IV kongress | Valik listiteateid  1998 - 1999 - 2000 - 2001 | Näitused | Põhikiri | V kongress

Elmo Viigipuu

2000
09.03 20:50 EP ja EFL
10.03 07:52 Re: EP ja EFL / Ants Tagel
10.03 09:10 Re: EP ja EFL / Toomas Jüriado
10.03 09:52 Re: Re: EP ja EFL / Ants Kaasik
10.03 10:09 Re: Re: EP ja EFL / Toomas Kümmel
10.03 11:39 EP ja EFL kohtumisest / Aivar Kuuskvere
10.03 17:06 Fw: AS Eesti Posti esindajate ja filatelistide nõupidamisest / Reet Nuu
15.03 22:20 EP ja filatelistide ühisnõupidamisest / Elmo Viigipuu
16.03 09:32 Re: EP ja filatelistide ühisnõupidamisest / Pekka Erelt
16.03 09:46 Re: EP ja filatelistide ühisnõupidamisest / Ants Kaasik
16.03 19:48 Re: EP ja filatelistide ühisnõupidamisest / Aivar Kuuskvere
18.04 17:23 Eesti Posti ja filatelistide esindajate kohtumine / Elmo Viigipuu
25.04 12:58 EP ja EFL kohtumine / Rein-Karl Loide
25.04 14:46 Re: EP ja EFL kohtumine / Jari Forsblom
27.04 15:19 Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- I osa / Ants Kaasik, Elmo Viigipuu
27.04 15:47 Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- väike täiendus / Ants Kaasik
27.04 19:09 Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- II osa / Elmo Viigipuu
28.04 02:03 Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- III osa / Elmo Viigipuu
28.04 17:39 Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- IV osa / Rein-Karl Loide, Elmo Viigipuu
28.04 19:26 Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- V osa / Elmo Viigipuu
30.04 09:51 Veel EP juhtkonna ja filatelistide kohtumisest / Aivar Kuuskvere
09.05 15:38 braavo!! / Toomas Jüriado
09.05 16:32 Re: braavo!! / Elmo Viigipuu
10.05 08:31 Re: braavo!! / Ants Tagel
10.05 09:11 Re: braavo!! / Ants Kaasik
10.05 09:16 Re: braavo!! / Ants Tagel
10.05 09:37 EP ja filatelistide kohtumine / Elmo Viigipuu
10.05 10:29 Re: braavo!! / Ants Tagel
10.05 11:25 Re: braavo!! / Elmo Viigipuu
10.05 11:48 Re: braavo!! / Ants Kaasik
10.05 13:07 Re: braavo!! / Toomas Jüriado
10.05 13:54 Re: braavo!! / Ants Tagel
12.05 19:04 "Postisarv" EP ja filatelistide kohtumisest
01.08 10:44 Re: e-kaardist / Ants Tagel
27.09 09:40 EFLi koosolek (26.09) / Ants Kaasik
27.09 09:47 EFL2 / Ants Kaasik
27.09 12:38 Kommentaariks EFL juhatuse koosolekule / Aivar Kuuskvere
27.09 13:19 Re: Kommentaariks EFL juhatuse koosolekule / Ants Kaasik
04.10 16:51 Re: kommentaariks EFL juhatuse koosolekule / Rein-Karl Loide
12.10 13:16 Sporditeemaline näitus / Elmo Viigipuu
31.10 01:02 Infotehnoloogia edusammud ja filateelia Eestis / Elmo Viigipuu
01.11 09:18 EFL (31.10 juhatuse koosolek) / Ants Kaasik
29.11 17:34 EFL (28.11 juhatuse koosolek) / Ants Kaasik
04.12 17:49 Re: EFL / Toomas Jüriado

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:807] EP ja EFL
Date: 09. märts 2000. A. 20:50

Eesti Posti ja Eesti Filatelistide Liidu esindajate ühisnõupidamine

Eesti Posti kommertsdirektori Reet Nuu teatel on Eesti Posti juhtkond ja Eesti Filatelistide Liidu juhatus kokku leppinud ühisnõupidamise suhtes vastastikku huvi pakkuvates küsimustes. Nõupidamine saab toimuma aprillis ja filatelistide poolt tegeleb nõupidamise ettevalmistamisega EFL juhatuse esimees Rein-Karl Loide
< karl@edu.ttu.ee >

Tagasi sisukorda

From: Ants Tagel <ATagel@mineco.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:808] EP ja EFL
Date: 10. märts 2000. A. 7:52

Lugesin just äsja uudist ja ei ole sellega nõus,et kokku saavad ainult EP ja EFL juhatus. See peab olema laiem diskussioon, millest võtaksid osa kõik asjast huvitatud ja saaksid oma välja laduda,mis südamel Eesti Postiga seonduvalt. Ja sellest arutelust peavad osa võtma ka Eesti Posti omaniku ehk valitsuse ja omaniku esindaja ehk nõukogu inimesed. Ja loomulikult ajakirjanduse esindajad. Siiani on asju suunanud Eesti Post
oma äranägemise järgi. Siiani võis,aga nüüd enam ei või. Kas post on loodud meie või meie posti jaoks?

Ants

Tagasi sisukorda

From: <toomas@linnu.tartu.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:810] EP ja EFL
Date: 10. märts 2000. A. 9:10

Tere, listikaaslased!
Tahan va"ljendada oma absoluutset n6ustumist hr. Tageliga:
>
> Lugesin just äsja uudist ja ei ole sellega nõus,et kokku saavad ainult EP ja EFL juhatus.
>
Sest sel juhul kohtuksid need, kes on filateliste huvitavates kysimustes seni olnud k6ige passiivsemad oma arvamusi va"lja ytlema. Natukene irooniline olles v6ib ju o"elda, et ainus "filateeliakysimus", mille puhul na"iteks hr. Loide seni siin listis sekkunud on, oli see, kas uus sajand algab aastaga 2000 v6i 2001...
Kui juba kirjutamiseks la"ks, siis yks asi veel, Olen kindlalt nende poolel, kes on Eesti markide politiseerumise vastu. Aga ainult selle pa"rast poleks ma Eesti Kongressi margi puhul veel irisema hakanud. Hoopis rahutumaks teeb mind eile ilmunud margi pehmelt o"eldes madal kunstiline tase. Siit johtub minu kysimus: kas markidele ikka veel ka mingi kavandite konkurss toimub v6i la"heb "loosi" k6ik, mida aga kunstnik valmis sirgeldab?? Hr.Kaasik kui na"htavasti ysna Eesti Posti la"hikonnas liikuv inimene oskaks ehk vastata? Ja veel - kas on mingi seos ka sellel, et see mark pigem n6ukogude-aegset tikutoosi etiketti meenutab ja samas
plaaniva"lisena ilmus? Ehk teisiti o"eldes - a"kki oli hirmus kiire kellegi poliitilist tellimust ta"ita?

Toomas Jyriado

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:811] EP ja EFL
Date: 10. märts 2000. A. 9:52

From: toomas@linnu.tartu.ee

> Tere, listikaaslased!
> Tahan va"ljendada oma absoluutset n6ustumist hr. Tageliga:
>>
>> Lugesin just äsja uudist ja ei ole sellega nõus,et kokku saavad
>> ainult EP ja EFL juhatus.
>>
> Hr.Kaasik kui na"htavasti ysna Eesti Posti la"hikonnas liikuv inimene oskaks ehk vastata?

Antud juhul kahjuks ei oska, sest ma pole emissioonikomisjoni liige. Püüan lihtsalt ajakirjanduse vahendusel uusi marke ja templeid tutvustada, kuigi see on järjest keerulisem.
Minu teada kasutab Eesti Postmark (Eesti Post) nelja võimalust:
1. piiratud osalusega konkurss (st tehakse mõnedele kunstnikele, kes on end varem näidanud, ettepanek esitada oma kavand(id)); seda kasutati näiteks rahamarkide puhul, olümpiaploki puhul jm; muide, Eesti Kongressi margi autor sai Nagano olümpiamargi eest III preemia ja tema Eesti Panga marki on ka päris kõrgelt hinnatud (kahjuks keeras trükikoda värvigamma liiga tumedaks);
2. tellimus konkreetsele kunstnikule;
3. avalik konkurss (ma võin eksida, kuid seda on minu meelest kasutatud üksnes ÜRO juubelimargi puhul; autor oli tollal Kunstiülikooli tudeng). Võimalik, et varasemal perioodil on kasutatud ka rohkem;
4. kunstnik pakub ise teema ja kavandi(d); nii valmis näiteks Wiiralti nelikmark.

Lugupidamisega
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Toomas Kümmel <kymmel@online.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:813] EP ja EFL
Date: 10. märts 2000. A. 10:09

Ants Tagel:
> Lugesin just äsja uudist ja ei ole sellega nõus,et kokku saavad ainult EP ja EFL juhatus. See peab olema laiem diskussioon, millest võtaksid osa kõik asjast huvitatud ja saaksid oma välja laduda,mis südamel Eesti Postiga seonduvalt. Ja sellest arutelust peavad osa võtma ka Eesti Posti omaniku ehk valitsuse ja omaniku esindaja ehk nõukogu inimesed. Ja loomulikult ajakirjanduse esindajad. Siiani on asju suunanud Eesti Post oma äranägemise järgi. Siiani võis,aga nüüd enam ei või.

Absoluutselt nõus!

Absoluutselt nõus ka Toomas Jüriadoga, et Eesti postmarkide kunstiline tase käib alla. Aga tõepoolest näeb markide kujundajana ikka ühtesid ja samu nimesid. Eks seegi ole üks stagnatsiooni põhjuseid. Aga koos nurinaga markide kujunduse üle on minu arvates hoopis kehvaks läinud FDC kujundused.

Toomas Kümmel

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivar@nvv.ee>
To: list hinet <eestifil@lists.hinet.ee>
Cc: Karl Loide <KARL@edu.ttu.ee>
Subject: [EESTIFIL:814] EP ja EFL kohtumisest
Date: 10. märts 2000. A. 11:39

Tere !

Tore on lugeda, et 10 aastat peale uute Eesti filatelistlike asjade (või kuidas nimetada ?) ilmumist on EFL ja EP lõpuks võtnud vaevaks koos maha istuda ning tekkinud probleeme arutada. Arvan aga, et ei piisa EP ja EFL juhtkonna kohtumisest:

1. Kaasata tuleb EFL ja EFL mitte kuuluvate filatelistide organisatsioonide esindajad.(kellel kõigil on eelnevate arutelude käigus probleeme tekkinud suhetes EP-ga)
2. Kindlasti pead nõupidamisel osalema ka Eesti Postmargi juht.
3. Kaasata tuleb postiajaloo uurijad Eestist või ka raja tagant.
4. Kaasata emissioonikomisjoni liikmed.

Elva Filatelistide Selts (kes praegusel momendil "de facto" ei kuulu EFL ) on oma esindaja saatmisest sellisele ümarlauale kindlasti huvitatud.

Kindlasti peab olema puudutatud sellel kohtumisel ka filatelistliku kirjandusega seotud probleemid ja EP osa selle finantseerimise kaasaaitamisel.

Lugupidamisega Aivar Kuuskvere
aivar@nvv.ee

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:816] Fw: AS Eesti Post esindajate ja filatelistide no~upidamisest
Date: 10. märts 2000. A. 17:06

From: Reet Nuu
Subject: AS Eesti Post töötajate ja filatelistide ühisest nõupidamisest

Minu informatsioonist ühise nõupidamise kohta ei ole vist kõik listiliikmed õigesti aru saanud. Ettepanek tehti hr. Loidele kui EFL juhatuse esimehele, kuid, tsiteerin oma kirja "... korraldada Eesti Posti töötajate ja filatelistide ühine nõupidamine". Kirjutasin ka seda, et filatelistide poolt tegeleb nõupidamise ettevalmistamisega hr. Loide.
Vastavalt EFL soovile tagame AS Eesti Post omaniku esindajate osavõtu (näit. nõukogu esimehe hr. Moppeli ) sellet nõupidamisest.

Lugupidamisega,
Reet Nuu
Kommertsdirektor

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:830] EP ja filatelistide u"hisno~upidamisest
Date: 15. märts 2000. A. 22:20

Head listikaaslased!

