IV kongress | Valik listiteateid  1998 - 1999 - 2000 - 2001 | Näitused | Põhikiri | V kongress

Elmo Viigipuu

2001
04.01 19:33 Fw: EFL / Elmo Viigipuu
10.01 09:31 eelmisest / Ants Tagel
10.01 10:20 Re: eelmisest / Ants Kaasik
10.01 12:40 Re: Re: eelmisest / Aivar Kuuskvere
10.01 15:33 Re: Re: Re: eelmisest / Ants Kaasik
31.01 09:47 EFL juhatus (30.01) / Ants Kaasik
31.01 14:51 SV: EEFL juhatus / Vambola Hurt
31.01 15:04 Re: SV: EFL juhatus / Ants Kaasik
01.03 11:14 Eesti margitoodang / Toomas Kümmel
01.03 12:42 Re: Eesti margitoodang / Aivar Kuuskvere
01.03 19:01 Keeleaasta mark / Elmo Viigipuu
02.03 15:13 mõttevahetus / Ants Kaasik
02.03 17:37 Re: mõttevahetus / Elmo Viigipuu
03.03 10:35 lipikutest ja muust / Andres Saare
04.03 22:18 Re: lipikutest ja muust / Elmo Viigipuu
05.03 07:34 Veel poognatest ja muustki / Aivar Kuuskvere
05.03 10:52 Re: lipikutest ja muust / Toomas Jüriado
05.03 13:14 selgituseks emissioonikomisjoni kohta / Ants Kaasik
05.03 14:28 Re: selgituseks emissioonikomisjoni kohta / Toomas Jüriado
05.03 14:39 "Paleepööre" Eesti Posti emissioonikomisjonis / Elmar Ojaste
06.03 14:26 Kommentaare / Rein-Karl Loide
06.03 15:21 Re: Kommentaare / Aivar Kuuskvere
07.03 10:11 Re: Kommentaare / Elmo Viigipuu
07.03 10:53 Re: Kommentaare / Toomas Kümmel
07.03 12:07 Re: Kommentaare / Ants Kaasik
07.03 13:09 Re: Re: Kommentaare / Toomas Kümmel
08.03 12:37 Re: Re: Kommentaare / Elmo Viigipuu
12.03 22:06 EFL V kongressi veebileht / Elmo Viigipuu
14.03 13:37 Veel kongressi veebist / Elmo Viigipuu
17.03 11:20 Margitoodang / Gunnar Seck
18.03 21:47 Re: Margitoodang / Elmo Viigipuu
18.03 22:30 Re: Margitoodang / Vaido Lillemaa
26.03 18:28 EFL juhtimisest / Elmo Viigipuu
26.03 21:18 Eesti Filatelistide Liidu V kongress / Elmo Viigipuu
27.03 11:48 Re: EFL juhtimisest / Toomas Kümmel
27.03 16:51 kongressi eelsest / Ants Tagel
27.03 18:39 Re: kongressi eelsest / Toomas Kümmel
27.03 21:32 Ettevalmistused EFL Peakoosolekuks / Elmar Ojaste
27.03 23:06 Veel eelmisest ja kirglikust sõnavõtust / Ants Tagel
27.03 23:23 ... / Raul Raudsepp
28.03 18:31 e-EFL / Elmo Viigipuu

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:76] Fw: EFL
Date: 04. jaanuar 2001. A. 19:33

Meeldetuletuseks:

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
Sent: 30. november 2000. A. 5:19
Subject: [EESTIFIL:1546] EFL

> Eile oli EFLi juhatuse järjekordne koosolek.

> Kõigepealt otsustati, et EFLi kongress kutsutakse kokku 22. aprillil 2001, st Tallinna kokkutuleku päeval, et ühitada mujalt tulijate jaoks mitu asja.

Loodetavasti leiab kongressi teema meie listis järgnevate kuude kestel rohket käsitlemist. Algatuseks soovitan tutvuda Eesti Filatelistide Liidu veebilehel
http://www.hot.ee/elmo/efl.html
jätkuvalt kättesaadaval olevate EFL eelmise, 4.04.1998 toimunud IV kongressi materjalidega
http://www.hot.ee/elmo/EFLkongress.html

Mõistagi olen valmis koondama veebilehele ka ettevalmistamisel oleva kongressi materjalid.

