ühingud. Neid pole mõtet luua kunstlikult, vaid ainult siis kui on vajadus. 2. EFL osa filateeliategevuses. Olgugi, et EFL eesmärgid ja tegevus on kirja pandud EFL põhikirjas, tekkib aeg-ajalt küsimus EFL osast ja otstarbest. Kui me tahame osaleda rahvusvahelises filateeliaelus, siis peab meil olema selline filateeliaor ganisatsioonide liit (ühing, selt või muu), mis oleks kõikide Eestis tegutsevate väiksemate või spetsiifilisemate filateeliaorganisatsioonide katusorganisatsiooniks. Eriti vajalik on see kuulumisel FIP-i koosseisu, kes suhtleb ainult filateliste ühendava liiduga. Liidu kaudu suheldakse ka teiste riikide filateelialiitudega. Seni pole me küll suutnud rahvusvahelisel tasandil suurt aktiivsust näidata, sest finantsraskuste tõttu ei saa me pakkuda oma esindajaid näiteks FIP-i erinevatesse komisjonidesse (post iajalugu, aerofilateelia, jt). See oleks tulevikus siiski vajalik, sest igasugused muudatused näituseeeskirjades tekivad läbi vastava ala komisjonide ja nendes saab kõigepealt teada uutest suundadest ning ka ise otsuste tegemisel kaasa rääkida. Lisaks rahvusvahelisele suhtlemisele, mis puudutab näitusi ja muud välistegevust, on teiseks tähtsaks tegevuseks meie oma filateeliaorganisatsioonide tegevuse koordineerimine. Kui hästi või halvasti seda on seni tehtud, jäägu kongressi otsustada. 3. Filateeliainfo levik. Kõigepealt tuleks tänada siin meie kahe lehe, Elva Filatelisti ja Hiiu Koguja väljaandjaid, kel on jätkunud entusiasmi neid lehti elus hoida. Tänuväärne on ka E. Viigipuu tegevus filateeliauudiste elektroonilisel levitam isel. Tänu neile ja ka A. Kaasikule on ikkagi peamine filateeliainfo suuremate sündmuste ja ettevõtmiste kohta olemas. Kas anda välja ka lühiinfosid EFL poolt ja äratada uuesti ellu EFil, oleks täna delegaatide otsustada. Esimesega on lihtsam toime tulla, aga senine kogemus on näidanud, et EFil trükkimine end majanduslikult ära ei tasu. Kahjuks peab ka tunnistama, et t agasiside mitmete probleemide tõstatamisel on olnud üsna tagasihoidlik. 4. Näitused. Iga filatelisti ja kogu meie filateelia põhinäitajaks on ikkagi osavõtt näitustest ning kogude eest saadud medalid. Oleks loomulik, et igal meist oleks vähemalt üks kogu, mis näitaks tema taset filatelistina ja uurijana. Nüüd siis tegelikust olukorrast. Meil on õnneks veel kindel eliit olemas, kes omavad maailmatasemel kogusid ja on neid ka näitustel välja pannud. Lisaks vanadele tegijatele, nagu V. Karmi, A. Linnard, D. Slomka, jt hakkab juurde tulema ka uusi, nagu A. Epstein, P. Erelt, jt. Osa on võetud kahest maailmanäitusest -- FINLANDIA '95 ja MOSKVA '97. Järgmistel aastatel see tegevus ilmselt laieneb ja vähemalt Euroopas toimuvatest näitustest tasub üritada osa võtta. FIP lõi hiljaaegu erilise registri nendest f ilatelistidest, kes on osalenud maailmanäitustel ja saanud sealt medali. Neile omistatakse eraldi number ja nimeline kaart. Möödunud aastal said sellise kaardi S. Hindrekson, V. Karmi, A. Linnard, G. Põlluaas ja D. Slomka. Lisaks maailmanäitustele on edukalt osaletud ka näitustel MARE BALTICUM, nii Ahvenamaal kui Rootsis, samuti näitustel Soomes. Meie filatelistid -- O. Benenson ja R. Klaus on olnud kohtunikuks ka rahvusvahelistes züriides. Koos osavõtuga näitustest tul eks hakata ette valmistama kohtunikke. Näitustest osavõtu korral on probleemiks stendimaks. Seni on seda üritanud tasuda EFL, aga nüüd on selleks tõsiselt kaasa aidanud Estonia kirjastus, eraldades raha stendimaksude tasumiseks. Kui varem saime (ja palusime) näitustel esinemiseks soodustusi , siis edaspidi ei ole enam stendimaksu üle kauplemine viisakas ja meil tuleb seda tasuda nagu teevad kõik teised. Õnneks toimub meil ka kohalikke näitusi, mistõttu kõigil soovijatel on võimalik oma kogusid välja panna. Järjest kõrgemaks läheb tase igaaastastel ESTONIA näitustel, sel aastal tuleb ka näitus Postipoisi Paunast. Regulaarseid näitusi korraldatakse Hiiu maal. EFL on püüdnud meil toimuvaid näitusi võimaluste piires ka veidi rahaliselt toetada. 