Tagamaks kavandatava Eesti Posti ja filatelistide esindajate nõupidamise parema ettevalmistamise ja õnnestumise teen ettepaneku jagada arutamist vajav konkreetsemateks alateemadeks. Igal taolisel alateemal peaks olema konkreetne koordineerija(-d), kelle tegevus seisneks
- filatelistide arvamuste kogumises ja süstematiseerimises antud teemal
- konkreetsete ettepanekute sõnastamises Eesti Postile, mis võiksid olla
arutluse aineks kavandataval ühisnõupidamisel

1. Filatelistide soovid ja ettepanekud postitemplite (nii eri- kui kalendertemplid) kasutamiseeskirjadele.
Teemat valmistab ette Rein-Karl Loide
karl@edu.ttu.ee

2. Filatelistide võimalik kaasabi posti töötlemise kvaliteedi parandamisel (viletsad tembeldused, markide lõhkumised jne)

3. Filatelistide ettepanekud postmarkide, eritemplite, tervikasjade temaatika ja kujunduse alal.

4. Filatelistide ja Eesti Posti koostöö postiajaloo uurimisel -- juurdepääsu reeglid dokumentidele ning teabele.

5. Filatelistide võimalused osutada kaasabi postitöötajate-klienditeenindajate filateeliaalase kvalifikatsiooni
tõstmisele

6. Filatelistide koostöö postmarkide ja muu filateeliatoodangu tutvustamisel ning reklaamimisel tänapäevastes oludes ja kaasaegse infotehnoloogia võimalusi kasutades.
Teemat olen valmis ise koordineerima. Kõiki ettepanekuid ja arvamusi sel teemal ootan aadressil elmovi@et.ee

Nimekiri ei pruugi olla lõplik -- igaüks võib teha ettepanekuid mõne nimetamata jäänud teema lisamise suhtes ning ninetatuid võib teisiti sõnastada. See on vaid mu ettepanek, et asi käivitada.

Eelkõige ootaks listi liikmetelt otsustavust võtta mõni teema koordineerida -- 4 teemat on veel vabad ning nende arv võib ka suureneda, kui midagi kahe silma vahele olen jätnud. Huviline peaks nõusoleku korral
sellest listis avalikult teada andma, et kõik saaksid temale omi mõtteid ning ettepanekuid saata. Muidugi ei saa piirduda vaid listis esitatuga ning tuleb mõtteid-arvamusi koguda võimalikult paljudelt. Mitmeid arvamusi ja
ideid on läbi aegade avaldanud meie kaks ajalehte "Elva Filatelist" ja "Hiiu Koguja". Loodetavasti mõistavad kõik listis olijad, et on väga oluline teema koordineerijale edastada kõik selleteemalised arvamused ega jäta vaid enda teada teiste huvikaaslastest tuttavatelt kuuldud ideid ja ettepanekuid.

On oluline, et kogu olemasolev ja laekuv saaks kokku võetud ja ettepanekuteks sõnastatud, et ühisnõupidamisel saaks millegi üle konkreetsemalt mõtteid vahetada. Pole kahtlust, et väärt ettepanekud Eesti
Posti poolt ka hindamist leiavad.

Loodetavasti võimaldab niisugune lähenemisviis listis juba esitatud ning edaspidi esitatavad arvamused-mõtteavaldused vormida sobivamale kujule praktiliseks koostööks Eesti Postiga.

Lugupidamisega
Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Pekka Erelt <pekka.erelt@ekspress.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:831] EP ja filatelistide u"hisno~upidamisest
Date: 16. märts 2000. A. 9:32

Enamiku teemadega nõus, teatud kahtlusi tekitab punkt markide kujundamisest. Kahju küll, aga õige mitmed selleteemalised vestlused on valdkonnast kits kärneriks. Markide kujundamise teemal arvan, et on mõttetu korraldada diskussioon filatelistid-Eesti Post. Kaasata tuleks ikkagi professionaale, nagu näiteks Lembit Lõhmus, Jaan Saar või Jüri Kaarma.

Pekka Erelt

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:832] EP ja filatelistide u"hisno~upidamisest
Date: 16. märts 2000. A. 9:46

From: Elmo Viigipuu

>3. Filatelistide ettepanekud postmarkide, eritemplite, tervikasjade temaatika ja kujunduse alal.

Kuivõrd olen seda asja pilgu all hoidnud (varem ka aastaanalüüse kirjutanud), siis olen nõus neid arvamusi koordineerima.

Mulle tundub, et Pekka Erelti vaatepunkt ei ole päris õige - me ei peaks kippuma andma kunstilist hinnangut (seda enam ei peaks seda tegema senised kunstnikud ise!), vaid peaksime kõnelema laiemalt strateegiast.

Selle küsimuse alla mahuvad soovitused planeerimise, konkursside, aasta kauneima margi selgitamise jm kohta. Konkreetse hinnangu peaks EP disainereilt ja teistelt kunstnikelt institutsioonina ise tellida (või
vähemalt võiks seda teha).

Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivar@nvv.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:834] EP ja filatelistide u"hisno~upidamisest
Date: 16. märts 2000. A. 19:48

Tere !
Olen arvamusi ja ettepanekuid lugenud ning olen mõningate asjadega tuttav,
selle pärast;

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
>
>2. Filatelistide võimalik kaasabi posti töötlemise kvaliteedi parandamisel (viletsad tembeldused, markide lõhkumised jne)
>
>5. Filatelistide võimalused osutada kaasabi postitöötajate-klienditeenindajate filateeliaalase kvalifikatsiooni
>tõstmisele

olen nõus kahte eelpoolmainitud teemat käsitlema. Arvan ka et need teemad haakuvad omavahel väga hästi.

Aivar Kuuskvere
aivar@nvv.ee

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:894] Eesti Posti ja filatelistide esindajate kohtumine
Date: 18. aprill 2000. A. 17:23

Eesti Posti ja filatelistide esindajate kohtumine

Kohtumine leiab aset 26. aprillil kell 16 Tallinnas. Kuna kavas on korraldada nõupidamine vastastikku huvi pakkuvate probleemide arutamiseks, siis peaksid osalemisest huvitatud pöörduma Eesti Filatelistide Liidu
esimehe Rein-Karl Loide poole aadressil karl@edu.ttu.ee

Tuletan meelde teemad ja isikud, kes vastava teema ettepanekuid nõustusid koguma:

1. Filatelistide soovid ja ettepanekud postitemplite (nii eri- kui kalendertemplid) kasutamiseeskirjadele.
Teemat valmistab ette Rein-Karl Loide karl@edu.ttu.ee

2. Filatelistide võimalik kaasabi posti töötlemise kvaliteedi parandamisel (viletsad tembeldused, markide lõhkumised jne)
Aivar Kuuskvere aivar@nvv.ee

3. Filatelistide ettepanekud postmarkide, eritemplite, tervikasjade temaatika ja kujunduse alal.
Ants Kaasik akaasik@epbe.ee

4. Filatelistide ja Eesti Posti koostöö postiajaloo uurimisel -- juurdepääsu reeglid dokumentidele ning teabele.
Elmo Viigipuu elmovi@et.ee

5. Filatelistide võimalused osutada kaasabi postitöötajate-klienditeenindajate filateeliaalase kvalifikatsiooni
tõstmisele
Aivar Kuuskvere aivar@nvv.ee

6. Filatelistide koostöö postmarkide ja muu filateeliatoodangu tutvustamisel ning reklaamimisel tänapäevastes oludes ja kaasaegse infotehnoloogia võimalusi kasutades.
Elmo Viigipuu elmovi@et.ee

Lugupidamisega
Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Rein-Karl Loide <KARL@edu.ttu.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:902] EP ja EFL kohtumine
Date: 25. aprill 2000. A. 12:58

Eesti Posti ja EFL esindajate kohtumine toimub kolmapa'eval, 26. aprillil kell 16.00 Eesti Posti va'ikeses saalis.

Kuna mulle osavo'tusoove eraldi laekunud ei ole, siis oleks minu poolt koostatud osavo'tjate nimekiri ja'rgmine:

1. Elmo Viigipuu
2. Ants Kaasik
3. Aivar Kuuskvere
4. Ago Papp
5. Endel Must
6. Ants Lo'hmus
7. Ossip Benenson
8. Tiit Talmre
9. Toomas Ku'mmel
10. Rein-Karl Loide
Selle ma esitan ta'na postile ja nimekiri tagab pa'a'su no'upidamisele. (Kahjuks ei vo'imalda ka va'ike saal suuremat seltskonda)

Kuna probleeme on palju, siis teen ettepaneku alustada templitest ja tembeldustest ning kui selles kysimuses oleme jo'udnud selgusele, siis vo'tame ette ja'rgmised. Kui ja'a'b lahendamata probleeme, siis minu teadmist mo'o'da ei ja'a' see koosviibimine viimaseks. Aja kokkuhoiu mo'ttes olgem konstruktiivsed ja ilmaasjata so'nu pole vaja teha.

Rein-Karl Loide

Tagasi sisukorda

From: <jari.forsblom@nokia.com>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:903] EP ja EFL kohtumine
Date: 25. aprill 2000. A. 14:46

Soovin edu ja jöudu nöupidamisele Eesti Postiga !

Parimate tervitustega,

Jari
Vancouver, Kanaada

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Cc: <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:904] Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- I osa
Date: 27. aprill 2000. A. 15:19

Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- I osa

Head listikaaslased!
26. aprillil Tallinas toimunud Eesti Posti ja filatelistide kohtumise oluliseks ajendiks olid siin listis esitatud arvamused. Seetõttu on vajalik, et ülevaade kohtumisel räägitust listi vahendusel ka laiemalt teatavaks
saaks. Püüan seda järgnevalt teha. Kuna ajaga on kitsas, siis pole võimalik ühekorraga käsitleda kõike -- sellest ka vastav pealkiri. Kuna igaüks näeb asju läbi oma silmade, siis vaatamata objektiivsuse taotlustele on alati võimalikud ka teistsugused vaatepunktid ning arusaamised, siis pöördun kõigi kohtumisel osalenute poole palvega julgesti kommenteerida, kui mõnda küsimust kohtumise ülevaates on ebapiisavalt või ebatäpselt tutvustatud.

Kohtumisel osalesid Eesti Posti poolt:
Tarmo-Jaan Tõeleid (peadirektor), Maire Lodi (tootmisdirektor), Reet Nuu (kommertsdirektor), Juhan Kiris (nõunik), Heldur Unt (Eesti Postmargi tegevdirektor), Ivo Mäggar (pressiesindaja, firmasisese lehe POSTISARV
toimetaja), Toomas Kään (koostööpartneri, suhtekorraldusfirma ARCTURUS projektijuht).

Filateliste esindasid:
Ossip Benenson, Ants Kaasik, Aivar Kuuskvere, Rein-Karl Loide, Ants Lõhmus, Endel Must, Jaan Otsason, Ago Papp, Tiit Talmre ja Elmo Viigipuu.

Kohtumise algul vastas Tarmo-Jaan Tõeleid küsimustele, mis olid esitatud Rein-Karl Loide ja Ants Kaasiku poolt kirjalikult.

Ants Kaasiku üritus eile enne kohtumist oma küsimuste-arvamuste teksti edastamiseks listi ebaõnnestus tehnilistel põhjustel (oli sõnumile lisatud faili kujul). Sain selle temalt täna, ning edastan alustuseks täies mahus koos kohtumisel antud vastustega. Ülejäänud teemadest püüan ülevaate teha kohe, kui aega saan. Kardetavasti ei saa need teemad nii mahuka käsitluse osaliseks vastava valmismaterjali puudumise tõttu. Seega ülevaate teksti maht ei pruugi olla samas proportsioonis ajaga, mida kohtumisel sellele teemale pühendati.

Mul vähimatki selle vastu, kui veel keegi eilse kohtumise osalistest siin listis omi muljeid, arvamusi ja kommentaare esitab

========
Kohtumisel antud vastused ja minu kommentaarid on väga lühidalt lisatud Antsu teksti vahele sobivasse kohta eraldades need põhitekstist samuti, kui käesolev lõik. Nii tundus mulle kõige ratsionaalsem ning loodetavasti ei
lõhu see liigselt ka originaalteksti.

Elmo Viigipuu
=========

Alljärgnev on mu enda mõtete ning interneti- ja muudes diskussioonides avaldatud arvamuste kokkuvõte. (A. K.).