Avaldage arvamust listi vahendusel või edastage materjal minu e-posti aadressil veebis avaldamiseks.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Ants Tagel <ATagel@mineco.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:105] eelmisest
Date: 10. jaanuar 2001. A. 9:31

Jagan täielikult Aivari seisukohta, aga või sellest kasu on. Ju on jälle keegi tark meie endi seast nõu andnud, nagu seda tehti nendesamade Helicopter Mail saadetiste puhul, kuhu löödi lisaks ka Esimene Päev, mis
antud sündmusega mitte kuidagi kokku ei klappinud. Seletuse siin on meie listi liikmetele ja laiale publikumile võlgu Eesti Postmark nii kopterposti kui ka eilse faktivea pärast.

Ants

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:106] eelmisest
Date: 10. jaanuar 2001. A. 10:20

From: Ants Tagel
Subject: [filateelia:105] eelmisest

> Seletuse siin on meie listi liikmetele ja laiale publikumile võlgu Eesti Postmark nii kopterposti kui ka eilse faktivea pärast.

Sageli on tegu allikmaterjali väärtõlgendamisega kirjutaja või toimetaja poolt, mitte info andja veaga. Näiteks BNS helistas mulle tagasi ja küsis üle, kas on õige, et Nool on kolmas persoon, kellele Eestis eluajal mark välja antud. Tänases Õhtulehes paistab vaheldumisi olevat nii kaks kui kolm... Ka Päevaleht eelistas eile
pigem kahte, et Noolt ja Merit võrrelda. Sellesse, mis lehtede, raadio või TV vahendusel meieni jõuab, tuleks suhtuda külmema kõhuga - hea, kui kõik on õigesti, aga väga sageli tsiteeritakse intervjueeritavaid ka täiesti
valesti. Kahjuks see on ja jääb nii, vähemalt kinnitab seda mu 30aastane kogemus ajakirjanikuna. Ning margid on vaid üks valdkond, kus meie need vead kergesti üles leiame, aga kõigis muudes valdkondades on täpselt samasugused ebatäpsused, kuid me üldjuhul lihtsalt ei tea neist...
Mis aga markide väljaandmise arvu puutub, siis minu meelest on Eesti Posti seisukohalt kõik normaalne - kui korrektselt viidatakse 90ndate aastate markidele, siis on see põhjendatud: juba on ilmunud üle 200 margi, eks ole see ju muljetavaldav number! Mulle teeb rohkem muret see, kas meil on ikka kõik uustrükid ka korrektselt arvel (nt kas viimase jõulumargi juurdetrükil on esimese partiiga mingit vahet või on tegu lihtsalt jupikaupa müüki panekuga?), kas saame kõik vigatrükid ka kataloogi, mida Aivar Kuuskvere kokku paneb, ja ega me ometi tõsimeeli hakka libavigu katalogiseerima (nt väidetavat tühja poognaserva hammastust 2,5 kroonisel vapimargil, kuigi tegelikul on see olemas vaid 3,3kroonisel; 10- ja 50sendiste väärhammastusi - margi keskelt -, mis on ilmselgelt kavatsuslikult tehtud ning mille koht on prügikastis jne).

Tervitades
Ants2 (Kaasik)

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivark@elvex.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:108] eelmisest
Date: 10. jaanuar 2001. A. 12:40

Tere kenat keskpäeva.
Kuna eelnevalt vastanu on püüdnud olukorda nii ilusti ilustada, kuigi on tegemist meie enda lugupeetud ühingu pressisekretäriga, siis pean oma kohustuseks nii mõnegi sõna juurde öelda. Teen seda allpüool igas
konkreetses kohas. Vahepeal tuli ka tooma kirjutis-ajakirjanduse koha pealt otseselt sõna ei võta, natuke ikka teemat käsitlen

From: Ants Kaasik [mailto:akaasik@epbe.ee]

> Sageli on tegu allikmaterjali väärtõlgendamisega kirjutaja või toimetaja poolt, mitte info andja veaga.