5. Filatelistide kokkutulekud, oksjonid. Meie peamiseks kokkusaamiskohaks on jäänud siiski suuremad kokkutulekud, kus saab hankida filateeliamaterjali. Need on küllaltki ühekülgsed, aga ega nende raames mingeid muid üritusi, nagu loenguid, korra ldada ei saa. Tahaks loota, et lihtsa ostmise-müümise kõrval tekiks kokkutulekutel ka muud tegevust. Uueks ja tänuväärseks nähtuseks on meil toimuvad filateeliaoksjonid, mis hakkavad muutuma regulaarseks. Minu arvates on siin kõige olulisemaks see, et me hakkame tasapisi aru saama, et väärtuslikumat materjali saab nii meil kui mujal maailmas ikkagi ainult oksjonitelt ning kes tahab teha näitusekogusid, peab külastama ka oksjone. 6. Filateeliaalane uurimistöö. Siin tuleb jällegi korrata eelmisel kongressil öeldut, et meil on valdkondi, mida meie eest keegi teine ei uuri ja see töö tuleb nii kiiresti kui võimalik ette võtta ning olemasolevad tulemused ka trükis avaldada. Jutt käib meie pealesõjaaegse postiajaloo kohta. Kogu see tegevus on ka vajalik ajakirja Eesti Filatelist eksisteerimiseks, sest nagu juba öeldud, on ajakirja tase viidud väga kõrgele ja meil ei sobi seda allapoole lasta. 7. Postimuuseum. EFL põhikirjas ei ole küll otseseid kohustusi postimuuseumi suhtes, sest siis kui meie oma põhikirja tegime, postimuuseumi veel polnud. Nüüd on meil Postimuuseum olemas ja jõudsalt arenemas, milles on mõningane teene ka filateli stidel. Loodud on ka Postimuuseumi Sõprade Ühing. Siin tahaks kõigile südamele panna seda, et meie kohus on igati postimuuseumi tegevusele kaasa aidata. On vaieldud mitmete asjade üle -- nagu, kas see ost on õige või vale, jne, minnes vahel päris isikliku ks. Katsugem siin siiski säilitada ühtset meelt, sest minu teadmist mööda on kõik püüdnud anda oma parima, et aidata ja arendada Postimuuseumi. 8. Koostöö Eesti Postiga. Me ei ole omavahel küll väga tihedalt ja regulaarselt suhelnud, aga seni on Eesti Post meid võimaluste piires toetanud. Kuna meie filateelia areng sõltub ikkagi ka rahadest, siis tuleb koos postiga leida võimalusi filat eelia toetamiseks. Lisamaksuga markide väljaandmine siin kõne alla ei tule, sest neid lihtsalt keegi ei osta ja seepärast tuleb otsida teisi lahendusi. Loodan, et koos postiga saab lähitulevikus koostöö võimalusi leida. Lõpetuseks tänan kõiki, kes meid vahepealsel perioodil on toetanud. Eriti tahaks tänada Soome Filatelistide Liitu, ühingut Eesti Filatelistit ry, Eesti Posti, Eesti Postmarki, samuti meie aktiivseid kolleege R. Hämarat, E. Vaherit, M. Treppi, V. Hurta, E. Ojastet, jt, kes on meie senist maailmanägemist üsna oluliselt mõjutanud ja pannud meid mitmeski asjas aktiivselt tegutsema. Kogu juhatuse nimel aga suurim tänu Asta Heinlole, kes on meist küll kõige rohkem kulutanud oma aega ja energiat meie filateelia edendamiseks. R.