MÕTTEID EESTI POSTMARGIST

I. Hinnang senisele tegevusele

1991. aastal alanud Eesti postmarkide taasväljaandmine on kokkuvõttes olnud edukas.

Vaatamata algaastate raskustele (margilevi vaieldav korraldus, mis on üks põhjusi tariifide kiire muutuse kõrval, miks nt osa Mare Balticum'i ja Sõbrapäeva ühisväljaande tiraažist on siiani müümata; Vaba Maa esialgne
asjatundmatus ja sellega kaasnenud praak, mis nüüd on osaliselt harulduseks muutunud; 15kopikalise standardmargi ületrüki ebaõnnestumine; pisiviga EV 75. aastapäeva seeria kunstilisel vormistamisel, laulupeoploki väga suur formaat ja ebamäärane nominaalväärtus jmt), on saavutatud märkimisväärne tase ja sellega kaasnev filatelistlik tunnustus (kollektsioneerimishuvi) nii Eestis ja teistes Balti riikides kui ka Põhjamaades, Saksamaal, USAs, Austraalias jm.

Ilmunud on või jätkab ilmumist mitu pikemat seeriat (linnused, kirikud, rahvarõivad, tuletornid, laevad, mõisad, Tallinna Loomaaia asukad, kupüürid ja mündid). Käibele on tulnud uus standardsari, Eesti Post osaleb Euroopa-markide väljaandmises, võidetud on esimene ametlik rahvusvaheline tunnustus (Nagano olümpiamargi eest).

Markide kunstiline ja tehniline tase on üldiselt hea (hinnangu andmine on paratamatult seotud ka maitsega!), välja on antud marke kõigi põhiliste postitariifide jaoks.

II. Ettepanekuid

1. Markide väljaandmise kavandamine

Soovitav oleks jõuda selleni, et käsiloleva aasta oktoobris-novembris oleks järgmise aasta emissiooni kalenderplaan valmis. Ja mitte lihtsalt plaan. Teada võiksid olla ka kunstnike nimed, Eesti Postmargi veebiküljel olemas mitmed kavandidki. Erakorralisi marke peaks olema minimaalselt vähe. Plaani mõte kehtib ka eritemplite kohta.

Uute postmarkide väljaandmiseks võiks korraldada ka kunstnike avalikke konkursse, ideede võistlusi teemade leidmiseks jne. Maailmas on küll olemas näiteid, kus riigi markide kavandamine on antud sisuliselt ühe või
paari kunstniku kätesse, ent see tagab ühtlase taseme, kuid kindlasti mitte uudsust, värskust. Mõistagi nõuavad konkursid Eesti Postmargilt suuremat organisatsioonilist tööd.

===============
Tõdeti, et Eesti markide üldine tase on päris hea. Loomulikult on rohkem ja vähem õnnestunud marke. Värske uudisena saime teada, et Eesti markide 1999. a. aastakomplekt tunnistati hiljuti naaberriikide aastakomplektide hulgas parimaks. (Loodetavasti saame selle uudise kohta edaspidi lisateavet). Kuna markide kujundamine on piisavalt spetsiifiline, siis pole palju neid kunstnikke, kes sellega edukalt hakkama saavad. Sageli kavandina väga heana tunduv tegeliku margina enam nii hea ole.
==============

Ka margiaasta peaks avaliku küsitlusega kokku võtma, st üldsuse arvates parima margi selgitama. See koos loositavate pisimeenetega oleks parim postmargipropaganda. Küsitluslehte võiks katseliselt isegi koduaadressidel saata: selline makstud vastuse süsteem maksaks Eesti Postile sisuliselt vaid küsitluslehe trükikulu. Või siis võiksid lehed ja vastavad plakatid olla kõigis sidejaoskondades. Kindlasti peaks ankeet (ka inglise keeles) olema Internetis. Olen nt ise aastaid oma arvamust avaldanud Rootsi ja Austraalia markide kohta. Ei usu, et oktoobrikuus oleks võimatu huvilistele tutvustada nende markide kavandeid, mis veel aasta lõpuni ilmuvad - vastasel korral peab kaasa tundma Eesti Postmargile, kes elab n-ö peost suhu.

==================
Peadirektori sõnul on parima margi väljaselgitamise korraldamist pakutud Eesti Filatelistde Liidule. Eesti Postil pole rahaliselt võimalik selleks ürituseks suuremaid kulutusi teha. Internetiküsitlus parima margi
väljaselgitamiseks korraldatakse kindlasti. Mingit põhimõttelist vastuseisu Eesti Posti poolt parima selgitamiseks ei ole.
===================

Ka võiks Eesti Postmark võimaldada oma veebiküljel huvilistel muulgi ajal oma arvamust ja mõtteid markide kohta avaldada (see oleks ka n-ö võimalus auru välja lasta).

2. Trükiarv ja margimüük

Arutlemata trükikulude üle, väidan, et Eesti markide trükiarv on suur või pigem suur kui väike või normaalne. Rohkem kui 3-4 aastat tagasi emiteeritud margid peaksid olema saadaval üksnes aastakomplektidena.
Mitte nii, et need tuleks müügilt ära korjata, vaid nad lihtsalt peaksid otsa saama. Eestis on väliskorrespondentsi jaoks mõeldud markide piisav trükiarv minu hinnangul 200 000, riigisiseste kirjade jaoks aga 300 000. See on ainus võimalus tekitada suuremat kogumishuvi. Tean, et Eesti Postmargi argumendiks on: Tallinna filateelialetid ei näita asjade tegelikku seisu, kuid tean ka seda, kui vähe neist lettidest varasemate aastate marke nõutakse ning mingi saladus pole seegi, et seni on kasutuskõlblikest markidest (ka varasemate kiirete tariifimuutuste tõttu) täielikult läbi müüdud vaid kolm plokki ja umbes tosin marki, kui standardmargid
juurde arvata!

=======================
Teema käsitlus sellisest vaatepunktist oli paljudele filatelistidele uudiseks ning seetõttu seetõttu võiks sel teemal siin listiski eraldi sõna võtta ja asja arutada.
=======================

Ühtaegu peaks senisest enam jälgima markide müügi ja tellimisega seonduvat muudes linnades ja maakondades. Pole normaalne, kui mõni mark ilmumispäevaks müügile ei jõua või kui markide valik on
sideasutuses väga väike, ehkki laost on palju erinevaid võimalik saada. Kuidas siis muidu väljapool suurlinnu postmargihuvi tekitada? Ka on minu jaoks pisut segane Eesti Posti ja Eesti Postmargi omavahelised suhted -
need ei peaks tuntaval määral mõjutama margivalikut tavalises sidejaoskonnas. Samuti on Tallinna Postimaja filateelialetis natuke tüütu aastast aastasse kuulda seda, milline töötaja on saanud ümbriku või margi kätte ja milline mitte. Austades küll ranget raamatupidamisarvestust, ei tahaks siiski kuulda pärimisele tõdemust: "Minu vahetus alles täna algas ja mul seda veel ei ole" (kuigi varasemad 2-3 päeva on teine töötaja nõutavat asja müünud).

================
Eesti Postmark on Eesti Posti üheks allettevõtteks. Peadirektor juhtis tähelepanu sellele, et sidejaoskonnas müügil olev postmargivalik peab rahuldama vajadused erinevateks tariifideks. Väga rikkalikku margivalikut
piiravad kõigile kehtestatud limiidid.
===============

3. Temaatika

Mulle saadetud arvamusavaldustes on kõige enam kritiseeritud marki, mis ilmus Eesti Kongressi X aastapäevaks. Isiklikult hindan lähiajaloost Eesti Kongressi tegevust kõrgelt ja vormiliselt on ka mark laitmatu, ent veidi poliitplakatlik on see küll.

Huvi on tuntud ka selle vastu, kas kultuuri suurkujude sari jätkub. Ise küsiksin veel kord, miks jäi pooleli kirikute sari. Asi pole mu meelest teemas või kunstilises lahenduses, vaid ennekõike trükiarvus - Türi kiriku
mark, mis vastas tollasele soodustariifile, sai ju otsa!

On tehtud ettepanek, et igast looduse valdkonnast (vaated, floora, fauna) võiks aastas ühe ilusa fotomargi välja anda. Ka on tuntud huvi, miks Eesti Post ei tutvusta Eesti linde. Isiklikult ei ole ma päris veendunud, et fotode
laiem kasutamine end õigustaks. Loodusvaadete puhul küll, aga muidu peaks minipostkaartide trükkimist pigem vältima. Meil on ju nt õnnestunud WWFi sari ja Matsalu lindude margipaar, samuti loomaaia väikepoogen. Hilisemaid loomaaia üksikmarke ma õnnestunuks ei pea - kui raamistuse värvivalikut on teadlikult üksnes veidi muudetud, siis sellest sarjakujunduslikust kavatsusest saan ma aru. Küll aga mitte sellest, miks
peaks meie suhteliselt väikestel markidel suhteliselt väga laia tumedat raamistust kasutama, nii et kujutatavat objekti tuleb kirja saades tõsiselt uurida - millise loomaga tegu on. Ka toetan neid filateliste, kes leiavad, et
Eesti loodusele on proportsionaalselt rohkem tarvis tähelepanu pöörata, kui kunstlikult säilitatavatele haruldastele liikidele - seetõttu, et meie tavalisigi metsloomi ja -linde mujal ei pea leiduma (muidu poleks nt hundid Euroopa Liidu maades jahikeelu all).

============
Peadirektor hindas emissioonikomisjoni tegevuse temaatika kujundamisel piisavalt pädevaks. Esitatud taotlustest realiseerub postmargina väga väike osa.
============

Tähelepanu pööraksin ka kunstile, millest meil on kaks väga õnnestunud näidet (pereaasta ja Wiiralt, kuigi viimane, ehkki üksikmargiti kasutatav, on nähtavasti postitöötajate hulgas ebasoosingus) ja üks väga
ebaõnnestunud näide (toitlusorganisatsioon) . Valikut teha on mõistagi raske (ent seda ei peagi tegema emissioonikomisjon, selleks on kunstieksperdid!), aga teema oleks vajalik.

Ka soovitatakse rohkem tutvustada Eesti ajalugu, nt 2002. aastal möödub 300 aastat Põhjasõja Hummuli lahingust. Isiklikult ei oska öelda, kui suure tähtsusega konkreetne lahing oli (seda peaks ajalooraamatuist uurima), ent geograafilist hõlmatust laiendaks see kindlasti. Muide, paljud on juba saarte elanikele (tänu rahvarõivaile ja ka tuletornidele, mida pole ilmselt mõtete Kesk-Eestisse püstitada!) markide pärast kadedad.

Et markide aastane arv siiski endistesse piiridesse jääks, siis võiks kaaluda ka temaatiliste lisamarkide väljaandmist (nt seniste standardlisamarkide asemel või lisaks neile). Sellist moodust kasutatakse mitmes riigis. USAs, kus dollargi pole suur raha, ilmus mullu nt kaks linnumarki, üks 1- ja teine 2sendine, Austraalia on emiteerinud 5- ja 10sendiseid marke, kuigi põhitariif on praegu 45 senti (USAs 33 senti).

4. Tehnilised küsimused

On kaks rühma margihuvilisi: ühed, kellele see on lõtv hobi ja teised, kes tegelevad filateeliaga süvitsi. Viimaseid rõõmustavad trükivead (nt topeltaastaarv 30sendisel margil, trükk margi liimipoolele jms) ning
ootamatult selgunud erinevad hammastused (nt 3,3kroonine standardmark). Jäägu oskajaile nende rõõmud, kuid praegu, mil kirjade saatmine (st ka markide kasutamine) väheneb, oleks uute filatelistide kujundamiseks tarvis, et markide eristamiseks ei peaks luubi abil värvitooni uurima, tingimata poognamarki hankima või üsna vähe erinevaid hammastusi mõõtma, mis kustutatud ja leotatud markide puhul on pealegi problemaatiline - margid venivad. Seepärast teeks Eesti Post targalt, kui kasutaks margi uustrüki puhul mitte värvitooni või hammastuse muutmist, vaid lihtsalt uut aastaarvu. See vastaks ka asjade tegelikule seisule. Nii talitavad lätlased oma standard(vapi)markide puhul. (Muide, ka Eesti väliselt ühesugused rahatähed nt 1991. ja 1992. aastal trükitud 25kroonised kannavad trükkimis- mitte kujundamisaasta numbrit, N Liidus mündid erinesid, pangatähed mitte).