-----Okey, sellise juhul tuleb infot anda nii, et küsitavusi ei teki. Kui hr. või pr. EP või EPmargist küsitakse, mitmes mark on, siis ei ole kahtepidi kokutamist, vaid KONKREETNE arv alates esimesest EV postmargist
1918 aastal. Mis puutub aga meie poolt (EFL ja EP) info edastamisse, siis siin on järeldus kõike eeltoodut ja varemloetut kokkuvõttes öelda --- NÕRK, VÄGA NÕRK. Nii et hr, pressisekretär, tööpõld lai - eriti selliste markide sünni juures, mis tõesti laiemat tähelepanu äratab.

> Mis aga markide väljaandmise arvu puutub, siis minu meelest on Eesti Posti seisukohalt kõik normaalne - kui korrektselt viidatakse 90ndate aastate markidele, siis on see põhjendatud: juba on ilmunud üle 200 margi, eks ole see ju muljetavaldav number!

---------Nojah, ega keegi ikka oma saba rohkem kergita, kui ise, unustades ära selle korrektse perioodi 1918-1940 aastani. Minu jaoks küll ei oma see 200 mingit muljet, teades arvude taga peituvat kvaliteeti, kunstilist tase jne.

> Mulle teeb rohkem muret see, kas meil on ikka kõik uustrükid ka korrektselt arvel (nt kas viimase jõulumargi juurdetrükil on esimese partiiga mingit vahet või on tegu lihtsalt jupikaupa müüki panekuga?),

----------KES SEDA INFOT PEAB JAGAMA VÕI PEAB VÄLJA URGITSEMA? MEIL JU OMAL JUHATUSE LIIGE KÕRGE KOHA PEAL - TEMA ÜLESANNE VÕI ALLUVATE ÜLESANNE VÕI EFL PRESSISEKRETÄRI OMA, MITTE AJALEHES MINGI NUPUKE, ET JÕULUMARK OLEVAT OTSA SAANUD JA OLEVAT VIST TELLITUD LISATIRAAZ!!!!! Ei mäleta listist EFL või EPmargi poolt vastavat teadet!!!!!!!!!!!!!!!

> kas saame kõik vigatrükid ka kataloogi, mida Aivar Kuuskvere kokku paneb, ja ega me ometi tõsimeeli hakka libavigu katalogiseerima (nt väidetavat tühja poognaserva hammastust 2,5 kroonisel vapimargil, kuigi
tegelikul on see olemas vaid 3,3kroonisel;

------------On küll olemas,

> 10- ja 50sendiste väärhammastusi - margi keskelt -, mis on ilmselgelt kavatsuslikult tehtud ning mille koht on prügikastis jne).

---------------NOJAH, ÜLALPOOLOLEV TULETAB MULLE VÄGISI MEELDE AEGU 1991-1992-1993, KUI EFL ETTEVÕTMISEL KÄIS KÕVA HÄÄLEGA TARTU PERFORIBASID JALGE ALLA TALLATI.
Mis asi ikka trükikojas tehtud ja rahva käes või kirjal, see ka raamatusse või moodustame mingi komisjoni jaotsustame et see asi ei ole sobiv teatmeteosesse? Kui meelde tuletada, siis EFL ei ole küll sõrme otsakestki liigutanud, et kataloogid kunagi ka ilmuma saaksid. Nüüd pole küll õige aeg ette kirjutada, mis kataloogis olema peaks.

Jõudu tööle, EFL ja EPmark.

Aivar Kuuskvere

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:111] eelmisest
Date: 10. jaanuar 2001. A. 15:33

Austatud Aivar Kuuskvere ja kõik teised kolleegid!

Pean oma kohuseks lisada siiski paar täpsustavat rida.

> Okey, sellise juhul tuleb infot anda nii, et küsitavusi ei teki.

Sellest lähtuvad küll ilmselt kõik vastajad, kuid vastuse tegelik kuju sõltub selle kirjapanijast, keele- ja muudest toimetamistest, lühendamistest ja paljust muust. Eelkõige siiski info kirjapanijate teadmistest, sest ükski
ajakirjanik nimme valesti ei kirjuta (vt ka Toomas Kümmeli kiri).