-K. Loide 04.04.1998 # valida Eesti Filatelistide Liidu esimeheks professor Rein-Karl Loide # valida 12-liikmelise juhatuse liikmeteks lisaks esimehele veel: Marjana Abramson, Ossip Benenson, Pekka Erelt, Asta Heinlo, Ants Kaasik, Väino Karmi, Raivo Klaus, Laine Must, Ants Tagel, Tiit Talmre, Heldur Unt # valida 3-liikmeline revisjonikomisjon koosseisus: Peeter Kaldver, Ilmar Kuusemets ja Ants Lõhmus. Hiiu Kogujate Seltsi mitteametlikule EFL kongressi lehele Kuna listis osaleb veerand valitud juhatuse koosseisust, siis ehk avalikustab keegi neist ka tegevusalade jaotuse uues juhatuses. Elmo Viigipuu From: Elmo Viigipuu [SMTP:elmovi@et.ee] Eesti Filatelistide Liiidu juhatuse esimehe Rein-Karl Loide teatel toimub uue juhatuse koosolek ametite jagamiseks selle kuu lõpul. Tagasi sisukordaFrom: Elmo Viigipuu [SMTP:elmovi@et.ee] Filatelistide Liit loodab, et tekivad spetsialiseeritud ühingud Aprilli algul toimunud Eesti Filatelistide Liidu IV kongressil tõdeti, et eelmisest kongressist möödunud kolme aasta jooksul vähenes EFLi liikmeskond üle kahe korra. Üleriigiline katusorganisatsioon on siiski vajalik suhtlemiseks rahvusvahelisel tasandil ning piirkondlikest ja ülemaailmsetest marginäitustest osavõtuks. Ka aitab see koordineerida kodumaiste filatelistide ühenduste tegevust. Kahekümnes kohalikus organisatsioonis ja ühingus Estonia on üle 600 täiskasvanud liikme ja ligi sada noorliiget. Piirkondlikud organisatsioonid säilivad ilmselt ka edaspidi, lisaks loodetakse, et tekib ka uusi spetsialiseeritud ühinguid. Praegu on loomisel Fennica, paljusid kollektsionääre huvitab ka postiajalugu. Filateelia tutvustamiseks avalikkusele on palju ära teinud väljaanded Elva Filatelist ja Hiiu Koguja, uutest markidest on kirjutanud ka Sõnumileht ja Postimees. Eeldatavasti hakkab neid edaspidi tutvustama ka ETV Hommikutelevisioon. Kahe kongressi vaheliselt ajal osalesid Eesti filatelistid maailmanäitustel Finlandia '95 ja Moskva '97, samuti piirkondlikul näitusel Mare Balticum (Ahvenamaal, 1995 ja Rootsis, 1997). Esimene Mare Balticum toimus teatavasti 1993. aastal Tallinnas. Möödunud aastal said nimelise kaardi, mis tõendab medalivõitu maailmanäitusel, S. Hindrekson, V. Karmi, A. Linnard, G. Põlluaas ja D. Slomka. Rahvusvaheliste näituste _üriides on edukalt osalenud O. Benenson ja R. Klaus. Ka Eestis korraldatakse regulaarselt rahvusvahelisi näitusi. Tänavu toimuvad Estonia, "Postipoisi paunast" ja Hiiu ruut". Kogude täiendamisl hakkavad järjest suuremat rolli mängima oksjonid. Filateeliaalased uurimused ilmuvad väljaandes Eesti Filatelist. Järjest mitmekügsemaks muutuvad Eesti Postimuuseumi kogud. Tallinna Postimajas avati aprilli algul Tallinn-Stockholmi laevapostiliini aastapäevale pühendatud näitus. Loodud on Postimuuseumi Sõprade Ühing. Ehk saab muuseum kunagi Peterburist tagasi ka ennesõjaaegsed eksponaadid? Kongressil andis seltsi Eesti Filatelistid Soomes esindaja P. Hujala muuseumile üle kaks ennesõjaaegset Eesti margikavandit, mis ta oli hommikusel oksjonil omandanud. Lisaks Soomele tuntakse Eesti markide vastu elavat huvi teisteski maades. Eesti Filatelistide Seltsis USAs on näiteks 150 liiget, kellest paljud ei ole kunagi Eestiga seotud olnud. R. Hämara sõnul on Eesti markide populaarsuse üks eeldusi asjaolu, et Eesti Post neid ühelgi aastal üle veerandsaja välja ei anna. Eesti Posti peadirektor T.-J. Tõeleid, kes samuti kongressil kõneles, võib rahul olla -- ka Eesti kalendertemplid on ühed ilusamad ning vanad tembeldusautomaadid vahetatakse üksteise järel välja. Delegaadid valisid EFLile 12liikmelise juhatuse, organisatsiooni esimeheks sai taas Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-füüsikateaduskonna dekaan prof R.-K. Loide. Hugo Anka Tagasi sisukordaIV kongress | Valik listiteateid 1998 - 1999 - 2000 - 2001 | Näitused | Põhikiri | V kongress Eesti Filateelia - Estonian Philately > Eesti Filatelistide Liit > Eesti Filatelistide Liidu IV kongress |