====================
Ettepanek standardmarkide lisatrükkide puhul ilmumisaata numbri kasutamiseks kiideti heaks.
===================

Oleks tore, kui ülaltoodust mõni mõte kasutuskõlblikus osutuks.

==================
Kõik tekstis esitatud üksikküsimused kohtumisel käsitlemist ei leidnud. Nagu eespool märgitud on see tervikuna Eesti Postile üle antud.
==================

Lugupidamisega
Ants Kaasik
26. 04. 00

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:905] RE: [EESTIFIL:904] Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- väike täiendus
Date: 27. aprill 2000. A. 15:47

Lugupeetud kolleegid!

Tahaksin veel lisada, et loomulikult ei lootnud ma tegelikult, nagu hakkaks Eesti Post kõigile margipilte hindamiseks kodudesse saatma. Ent kahjuks käitus ka vana filatelist Ossip Benenson eile läbimõtlematult, rõhutades, et parima margi selgitamine ongi filatelistide ülesanne (viitega Saksamaale). Tegelikult on see tava riigiti erinev. EFL oleks hea meelega nõus aitama kõiki materjale ette valmistada ja soovitusi andma, ent meil puudub võimalus laia valikkusega lävida (mida saavad teha sidejaoskonnad) ja raha (kui EPil on seda vähe, siis EFLil mõistagi veel vähem).

Hr Benenson unustaski eile ära, et Eesti pole Saksamaa ja EFL Saksa filatelistide organisatsioon. Tunnistagem ausalt - tegelikult koosneb meie liit küllalt väikestest ja üksnes väga põgusalt seotud hajutatud
grupikestest. Selline struktuur sobib hästi partisanisõjaks, aga mitte ühtse kampaania läbiviimiseks.

Reaalne peaks siiski olema see, et EFL valmistab ette kogu kava ja soovitused, aga hääletussedelid ja A4 või A5 formaadis lõppeva aasta marke tutvustavad värvilehed trükib Eesti Post ning paneb sidejaoskondadesse, kus huvilised saavad sedelid täita ja mingisse karpi panna või sideoperaatorile anda. Trükkimine maksaks ülimalt ühe postmargi kavandamise raha, lisaks võiks olla näiteks kolm aastakomplekti auhindadeks.

Minu eesmärk on endiselt selgitada, et parima margi konkurss on kasulik eelkõige Eesti Postile, sest paljud tavakodanikud ei teagi, kui palju meil aastas ilusaid marke ilmub ega oska neid ka otsida ja neist lugu pidada.
Seepärast vihastasin eile tõsiselt oma kolleegi peale EFLi juhatusest.

Tervitades
Ants Kaasik

PS Üldiselt eeldasin, et markidest tuleb juttu rohkem, tegelikult räägiti eile põhiliselt templeist, mida neile lüüakse...
A.K.

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Cc: <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:906] Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- II osa
Date: 27. aprill 2000. A. 19:09

Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- II osa

Kõigepealt vabandan, et kohtumisel osalenud filatelistide nimekirjast eelmises osas jäi välja Jüri Kenn'i nimi!

Tembelduse kvaliteet kutsus esile elava arutelu. Eesti Post tõstis esile nende poolt tehtud olulisi kulutusi tembelduse kvaliteedi parandamiseks uute templite ning tembeldusmasinate muretsemise näol. Paljudel juhtudel on siinset tembelduse kvaliteeti esile tõstnud ka Eesti Posti külastanud kolleegid.

Filatelistid tunnistasid küll olukorra tuntavat paranemist, kuid jäid seda meelt, et tembelduse kvaliteet võiks veel palju parem olla.

Tiit Talmre tõstatas templite puhastamise küsimuse, vastavate vahendite olemasolu kohtadel ning postiametnike kohustused selles küsimuses. Eesti Posti esindajad tunnistasid, et mingeid spetsiaalseid templite puhastamise vahendeid kasutusel pole ning postiametnikud peavad ise leidma vahendid võimaluse templite hoolduseks.

Jaan Otsasoni ettepanek templivärvi keskse muretsemise kohta kiideti heaks ning tulevikus saab see nii olema. Nii peaks olema välditud vähesobivate värvide kasutamine.

Aivar Kuuskvere poolt tõstatud probleem tembeldusmasinate poolt lõhutud postmarkidest kohtas Eesti Posti esindajate kahtluse, kas pole neil juhtudel tegu halvasti kleebitud markidega. Kasutatakse ju neid masinaid mujal maailmaski. Kuna süüdistused keskendusid ühele konkreetsele masinale (TALLINN M), siis lubati seda masinat kontrollida.

Jaan Otsason rääkis ka frankeerimismasinate templijäljenditest. Vanade N. Liidu aegsete kvaliteet on äärmiselt halb. Uute (punase templivärviga) masinate kvaliteet on küll palju parem, kuid see ei suuda siiski võistelda naaberriikide omade väga hea kvaliteediga.

Tembelduse kvaliteet oleneb suuresti ka templi kasutaja oskustest. Ka väga hea templiga saab teha viletsa jäljendi. Seetõttu on oluline, et kõigile töötajatele ning eeskätt uutele töötajatele õpetataks õigeid töövõtteid.

Kui Tallinnas on eritemplid sageli ning kogemustega tembeldajad olemas, siis neis kohtades, kus seda harva ette tuleb, tuleks eelnevalt huvi tunda kuivõrd kogenud on need postiametnikud, kes eritemplit kasutama hakkavad. Kasulik oleks koos eritempliga saata ka juhend selle kasutamise kohta.

Teema lõpetuseks pakkus Jaan Otsason välja idee hakata korraldama parima tembeldaja konkurssi, mille puhul hinnang kvaliteedile tuleks filatelistidelt.

Hetkel katkestan ülevaate kirjutamise ning loodan seda peatselt jätkata.

Tuletan meelde, et kõigi osalejate kommentaarid-täpsustused on jätkuvalt teretulnud andmaks toimunust maksimaalselt objektiivse ülevaate.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: <elmo@hot.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Cc: <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:907] Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- III osa
Date: 28. aprill 2000. A. 2:03

Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- III osa

Järgnevalt tahaksin käsitleda veidi laiemalt kaht teemat, mis kohtumisel teatava mõttevahetuse esile
kutsusid ning on mõlemad seotud RE Eesti Posti poolt 1995. aastal välja antud dokumendiga: "Juhend
saadetiste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja kättetoimetamiseks". Jutt on erikustutustempliga kustutatud markide kasutamisest postimaksevahendina ning portreemarkide tembeldamisest. Neid teemasid on listis ka varem käsitletud, kuid teemad on jätkuvalt aktuaalsed. Kõigepealt paar tsitaati eelpool nimetatud juhendist.

III peatükk: Liht- ja tähtkirjad, panderollid, postkaardid
Väljuva ja läbiva korrespondentsi töötlemine

p. 32. Kogu väljuv korrespondents pärast korrastamist tembeldatakse (postiasutuses musta templivärviga,
postivagunites -- punase templivärviga). Margid kustutakse kalendertempli jäljendiga nii, et oleks välistatud nende teistkordne kasutamine. Portreemarkide kustutamisel ei tohi kalendertempli jäljend määrida näo
kujutist, piltpostkaartide ja -ümbrike tembeldamisel ei tohi templijäljendit lüüa joonisele.

p. 33. Erikustutustempli jäljendiga väljuvaid kirju tembeldatakse täiendavalt tavalise kalendertempliga sel juhul, kui saatja annab need postile teisel või järgnevatel päevadel pärast erikustutust; erikustutustemplil puudub ringikeeratav kuupäev; kustutustempel on ette nähtud kasutamiseks enam kui ühe päeva kestel. Teises postiasutuses tembeldatakse selliseid kirju tavalise kalendertempliga üldistel alustel. Kalendertempli jäljendit ei tohi lüüa erikustustempli jäljendile.
(Juhend saadetiste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja kättetoimetamiseks, RE Eesti Post, Tallinn 1995, lk.5)

Mõistmaks juhendi tsiteeritud punktide tausta, tuleb märkida, et need on identsed NSV Liidu Sideministeeriumi 1984. a. 13. märtsi käskkirjaga nr. 93 kinnitatud postieeskirjade tehnoloogilise osa 3. peatüki punktidega 34 ja 35.(Postieeskirjad. Tehnoloogiline osa, Eesti NSV Sideministeerium, Tallinn 1987, lk. 18)

Kohtumisel tegid filatelistid ettepaneku kaotada erinõuded portreemarkide tembeldamiseks ning kaotada
ebamäärasus seoses erikustutustempliga tembeldatud markide kehtivusest postimaksevahendina. Seega saaks erikustutustempliga kustutatud markidega frankeeritud saadetisi teele saata ainult vastava paiga
postiasutusest ning ainult erikustutustempli kasutamise päeval. Igal muul ajal ning igas muus paigas
suhtutatakse kõigisse postitempli jäljendiga kustutatud postmarkidesse sarnaselt, kui kasutatud markidesse, mis postimaksu tasumiseks ei sobi. Seega ei ole võimalik Eesti Postmargi poolt valmistatud erikustutustempliga ümbrike või postkaartide postitamisel arvesse võtta erikustutustempliga kustutatud markide väärtust postimaksu tasumisel mujal, kui ainult erikustutustempli asupaigas ja selle templi kasutamise päeval.

Mõistagi tuleb Eesti Postil eelpool nimetatud ettepanekute realiseerimiseks ära muuta kehtiva juhendi vastavate punktide sõnastus.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Cc: Maire Lodi <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:909] Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- IV osa
Date: 28. aprill 2000. A. 17:39

Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- IV osa

Nagu ülevaate esimeses osas kirjutasin, esitas ka Rein-Karl Loide Eesti Postile kirjalikult ülevaate eelkõige tembeldamisega seotud probleemidest. Esitan selle teksi samuti täies mahus
==============
lisades joonte vahel selgitusi ja kommentaare kohtumisel antud vastustest ning mõnel juhul ka minu enda poolseid selgitusi. Mõnes küsimuses on kohtumise ülevaate eelmistes osades vastus või kommentaar antud ja neid ma üle kordama ei hakka.
Elmo Viigipuu
==============

Filatelistide arvamusi ja kommentaare postieeskirjade ja tembelduse kohta

Viimasel ajal on tänu Elmo Viigipuu poolt toimetatavale "filateelialistile", filatelistide isiklikele kogemustele ja erinevatele filatelistide kokkutulekutele aktiivselt arutatud postist läbi käiva materjali sobivust kollektsionääridele, kes on ühed olulisemad postiajaloo uurijad ja talletajad. Kui NL ajal oli tõsiseks probleemiks tembelduse kvaliteet ja mõnest sidejaoskonnast ei õnnestunudki saada korralikke templijäljendeid, siis uute templite kasutuselevõtmisega paranes tembelduse kvaliteet oluliselt. Paraku tuleb aga tunnistada, et postist läbi käinud kirjade tembelduse kvaliteet jätab viimasel ajal kahjuks jälle üsna palju soovida, seda just käsitemplite osas. Tegemist on ilmselt kahesuguste probleemidega. Kiiremaks tembeldamiseks võetakse pakk ümbrikke ja hakatakse neid siis "ülalt" alla tembeldama. Kuna ümbrike
kuhi ei ole tasane, siis tulevad templijäljendid üsna viletsad ja neist on raske välja lugeda nii kohta, kui ka kuupäeva. Teiseks probleemiks on nähtavasti see, et templeid ei puhastata regulaarselt (kas selle kohta on
üldse mingeid reegleid ?), ega kontrollita ka templijäljendi kvaliteeti.

Selleks, et täpsemalt formuleerida oma probleeme, oleks vaja teada momendil kehtivaid postieeskirju. Nii näiteks ei ole teada, millised kirjad tembeldatakse kohalikes postiasutustes ja millised lähevad Tallinnas
postitöötluskeskusesse. See kord on vist muutunud. Oli aeg, kus kohalikus sidejaoskonnas tembeldati ainult need kirjad, mis olid adresseeritud sama sidejaoskonna teeninduspiirkonnas elavatele adressaatidele ja kõik ülejäänu läks PTK-sse.

====================
Eesti Posti peadirektori sõnul kohalikele kirjadele saabumistemplit ei lööda. Tallinna sidejaokonna ruumides asuvate postkastide kirjad tembeldatakse kohapeal. Väljaspool sidejaoskondi paiknevatesse postkastidesse pandud kirjad tembeldatakse postikeskuses.
===================

Momendi olukord: väga paljud templid ei ole loetavad ja seetõttu ei sobi nad kollektsioneerimiseks, ega ka juhul, kui on vaja tõestada saatmiskuupäeva. Arvame, et seda saaks ilmselt parandada. Masintemplitega on samuti probleeme, sest nad kipuvad ümbrikke määrima. Tembelduse kvaliteeti aitaks oluliselt tõsta nõue (peaks olema sisse kirjutatud mingisse postieeskirja), et postisaadetisele löödud templil peab olema loetav saatmiskoht ja kuupäev. See oleks analoogiline nõudega, et margid ei tohi olla määrdunud, ega vigastatud.

===================
Eesti Post ei pea marki vigastatuks, kui margil väike nurk ära on. seega on Eesti Posti nõuded postmargi kvaliteedile leebemad kui filatelistidel. Tiit Talmre juhtis tähelepanu asjaolule, et nurga ärarebimine võimaldab postmargi teistkordset postimaksevahendina kasutamist, kui margi esmakordsel tembeldamisel templijäljend vaid margi nurgale satub. Sama kahtlus tekib juhul, kui margid on kleebitud servapidi üksteise peale. Ka need asjaolud võiksid soosida postmarkide hoolikat kesktembeldust.
====================

Saabumistempel. Seda kohalikele kirjadele ei lööda. Siin on probleem selles, et on filateliste, kes on huvitatud saabumistempli olemasolust kirjal. Tundub nii, et mõnedele filatelistidele lüüakse nende "oma" sidejaoskonnas
soovi korral ka saabumistempel. Kuidas reguleerib saabumistemplit postieeskiri? . Võiks ehk olla ühene lahendus - neid kas lüüakse kõigile kirjadele, või siis üldse mitte.

=================
Nagu eespool juttu oli, ei saa saabumistemplit praegu vaid kohalikud kirjad. Eesti Posti esindajate sõnul on paljud riigid saabumistemplist loobunud. Jäi mulje, et lähiajal Eesti Post seda ei kavanda ning mittekohalikud
tembeldatakse. Mis kaugemastulevikus tehakse pole mõistagi teada.
=================

Filatelistide "erihuvid". Üldiselt ei saa kellelegi keelata kogumast seda, mida ta soovib. Küsimus on aga selles, et filateelias on välja kujunenud teatavad üldiselt aktsepteeritavad kogumisobjektid ja erisoovid, mida posti tavategevus ei pruugi aktsepteerida. Neid võiks mingil viisil reguleerida, kas täiendustena eeskirjadesse, mida võib kliendi erisoovi korral teha igas postiasutuses ja mida mitte, või siis "filateeliaakna" loomisega ja sellele täiendavate eeskirjade tegemisega filatelistlike tembelduste tegemiseks.

===================
Suuremates postkontorites tulevad ilmselt tõesti konkreetsed kassad, kus filatelistide erisoovid tembelduse osas täidetakse. Väiksemates asutustes kus vaid üks teeninduskoht ongi tuleb sel ka filatelistide soove täita.
===================

Näide: tembelduste suhtes jagunetakse kahte suurde kategooriasse. Ühed koguvad nii marke kui postist läbi käinud kirju, millel mark oleks maksimaalselt templiga kaetud (margil nii templi kohanimi kui ka kuupäev). See kuulub postiajaloo alla, kus põhiobjektiks pole mitte mark vaid tempel ja ka kustutatud markidel eraldi soovitakse näha täistemplit, sõltumata sellest kas on temaatiline või portreemark. (Loodetavasti eeskirjades ei ole keeldu näopildile margil templit lüüa). Teine seltskond kogub aga marke ja ümbrikke, kus margil on
minimaalne templijäljend. Need on enamasti teemafilatelistid, kelle peamine huvi pole seotud mitte templi, vaid mingi margil oleva motiiviga, mis peab tingimata olema nähtav ja mitte templijäljendiga kaetud. Arvame, et kui filatelist postitab oma kirja ja soovib ühe- või teistsugust tembeldust, siis seda oleks võimalik saada (kas just igast postkontorist, aga vähemalt oma elukohast mitte väga kaugel). Üks võimalus on see, et kirjal on kleebis, kus on märgitud soovitud tembeldusviis ja vastavalt sellele ka postiasutuses tembeldatakse (eemaldades kleebise).

================
Kleebise kasutamist ei peetud võimalikuks. Erisoovidega tuleb pöörduda teenindaja poole (suuremas kontoris vastava teeniduskoha töötaja poole).
===============

Mitmed filatelistid soovivad, et kirjale löödaks veel täiendav templijäljend (margistamata kohale), nii nagu on viimasel ajal kombeks eritemplitega. Probleem eritemplitega. Kas eritembeldusega ümbrik on ka hiljem
postitatav? Kui eeskirjades keelatakse kustutatud markide kasutamine, siis ei tohiks seda lubada ka esimese päeva, ega muudele eritemplitele. Kui aga nende kasutamist lubatakse ja post lööb sel juhul kirjale lisaks
kuupäevatempli, siis ikkagi tuleks selliste ümbrike kasutamisaega piirata. Pole ilmselt ka viisakas, kui näiteks presidendi või laulupeo FDC-d saadetakse aastaid hiljem.

Tembeldused, mis pole seotud posti minevate kirjadega. Oleks küll ülimalt soovitav ja meie arvates ka postile kasulik kui filatelistide mõistlikke soove rahuldataks. Siin tekib ka probleeme, aga neile tasuks mõelda ja otsida mõistlikke lahendusi. Lahtisi marke võiks kliendi soovil tembeldada (nii täistempliga kui ka väiksema templijäljendiga), sest on veel küll filateliste, kes on huvitatud templiga markide kogumisest ja postist läbi käinud ümbrikelt on neid küllalt raske leida (st. selliseid, mida võiks panna kogusse). Sama on ka paberile või muule alusele kleebitud markidega, kui ka ilma aadressita ümbrikule või postkaardile kleebitud markidega. Viimaste korral võiks arvestada seda, et markide kogunominaal oleks vähemalt võrdne minimaalse lubatud nominaaliga (kirjal näiteks momendil 3.60 ja postkaardil 3.10). Põhjus, miks viimaseid peaks lubama, on selles, et rida filateliste kogub esimese päeva ümbrikke, aga mitte esimese päeva eritempliga vaid hoopis
tavalise esimese päeva kuupäevaga kalendertempliga. Ülalmainitud postiajaloo seltskond kogu maailmas ei pea eritemplitest midagi, vaid tunnistab ainult kalendertempleid. Kui esimese päeva eritemplit saab teha ilma aadressita ümbrikule, siis miks ei tohi sellele lüüa sama kuupäevaga kalendertemplit? Ilma aadressita kirja tembeldamine kätte võib tekitada probleeme siis, kui neid kasutatakse mingite saadetiste tõestusena (näiteks 31. märtsi kuupäeva tempel, mida võib hiljem sokutada maksuametisse tõestamaks "õigeaegselt" postitatud
tuludeklaratsiooni, jne.). Niisuguseid asju tuleks laiemalt uurida, kas mujal maailmas saab postitempel olla juriidiline tõestusmaterjal?

Mingi filateliste rahuldav lahendus neile probleemidele võiks ikkagi olla. Küsimus on selles, kas erisoove võiks (või peaks) täitma iga postiasutus või ainult teatavad "filateeliakassad"? Nii ühel kui ka teisel juhul peaks olema ka ametlikud reeglid, mida tohib ja mida ei tohi teha. Loogilisem oleks, et erisoove saaks täita ainult spetsiaalsetes "filateeliakassades" ja siis on ka teada vastavad templid, mis võivad markidel või aadressita
kirjadel olla ning nende päritolu oleks fikseeritav.

Veel probleeme. Postieeskirjades on keelatud rikutud markide kasutamine. See on igati õige, kuid siin on õnnetus selles, et kes ütleb, milline on rikutud mark ja milline mitte. Filatelisti seisukohalt on juba üks rikutud hammas praak ja seda ei tohiks siis ka kirja peal kasutada, sest mark on ju rikutud. Järelikult, kusagil peab olema täpselt määratletud, milline on rikutud mark. Enamuse filatelistide kogemus ütleb seda, et tavalisest postkontorist ei tasu küll kollektsioonikõlbulikke marke otsida, sest suurem enamus postitöötajatest marke rebida ei oska. Siin ehk tasuks kasutada filatelistide abi, kes oleks küll nõus oma elukoha postkontoris konsulteerima nii markide rebimise kui ka tembeldamise küsimustes.

Viimasel ajal on liikunud palju rebitud või pööratud nurkadega kirju. Nende täpne päritolu pole teada. Mina isiklikult ei usu, et marke rikuvad masinad, pigem on asi markide kleepimises. Ega marki korralikult kleepida polegi nii lihtne ja seetõttu on arvatavasti paljud margid ainult mõnest kohast kinni. Postikotis omavahel liikudel lähevad aga margid kergelt katki või kahekorra. Seepärast tuleks ehk kõigepealt selgeks teha, kuidas niisugused asjad tekivad.

Lõpetuseks. Igas sideasutuses peaks olema rohkem reklaame kirjade õige vormistamise kohta. Paraku ei tea paljud inimesed, kuhu kirjutada aadress ja kuhu oma ehk saatja aadress, ning kuhu kleepida margid. Tänapäeval saadetakse virnade viisi igasugu reklaame postkasti. Võib-olla tasuks ka postil trükkida mõnesugune reklaam, kus on peal kirja vormistamine ja näiteks see, et iga inimene võib tellida omale posti teel filateeliamaterjali (seega reklaam, mis pakuks võimalust abonementtellimusteks).

Esialgsed mõtted kirja pannud R.-K. Loide
10.04.00

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Cc: Maire Lodi <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:910] Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- V osa
Date: 28. aprill 2000. A. 19:26

Eesti Posti ja filatelistide kohtumine -- V osa

Ago Papp tõstatas probleemi sadamate lähedal asuvate postiasutuste töötajate asjatundlikusest laeva ning mereposti kohta käivate eeskirjade ning juhendite osas.

Aivar Kuuskvere rõhutas, et filatelistid on Eesti Posti jaoks eelkõige kliendid ning soovis, et suhtumine oleks vastav.

Kuna mitmed postiametnikest teenindajate töö kvaliteedi probleemid sõltuvad väljaõppest siis pakkus Aivar võimalust kutsuda koolitusüritustele lektoriteks ka kogenud filateliste.

Lausa järjejutuks kujunenud ülevaate lõpetuseks panen lühidalt kirja kohtumisel minu enda poolt välja pakutud ettepanekud.

Kui info saamine Eesti Postmargilt laabub hästi, siis sama ei saa öelda kohalike postkontorite uudiste kohta. Seetõttu oleks otstarbekas kui kõigi maakondlikud postkontorid oleksid esindatud filatelistide listis
eestifil@hinet.ee ja edastaksid sinna ise operatiivselt filatelistidele huvi pakkuvaid kohalikke uudiseid. Kõige enam sobiksid postkontorite need töötajad, kes oma ametitöös peavad kõige muu kõrval korraldama filatelistide teenindamist.

Konkreetselt soovivad filatelistid EELNEVAT informatsiooni kõigi eriliste templite või templiklisheede kasutuselevõtust, postiasutuste avamistest või sulgemistest (postitemplite esimest või viimasest kasutuspäevast). Õigeaegne informatsioon võimaldab filatelistidel saata enda poolt vormistatud kaardid-kirjad vastavasse postiasutusse tembeldamiseks ning Eesti Post saaks nõnda väga konkreetse täiendava tasu.

Võimaldamaks postiajaloo uurimist ning tundmaõppimist võiks Eesti Post oma trükiste trükiarvu määramisel silmas pidada ka filatelistide võimaliku huviga:
- postiajalugu tutvustavad raamatud
- postitariifide kogumikud
- postieeskirjad ning juhendid, eeskätt need, mis kajastuvad postisaadetiste vormistuses.

Eesti postmarkide ning muu filateeliatoodangu tõhusamaks müügiks ning kogujate arvu suurendamiseks on väga oluline tutvustada Eesti Posti veebilehel võimalikult täielikult KÕIKI seni ilmunud postmarke, eritempleid,
ümbrikke, postkaarte, aastakomplekte -- kogu seni tehtud toodangut. Kogu info peaks olema tutvustatud filatelistlikus mõttes korrektselt (õigesti grupeeritud, koos kogu vajaliku teatmeinfoga). Kõiki tooteid, mida Eesti
Postmargil on pakkuda, peaks saama veebilehelt otse tellida/osta. Igale kogujale on väga oluline informatsioon kogutava kohta ning hea korrektne informatsioon on sageli otsustavaks teguriks vastava teema uute kogujate
lisandumiseks.

Teatasin valmisolekust tihedamaks koostööks Eesti Filateelia ja Eesti Posti veebilehtede tegemisel.

==============
Sellega ma kohtumise ülevaate ka lõpetan. Olude sunnil sai see mitmeosaline ning mõneti kaootiline. Loodetavasti mingi ettekujutuse see toimunust andis. Tahaks väga loota, et Ants Kaasiku täpsustav sõnavõtt ei jää ainukeseks ning teisedki osalised täiendavad-täpsustavad minu poolt esitatut. Eriti hinnatav oleks kohtumise teise osapoole arvamuse jõudmine meie listi.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivar@nvv.ee>
To: list hinet <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:912] Veel EP juhtkonna ja filatelistide kohtumisest
Date: 30. aprill 2000. A. 9:51

Tere !
Edastan veel mõningad mõtted, mida sai peale kohtumise ametliku osa lõppu vahetatud pr. M. Lodi,pr.R.Nuu ja hr. H.Unt`iga.

1. Kuna EP juhtkonna poolt jäi nende sõnavõttudest kõlama mõte( vähemalt allakirjutanu arvates), et filatelistid ei tee ettepanekuid, mida ilmutada, mida posti töös ja ka "Eesti Postmargi" töös paremaks muuta, siis ootaks nagu eelkõige ettepanekuid ja alles siis kriitikat. Minu poolt sai välja öeldud see, et olen oma ettepanekuid ja vast ka nn"kindlaid nõudmisi" alati esitanud ja lootnud et nendest ka kasu sünnib, aga kahjuks neid ei arvestata ja kui ikka pika aja jooksul neid ignoreeritakse, ega siis oskagi enam millegagi "aidata" kui kriitikaga. Aastaid olen "Eesti Postmargi" juhtkonnale otsesõnu välja öelnud, et kui on vaieldavusi kui ka küsitavusi, siis on koht kus küsida, olen nõus alati aitama. Aga nende aastate jooksul ei ole tulnud ühtegi telefonikõnet.., kahjuks. Nii et kordan veel kord üle. Minu telefonid on kodus (27) 457 459 ja taskus 250 13 164. Ootan küsimusi, lugupeetud "Eesti Postmark", kui aga probleeme on ja aidata saan.

2. Veel oli juttu nn. "kohalikest tariifidest". Pr.Nuu ja pr.Lodi jutust jäi kõlama mõte, nagu oleks filatelistid või vähemalt üks filatelist Tartumaal möödunud aastal valdadele kehtinud soodustariifi kehtestamise taga olnud. Vastan kindlalt ja kätt südamele pannes, see oli Tartu Postkontoris töötava projektijuhi apsakas, mis käiku läks ja paberites jagavad inimesed selle "oma kasuks pöörasid". Dokumentaalne tõestus asjale on, kes soovis, sai seda ka listis lugeda.

3. Juttu oli veel infobrozüürist, mida "Eesti Postmark" võiks oma "toodangu" propageerimiseks välja lasta, nii neli korda aastas. See leidis aga kindla vastuseisu, kuna põhjenduseks toodi rahapuudus. Minu arvates on aga põhjus selles, et kahjuks ei ole margitoodang kas siis kunstnike või "Vaba Maa" süül õigeaegselt valmis ja mida sa ikka reklaamid veel mitte olevat asja. Tiit Talmre arvas, et kindlad lepingud nii kunstnike kui ka trükikodadega peaks sellise mitteõigeaegsuse ära likvideerima ning siis oleks "Eesti Postmargil" ka toodang õigeaeselt käes ja ei ole põhjendatud, et infobrozüüri ei võiks välja lasta. Tema arvates puudub tahe seda tööd lihtsalt teha.

Lugupidamisega Aivar Kuuskvere

PS. Loodan, et kohtumisest saab sündima kasu. Tundub, et nii mõningaidki filatelistide ettepanekuid võetakse arvesse,nagu sai Elmo ülevaates kõigile edastatud. Jõudu koostööks, Lugupeetav Eesti Post ja Eesti Postmark.

Tagasi sisukorda

From: <toomas@linnu.tartu.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:922] braavo!!
Date: 09. mai 2000. A. 15:38

Ja"lle saab hyyda "Braavo!" Eesti Post(marg)ile! Ja 6nnitleda neid ja"rjekordse geniaalse idee puhul, kuidas ka"si v6imalikult sugavalt filatelistide rahakotti ajada - nyyd siis yks mark neljas erisuguses va"ikepoognas! Kindlasti to"o"tab idee ha"sti, ainult ei tea, kui pikas perspektiivis just...

Qnnelik mittefilatelist Toomas

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:923] braavo!!
Date: 09. mai 2000. A. 16:32

<toomas@linnu.tartu.ee>

> nyyd siis
> yks mark neljas erisuguses va"ikepoognas!

Selgituseks:
- tänase uudismargi 5x2 väikepoognad on trükitud 4 kaupa trükipoognas
- neil neljal väikepoognal on ülemise margirea kolmanda margi kohal poogna serval üks kuni neli lapsefiguuri olenevalt mitmenda väikepoognaga on tegemist
- poogna serval olev lapsefiguur on täpselt samasugune kui see on margil all vasakul.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: AntsTagel <ATagel@mineco.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:924] braavo!
Date: 10. mai 2000. A. 8:31

Eesti Postmargile annan veelgi parema idee: numereerige poognas kõik margid,siis saab tuvastada,millise margiga poognas on tegemist! Ja raha voolab kokku lademetes Eesti Postile! Õnneks olen mina juba aastaid sellest kogumismaaniast prii ja kutsun üles ka teisi. Jagan täielikult Tooma seisukohta. Kuna mul on aga kaks kogujat välismaal,siis pean paratamatult selle lollusega kaasas käima ja mitte kuidagi ei suuda neile tõestada, et postmarke ei ole müügil ja just selliselt nagu vaja. Siiani otsin 3.60 uustrüki vasakut alumist numbriga nelikut. Mida ei ole,seda ei ole. Müüjad väidavad,et laost ei väljastata. Eilsegi väikepoognaga - on müügil ainult ühe ja kahe mehikesega. Ma saan aru ja annan endale aru,et Helduril on raske,aga ärge tehke enda tööd ise raskemaks igasuguste lollustega. Ja kui miski on valmistatud,siis paisake müüki sellisel hulgal,et iga tahtja saaks oma. Vastasel korral tuleb kriitika ja siis on kritiseerija jälle paha ja halb mees.   

EFL ja EP kohtumisest. Tänaseni ei ole välja toodud selle kohtumise tegelikku tausta ja valitsenud õhkkonda. Ma küsin siis otse: kas kohtumisel osalenud on EP palgal või on miskit muud moodi selle monstrumiga seotud? Kas keegi julges üle laua küsida EP peadirektorilt arvuti kasutamise oskusest? Kas keegi tõstatas
üles küsimuse,miks ei olnud kohale kutsutud kedagi ministeeriumist? Kas julgeb keegi kohtumisel osalenu mulle vastata?

Ants Tagel

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:925] braavo!
Date: 10. mai 2000. A. 9:11

From:  AntsTagel
Subject: [EESTIFIL:924] braavo!

>EFL ja EP kohtumisest. Tänaseni ei ole välja toodud selle kohtu-
mise tegelikku tausta ja valitsenud õhkkonda ...

Mida Sa õhkkonna all silmas pead? Kui seda, et kohati kippus mõttevahetus asjatult teravaks minema, siis kippus küll. Sellest ei ole minu meelest aruteludel kunagi kasu. Konkreetselt aga olid Elmo Viigipuu ülevaated
kohtumisest vägagi põhjalikud.

>Ma küsin siis otse: kas kohtumisel osalenud on EP palgal või on miskit muud moodi selle monstrumiga seotud?

Ei ole. Kui ei ole, kas oleksime siis pidanud Postimaja ümber lükkama või? Mina isiklikult arvan, et me arutasime asju, mida võiks teisiti teha või peaks tegema.

>Kas keegi julges üle laua küsida EP peadirektorilt arvuti kasutamise oskusest? Kas keegi tõstatas
üles küsimuse,miks ei olnud kohale kutsutud kedagi ministeeriumist? Kas julgeb keegi kohtumisel osalenu mulle vastata?

Ministeeriumi ametnikud ei ole arvatavasti nii kursis templite ja muuga, kui vahetud tegijad.

Tundub, et olen julgenud.

Lugupidamisega
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: AntsTagel <ATagel@mineco.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:926] braavo
Date: 10. mai 2000. A. 9:16

Unustasin veel selle kohtumisega seoses. Tahaks teada, mida iga EFL poolt määratu sinna laua taha, konkreetselt rääkis ja sõna võttis. Ja mind eraldi huvitab punkt,mis puudutas postiajaloolisele materjalile ligipääsu ja vastavaid reegleid sinna juurde. Kas oli kellelgi EP poolt need lauale panna? Julges keegi
küsida? Niipalju veel teadmiseks,et Siseministeeriumist sain vastuse(ka suulise),et e-postile vastamise kohustus hakkab kehtima selle aasta detsembrist.

Ants Tagel

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Cc: Maire Lodi <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:927] EP ja filatelistide kohtumine
Date: 10. mai 2000. A. 9:37

AntsTagel <ATagel@mineco.ee>
Subject: [EESTIFIL:926] braavo

> Unustasin veel selle kohtumisega seoses. Tahaks teada,mida iga EFL poolt määratu sinna laua taha,konkreetselt rääkis ja sõna võttis.

Püüdsin oma ülevaates märkida ka ühe või teise küsimuse tõstataja nime. Rohkem lisada ei oska. Kui keegi oskab täpsustada, siis on see väga teretulnud.

> Ja mind eraldi huvitab punkt,mis puudutas postiajaloolisele materjalile ligipääsu ja vastavaid reegleid sinna
> juurde. Kas oli kellelgi EP poolt need lauale panna? Julges keegi küsida?

Sellest probleemist rääkisin ise. Jutt oli Eesti Posti ja tema allettevõtete trükistest, mis käsitlevad postiajalugu (Viljandi brožüüri näitel), postieeskirjades ja juhenditest. Vastuseks lubas Eesti Posti peadirektor edaspidi filatelistide huve rohkem arvestada.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: AntsTagel <ATagel@mineco.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:929] braavo!
Date: 10. mai 2000. A. 10:29

Okei - kaim! Millest eilne braavo! alguse sai? Vastad mulle,et me arutasime asju,mida võiks teisiti teha või peaks tegema. Miks siis eilne braavo! alguse sai? Arutasite ju asju.

Ants Tagel

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:930] braavo!
Date: 10. mai 2000. A. 11:25

AntsTagel <ATagel@mineco.ee>

> Okei - kaim! Millest eilne braavo! alguse sai? Vastad mulle,et me arutasime asju,mida võiks teisiti teha või peaks tegema. Miks siis eilne braavo! alguse sai? Arutasite ju asju.

Sõnastaksin probleemi küsimusena: kas filatelistid on huvitatud, et ühe trükipoognana trükitud müügipoognad oleksid hõlpsasti eristatavad? Peaks ju olema võimalik Eesti Postmargi poolt trükikojale nõude esitamine, et korraga trükitavad poognad oleksid täiesti identsed.

Kui olen asjast õigesti aru saanud, siis Ants Tagel ja Toomas Jüriado pooldavad ühesuguseid poognaid. Olen ka ise sama meelt. Kas on ka teistsuguseid arvamusi? Sel teemal võiks siin listis arutleda küll.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:931] braavo!
Date: 10. mai 2000. A. 11:48

From: Elmo Viigipuu

> Sõnastaksin probleemi küsimusena: kas filatelistid on huvitatud, et ühe trükipoognana trükitud müügipoognad oleksid hõlpsasti eristatavad? Peaks ju olema võimalik Eesti Postmargi poolt trükikojale nõude esitamine, et korraga trükitavad poognad oleksid täiesti identsed ...

Mul on tunne, et kogu kurja juur on poognaile trükitud tellimusnumber, mis on meid sutike hulluks ajanud. Kui pöörata hirmus suurt tähelepanu marke ääristavale raamile (makulatuurile), siis peaks ju hümni ja mõisate marke ka terve poognana kogusse panema. Samamoodi 25 kaupa trükitud markide ülemise ja alumise lehe... Ma ei pööraks ka väikepoogna puhul neile mehikestele erilist tähelepanu. See on lihtsalt üks huvitav idee neid erinevalt kujundada, ilma kohustuseta neid kõiki endale kogusse panna.

Mõistagi on see mu isiklik arvamus.

Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: <toomas@linnu.tartu.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:932] braavo!
Date: 10. mai 2000. A. 13:07

>
> Mul on tunne, et kogu kurja juur on poognaile tr�kitud tellimusnumber, mis on meid sutike hulluks ajanud. Kui p??rata hirmus suurt t?helepanu marke ??ristavale raamile (makulatuurile), siis peaks ju h�mni ja m isate marke ka terve poognana kogusse panema. Samamoodi 25 kaupa tr�kitud markide �lemise  ja alumise lehe... Ma ei p??raks ka v?ikepoogna puhul neile mehikestele erilist t?helepanu. See on lihtsalt �ks huvitav idee neid erinevalt kujundada, ilma kohustuseta neid k iki endale kogusse panna.
>
Tere!
Ja juba ette vabandust j6hkra reageeringu pa"rast, aga selle jutu peale ei oska ma kyll muud ytelda, kui tsiteerida vana ytlust: "Loll on see, kes vabandust ei leia!". Sest see, mida arvab isand Kaasik, ei oma ju ausalt o"eldes mingit ta"htsust. Oluline on see, mis ilmub kataloogidesse. Ja mul pole kyll mingit alust kahelda, et need va"ikepoogna-erimid k6ik ka kataloogitud saavad, nimetagu keegi siis pealegi poognaservi makulatuuriks... Ma usun, et suurema osa jaoks inimkonnast on makulatuur ka maailma k6ige kallimad margid!

Natuke ylema"a"ra kerkinud verer6huga
Toomas

Tagasi sisukorda

From: AntsTagel <ATagel@mineco.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:933] braavo
Date: 10. mai 2000. A. 13:54

Nagu ma siin kiirelt kohtumise kokkuvõtte silme eest läbi lasen ja loen,möödus kohtumine tegusas ja kõikelubavas õhkkonnas EP poolt.Kas EP poolt määrati ka isik,kes meie listis üles kerkinud küsimustele ja probleemidele ka konkreetsed vastused annaks? Muidu on taas nii,et me jahume siin omavahel ja post peab pihku peenikest naeru. Huvitav on tõsiasi,et meie listis on üle saja liikme ja kellelegi ei lähe miski korda,peale mõne erandi ja julge. Kõik kujutavad endale ette Viiralti kaamlit ja seda kogust sülge,mis nende lõugade vahelt välja lendaks. Lendsaki! Egas muud,kui pühkige see tatt oma nägudelt ja oodake uut annust! Sellega loen enda poolt braavo! osa lõppenuks. Head jahumist!

Ants Tagel

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Cc: Maire Lodi <maire.lodi@post.ee>
Subject: [EESTIFIL:939] "Postisarv" EP ja filatelistide kohtumisest
Date: 12. mai 2000. A. 19:04

"Postisarv" EP ja filatelistide kohtumisest

Eesti Posti leht POSTISARV avaldas äsja ilmunud mainumbri (nr. 5 (62) 2000) neljandal leheküljel lühisõnumi Eesti Posti ja filatelistide esindajate kohtumisest 26.04.2000. Asendagu see parema puudumisel Eesti Posti poolset hinnangut toimunud kohtumisele.

POSTIJUHID JA FILATELISTID ÜHISE LAUA TAGA

26. aprillil kohtusid Tallinna postimaja kolmanda korruse saalis Eesti Posti juhtkond ning Eesti Filatelistide Liidu juhatuse liikmed eesotsas esimehe Karl Loidega ning asjasthuvitatud filatelistid. Nõupidamise teemaks olid postitööd puudutavad valdkonnad. Koosolijatele esines selgitustega Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid, samuti talituste direktorid Maire Lodi, Reet Nuu, nõunik Juhan Kiris ning Eesti Postmargi tegevdirektor Heldur Unt. Nad vastasid ka külaliste arvukatele küsimustele. Filatelistide huviorbiidiks olid postitemplite kasutamise kord ning tembelduste kvaliteet, posti info parem kättesaadavus, postmarkide väljalaskmine ning müük interneti kaudu. Lepiti kokku, et postiadministratsioon korraldab senisest operatiivsemalt filatelistide informeerimist postivõrgu ümberkorraldustest, eritembeldustest ning tagab teabe paremat kättesaadavust huvitatutele.

Kohtumine loeti mõlemalt poolelt kordaläinuks ning leiti, et neid võiks korrata.

Tagasi sisukorda

From: Ants Tagel <ATagel@mineco.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1080] e-kaardist
Date: 01. august 2000. A. 10:44

See on muidu kuratlikult hea ettepanek, kuidas Eesti Postilt need kaardid tagasi saada ja neist tulus müügiartikkel teha taas! Just eile kirjutasin ideede generaatoritest. Minul ei ole mingeid probleeme sellel
tasandil olnud, tagasiside on toiminud sellel moel, et poeg Inglismaalt on mulle alati vastanud, kui olen seda teenust kasutanud. Olen alati märkinud ise kellaaja juurde,millal olen selle kaardi postitanud ja palunud vastavat tagasisidet pojalt. Nüüd minul enam selle teenuse järele vajadust ei ole. Loodan, et EP jääb oma
otsusele kindlaks ja utiliseerib e-kaardid!!

Mis puutub filateeliasse, siis ei ole ma mitte filatelist, vaid otse posti kalendertemplite jäljendite koguja ja postiajaloo uurija omal käel! Oli muidugi aeg, kus ka mina postmarke kogusin ja need on ka kõik alles. Seal on üht-teist huvitavat nagu igas kogus, millele ei ole kaagid ligi pääsenud ja jäävad minu vanadusepäevi
kindlustama. Ka ei ole ma enam mitte EFL juhatuse liige, annan seda kõikidele teada, kes veel ei tea. Panin oma ameti maha mõni aeg tagasi, et mitte tekitada oma otsekohesusega ebameeldivusi EFL juhatusele Eesti Postiga läbikäimisel. Olen aus ja vaba oma sõnades ja tegudes, meeldib see kellelegi või ei!

Ants

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1267] EFLi koosolek
Date: 27. september 2000. A. 9:40

Lugupeetud kolleegid!

Eile toimus EFLi juhatuse järjekordne koosolek.

Üheks põhiküsimuseks oli nn filateeliaakna taasavamine Tallinna Postimaja II korrusel. Juhatus soovitas, et see võiks olla avatud teisipäeviti, esialgu kella 14-19, eritemplite ja uute markide aegu aga pika päeva.

Seal saaksid filatelistid kasutada ümartempit, millel litera F. See, nagu ka tähitud kirja tempel, on juba valmis. Leiti, et templi kasutamine peaks olema reglementeeritud. Mõistagi saab seal lisaks kirjade saatmisele ka
marke tembeldada. Kas aga templijäljendit on õige lüüa igale poole, kuhu klient ainult soovib (paberile, märkmikku jmt kohta)? Kindlalt eitav oli juhatus selle suhtes, nagu võiks tembeldada marke ümbrikul, kus nende nominaal vajalikku tariifi välja ei anna (ka juhul kui aadress puudub).

Võeti teadmiseks Elmo Viigipuu kutse külastada 4.-5. novembril näitust Hiiu Ruut Kärdlas ja otsustati näituse korraldamist rahaliselt toetada.

Avaldati lootust, et Eesti Post ütleb ametlikult välja, kas olukorras, kus meil on II ja III tsooni jaoks üksnes lennupostitariif, tuleb kirjal sellekohast kleepsu kasutada või mitte. Seni on avaldatud erinevaid arvamusi, kuid iga postiametnik igas sidejaoskonnas peaks vastama sellele küsimusele ühtmoodi.

Mulle isiklikult tundub, et kui posti tuleb korduvalt ümber jaotada (nt kiri Lõuna-Ameerikasse), siis on kindlasti saatja huvides kleeps ümbrikule panna. Kuidas sealsed postitöötlejad saaksid meie tariife teada? Kui aga kiri läheb otse Tallinnast Saksa- või Inglismaale, siis tõenäoliselt vahet pole. Või on?

Riigiti on praktika selles osas erinev. Üha populaarsem on jaotus A- ja Bkirjadeks mitte veovahendi, vaid töötluse aja järgi. Lätis on kahe tariifi vahe üsna suur (B on palju odavam), kirja Eestisse saatmiseks kuluv aeg aga minu meelest eriti mitte. Väidetavalt oli Btariif neil algselt mõeldud suurte kirjapartiide saatmiseks, tegelikult aga kasutavad seda kõik, kes antud võimalust teavad. See on lätlastelt kuuldud info. Võib-olla oskab
keegi seda täpsustada/parandada?

Lugupidamisega
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1268] EFL2
Date: 27. september 2000. A. 9:47

Vabandust, üks asi läks meelest...
EFLi juhatuse arvates ei peaks avatavas "filateeliaaknas" saada olema kõik ilmunud margid. Piisab kahe viimase aasta omadest ja kõigi tariifide jaoks.Küll aga peaks müügil olema Eesti Posti postkaardid, muus osas ei tasuks samas majas asuvat postkaardikeskust dubleerida.

Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivark@elvex.ee>
To: List Hinet (E-mail) <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1270] Kommentaariks EFL juhatuse koosolekule
Date: 27. september 2000. A. 12:38

Tere !
Tänahommikune Ants Kaasiku ülevaade EFL juhatuse koosolekust pani natukene mõtteid liigutama ning on vast hea neid teistega jagada.

1. Tariifide ja sellega kaasnevad probleemid on küll puhtalt EP nn "siseasi" sellest küljest, et peaks küll olema igati loogiline II ja III tsooni kirjad POSTI POOLT varustada kas vastava lipiku või templiga "A-prioritare" ning
seda ka neilt nõuda, aga mitte arutada kas on nii või naa.

2. Arutelu Tallinnas Peapostkontoris asuva filateelialeti üle tuletab veelkord meelde seda, et EFL on tõesti Tallinna keskne ja seda ausalt öeldes ikka hakkab kohtama järjest rohkem ja rohkem. Nojah, tahaks EP või Eesti Postmargi vahendusel ka kõik "uudistoodangu" oma postkasti saada posti läbinult, aga seda võimalust ju praegu ei ole ega paista ka tulevat (Kui ei oma häid kolleege).

3. Kas järgmiseid teemasid ei käsitletud:
    a    2001 aasta markide väljaandmise plaan
    b    2001 aasta eritemplite plaan (koos omapoolsete soovidega)
    c    Tallinnas filatelistide ja EP juhtkonna kohtumisel nn. teravate teemade järelkajad ja see, mida EP on oma poolt teinud või õieti tegemata jätnud.

Aivar Kuuskvere
Üks mitte Tallinna elanik

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1271] Kommentaariks EFL juhatuse koosolekule
Date: 27. september 2000. A. 13:19

From:  Aivar Kuuskvere
Subject: [EESTIFIL:1270] Kommentaariks EFL juhatuse koosolekule

Üritan vastata.

> 2. Arutelu Tallinnas Peapostkontoris asuva filateelialeti üle tuletab veelkord meelde seda, et EFL on tõesti Tallinna keskne.

On jah. Aga me peaksime ilmselt välja pakkuma neid teenuseid, mida näiteks Eesti Postmargilt (või Tallinna Peapostkontorilt?) saada tahaksime. Usun, et kõike annab korraldada.

Samal ajal võib näiteks kui mitte kadestada, siis tunnustada ka teiste sideasutuste piirkonna asukaid, igal juhul tartlasi ja järvakaid. Nende postkontorid on ilmutanud palju sellist aktiivsust, milleks neid keegi otseselt kohustanud pole (nt ümbrikud, kõrvaltemplid jm).

> 3. Kas järgmiseid teemasid ei käsitletud:
    a    2001 aasta markide väljaandmise plaan
    b    2001 aasta eritemplite plaan (koos omapoolsete soovidega)
    c    Tallinnas filatelistide ja EP juhtkonna kohtumisel nn. teravate teemade järelkajad ja see, mida EP on oma poolt teinud või õieti tegemata jätnud.

2001. aastat küll, kuigi mitte väga põhjalikult. Aga siia tahaks lisada mõtted 2000. aasta parima margi selgitamise kohta. EFL koos Eesti Postmargiga üritab oma panuse selleks anda 15. oktoobri ja novembrikuu
kokkutulekul Tallinnas, samuti kokkutulekutel Tartus ja mujal Eestis. Eesti Postmark omakorda lubas selleks luua võimalusi ka sideasutuste külastajaile.

EFLi juhatuse hinnangul peaks selgitama tegelikult 3 paremat ja ühe kõige kehvema margi. Viimane ehk stimuleeriks inimesi aktiivsemalt ka küsitlustel osalema, sest halvasti öelda on ju teadupärast mõnusam kui kiita...

Küsitlused ei tähenda, et nii selguks mark postmarkide aastakomplekti kaanele. Viimane peaks eelkõige parimal võimalikul moel esindama Eesti riiki välismaal ega pea seetõttu üldsuse arvamusega ühtima.

Tervitades
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Rein-Karl Loide <KARL@edu.ttu.ee>
To: <eestifil@lists.hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1304] Kommentaariks EFL juhatuse koosolekule
Date: 04. oktoober 2000. A. 16:51

Vastuseks hr. Kuuskvere kommentaarile.
Arutelu Tallinna Peapostkontori filateelialeti uele ei tee meid veel Tallinna keskseks, sest seoses uemberehitusega filateelialett ja filatelistlik tembeldus ajutiselt kadus ning nueued hakkab jaelle toimima. Nii nagu kohtumisel EP-ga oli jutuks ja seda kuulis ka hr. Kuuskvere, ei jaeae Tallinn mitte ainukeseks kohaks, kus filatelistlikku tembeldust vSigmaib saada ja see kandub ka suurematesse keskustesse. Probleem on veel selles, et see tegevus nSigmauab oma reeglite kindlaksmaeaeramist, sest paeris igale poole ei saa ka templeid lueuea. Sellise tembelduse jaoks tulevad teatavsti eri litriga templid.

Tervitades
Rein-Karl Loide

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1328] Sporditeemaline na"itus
Date: 12. oktoober 2000. A. 13:16

Sporditeemaline näitus

Tuleval aastal saab Eesti Spordiselts "Kalev" 100 aastaseks. Spordiseltsi poolt on Eesti Filatelistide Liidu'le tehtud pakkumine sporditeemalise näituse korraldamiseks juubeliürituste raames tuleva aasta juunis.
Spordiselts pakub näituse korraldamiseks tasuta ruumi ning ootab lähiajal vastust, kas EFL on näituse tegemisest huvitatud ning kui suurt ruumi näituseks vajatakse.

Head listikaaslased,
Teie konkreetsed mõtted ja ettepanekud on oodatud Rein-Karl Loide e-posti aadressil KARL@edu.ttu.ee

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmo@hot.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1454] Infotehnoloogia edusammud ja filateelia Eestis
Date: 31. oktoober 2000. A. 1:02

Filateelianäituse Hiiu Ruut 2000
http://www.hot.ee/hks/hr2000/
raames toimub laupäeval, 4. novembril Hotell Sõnajala külalistemajas
http://www.hiiumaa.ee/sonajala/
algusega kell 16 mõttevahetus teemal:

Infotehnoloogia edusammud ja filateelia Eestis

Mõttevahetuse eesmärk on arutleda teema üle konkreetse tänase Eesti filateeliaelu kontekstis ja katsuda ühiste jõududega leida praktilisi ideid ja lahendusi, et tänaseid võimalusi harrastuse edendamisel veelgi tõhusamalt kasutada. Võimalikud ressursid (aeg, raha, inimesed, teadmised, oskused, tehnika ...) on jätkuvalt piiratud -- arutleda tasub realiseeritavate ideede üle.

Head listikaaslased! Teie teemakohased ideed ja mõtted on vägagi teretulnud ning leiavad mõttevahetuse käigus tutvustamist, kui saadate need hiljemalt reedel minu aadressil elmovi@et.ee

Valik märksõnu (mõnevõrra grupeerituna):

uudisinfo levitamine, konkurentsi ja alternatiivi pakkumine trükimeediale, kombineeritud lahendused, informeerituse ebavõrdsus ning selle vähendamise võimalused

filateeliaharrastuse populariseerimise uued võimalused, reklaam ja filateelia tutvustamine internetis, konsultatsioon, kaugkoolitus, kogu täiendamise võimaluste pakkumine (ost, müük, vahetus, oksjonid)

organisatsioonilise töö operatiivsus ja paindlikus, võimalike kaasarääkijate arvu suurendamine, grupitöö, avalikud mõttevahetused ja küsitlused

uurimis ja süstematiseerimistöö tõhusus, infoesituse formaadi ja parameetrite ühtsus vältimaks tarbetut dubleerimist, individuaal- ja grupitöö, autoriõiguste küsimused seoses materjalide hõlpsama kopeerimise võimalustega, tasuta ja tasuline info

elektrooniline ning traditsiooniline kirjastamine, tänased organisatsioonilised, finantsilised ja tehnilised võimalused
...

Kindlasti pole võimalik kõigest võrdse põhjalikkusega kõnelda -- määravaks saab kokkutulnute konkreetsed soovid ja huvid.

Head kaasamõtlemist soovides ning tere tulemast filateelianäituse ajal Kärdlasse

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1458] EFL
Date: 01. november 2000. A. 9:18

Tere, austatud kolleegid!

Eile oli EFLi juhatuse koosolek.

Näituse Hiiu Ruut korraldamist otsustati toetada 2000 krooniga.

Nõustuti Spordiühingu Kalev ettepanekuga korraldada suvel (juuni lõpul) Kalevi 100aastase tegevuse ürituste raames ka filateelianäitus. Õigupoolest erinevate kollektsioneerimisobjektide näitus (ka märgid, postkaardid jm). Juhatus on seisukohal, et piisab paarist kolmest tõelisest näitusekogust, mida täiendaksid sellised eksponaadid, mis annaksid ülevaate sporditeema mitmekesisusest, mitte võistlusnäituste tasemest. Sest üritus on mõeldud laiale ringile ning peab olema eelkõige atraktiivne, mitte niivõrd tõsikatalooglik. Samal põhjusel soovitasin mitte ruumide suurusega üle pingutada ning mitte korraldada näitust muudest üritustest eraldatud paigas (võib-olla sobib Kalevi maja Tõnismäel). Kogu finantseerimise tagab igal juhul spordiühing.

Oli juttu ka tõenäolistest eksponaatidest, kuid usun, et te kõik saate siin üht-teist soovitada ning välja pakkuda. See peaks olema soodne võimalus suhteliselt väiksema ettevalmistustööga oma varasid demonstreerida.

Järgmisel aastal toimub ka EFLi kongress. Aega esialgu ei määratletud.

Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1486] Infotehnoloogia edusammud ja filateelia Eestis
Date: 08. november 2000. A. 17:53

Infotehnoloogia edusammud ja filateelia Eestis

Mõttevahetus sai laupäeva, 4. novembri õhtupoolikul tõesti teoks. Osalejaid palju ei olnud, kuid siiski käidi välja seisukohti ja mõtteid, mis väärivad tutvustamist.

Ettepanekuid ja ideid

Trükiväljaannetel on ilmselt otstarbekas uudisinfo asemel hakata rohkem tähelepanu osutama pikematele ja püsivama väärtusega materjalide avaldamisele. Jooksvaid uudiseid on otstarbekam edastada listide ja veebilehtede abil.

Trükiväljaannete sisukorrad võiks veebilehtede vahendusel avalikustada, et soovijad saaksid teada, millistes numbrites leidub neid huvitavat teavet. See võiks teatavat lisatulu anda. Täistekstide avalikustamine ilmselt hea idee ei ole, sest vähendaks ostuhuvi veelgi.

Otstarbekas on vaeva näha eesmärgiga hõlmata kõik Eesti Filatelistide Liidu liikmesorganisatsioonid ja maakondade postkontorid listiuudistega. Ilmselt on vaja leida sobivad kontaktisikud, kes infot vahendaks. Kõigi huviliste aktiivne selgitustöö oleks niisuguse eesmärgi saavutamisel väga oluline.

Eesti Posti kommertsdirektori Reet Nuu ettepanekusse osutada kaasabi Eesti Postmargi veebilehe loomisele suhtuti igati soodsalt. Filatelistide soove rahuldava Eesti postmarke ja eritempleid tutvustava veebilehe
valmimine võimaldaks Eesti Filateelia veebilehel keskenduda rohkem filateeliamaterjalidele. Näiteks teha kättesaadavaks FIP-i näitusejuhendite eestikeelsed tõlked.

Eesti Filatelistide Liidu edasise tegevuse kavandamisel peaks kindlasti silmas pidama infotehnoloogia võimaluste kasutamise laiendamist organisatsioonilise tegevuse korraldamisel.

Väga oluliseks hinnati infomaterjalide sisestamisel, töötlemisel ja süstematiseerimisel ühildavuse tagamist. Kasutatavad formaadid ja parameetrid tuleks kokku leppida, et vähendada miinimumini asjatut
dubleerimist.

* * *

Muidugi oli juttu ka muudest aktuaalsetest Eesti filateeliaelu probleemidest, kuid jäägu need iga osaleja selgitada-tutvustada, kui keegi seda vajalikuks peab.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <eestifil@hinet.ee>
Subject: [EESTIFIL:1546] EFL
Date: 29. november 2000. A. 17:34

Tere, head kolleegid!

Palun vabandust "hilise ärkamise" pärast, kuid päev on olnud väga tihe. Eile oli EFLi juhatuse järjekordne koosolek.

Kõigepealt otsustati, et EFLi kongress kutsutakse kokku 22. aprillil 2001, st Tallinna kokkutuleku päeval, et ühitada mujalt tulijate jaoks mitu asja.

Teiseks otsustati, et 3. detsembri kokkutulekul Tallinnas on kõigil võimalik hääletada lõppeva aasta 3 ilusamat ja 1 kõige ebaõnnestunum mark. Need, kes nimeliselt arvamust avaldavad, osalevad ka loteriis, kuid auhinnale
kandideerivad vastanuist need, kes märki tabavad. Ankeedid, hääletuskasti ja marke tutvustava lehe paneb paika Eesti Postmark. Nende asukoht on tõenäoliselt 37. keskkooli II korrusel, parempoolses saalis.

EFLi juhatuse esimees Karl-Rein Loide tegi ka teatavaks, et allakirjutanu on nimetatud Eesti Posti emissioonikomisjoni liikmeks.

Tervitades
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:1] Re: EFL
Date: 04. detsember 2000. A. 17:49

From: Toomas Juriado <Toomas.Juriado@mail.ee>
Subject: Re: [EESTIFIL:1546] EFL

> Teiseks otsustati, et 3. detsembri kokkutulekul Tallinnas on kõigil võimalik hääletada lõppeva aasta 3 ilusamat ja  1 kõige ebaõnnestunum mark. Need, kes nimeliselt arvamust avaldavad, osalevad ka loteriis, kuid auhinnale kandideerivad vastanuist need, kes märki tabavad.
>
Palun muidugi oma juhmuse pärast vabandust, aga ma ei saa tõesti aru, mis see siis õigupoolest on: kas tõesti ilusamate markide valimine või ennustusvõistlus?? Igatahes on sellise korralduse juures vähemalt teoreetiliselt võimalik, et inimesed ei hakka mitte oma isiklikku arvamust avaldama, vaid püüavad aimata, kuidas teised arvavad... Või ka see, et ühtegi "täpset vastust" ei tulegi ja auhind jääb välja loosimata!

Veidi nõutult muiates Toomas

Tagasi sisukorda

IV kongress | Valik listiteateid  1998 - 1999 - 2000 - 2001 | Näitused | Põhikiri | V kongress

Eesti Filatelistide Liit > Valik listiteateid aastast 2000