> Kui hr. või pr. EP või EPmargist küsitakse, mitmes mark on, siis ei ole kahtepidi kokutamist, vaid KONKREETNE arv alates esimesest EV postmargist 1918 aastal.

Ei pea nii olema. Kui räägitakse pärastsõjaaegseist markidest. Täpselt samuti, nagu erinevad väliskataloogid avaldavad markide kohta erinevaid ilmumisaegu, loevad tõeseks erinevaid erimeid jne. Seepärast erinevad ka
katalooginiumbrid ning mitte üksnes Eesti markide omad.

> Mis puutub aga meie poolt (EFL ja EP) info edastamisse, siis siin on järeldus kõike eeltoodut ja varemloetut kokkuvõttes öelda --- NÕRK, VÄGA NÕRK.
Nii et hr, pressisekretär, tööpõld lai - eriti selliste markide sünni juures, mis tõesti laiemat tähelepanu äratab.

Vastab alati tõele.

> Nojah, ega keegi ikka oma saba rohkem kergita, kui ise, unustades ära selle korrektse perioodi 1918-1940 aastani. Minu jaoks küll ei oma see 200 mingit muljet, teades arvude taga peituvat kvaliteeti, kunstilist tase
jne.

Olgu mulje ja maitsega kuidas on, aga ka näiteks lätlastel ja leedulastel on pärastsõjaaegsete markide jaoks oma kataloog, milles ei saagi margid alata näiteks 175st. Leedulastel on analoogilisi katalooge isegi mitu, nii Posti kui kogujate poolt koostatud. Meil on Muinsuskaitse Seltsi kataloog samasugune ja selles ei ole midagi halba, põhiline, et see oleks käsile võetud perioodi kohta (olgu siis algusest või poole pealt) võimalikult täielik.

> KES SEDA INFOT PEAB JAGAMA VÕI PEAB VÄLJA URGITSEMA? MEIL JU OMAL JUHATUSE LIIGE KÕRGE KOHA PEAL - TEMA ÜLESANNE VÕI ALLUVATE ÜLESANNE VÕI EFL PRESSISEKRETÄRI OMA, MITTE AJALEHES MINGI NUPUKE, ET JÕULUMARK OLEVAT OTSA SAANUD JA OLEVAT VIST TELLITUD LISATIRAAZ!!!!!
Ei mäleta listist EFL või EPmargi poolt vastavat teadet!!!!!!!!!!!!!!!

Selline teade ajakirjanduses oli, küllap saame ka lõppseisu teada.

>>kas saame kõik vigatrükid ka kataloogi, mida Aivar Kuuskvere kokku paneb, ja ega me ometi tõsimeeli hakka libavigu katalogiseerima (nt väidetavat tühja poognaserva hammastust 2,5 kroonisel vapimargil, kuigi
tegelikul on see olemas vaid 3,3kroonisel;

> On küll olemas,

10- ja 50sendiste väärhammastusi - margi keskelt -, mis on ilmselgelt kavatsuslikult tehtud ning mille koht on prügikastis jne).

> NOJAH, ÜLALPOOLOLEV TULETAB MULLE VÄGISI MEELDE AEGU 1991-1992-1993, KUI EFL ETTEVÕTMISEL KÄIS KÕVA HÄÄLEGA TARTU PERFORIBASID JALGE ALLA TALLATI. Mis asi ikka trükikojas tehtud ja rahva käes või kirjal, see ka raamatusse või moodustame mingi komisjoni jaotsustame et see asi ei ole sobiv teatmeteosesse? Kui meelde tuletada, siis EFL ei ole küll sõrme otsakestki liigutanud, et kataloogid kunagi ka ilmuma saaksid. Nüüd pole küll õige aeg ette kirjutada, mis kataloogis olema peaks.

Ei mõelnudki seda õpetusena, veel vähem ettekirjutusena. Kuid kordan veel kord: tänapäeval on trükitehniliselt ja koopiamasinatega võimalik valmistada mida iganes. Margid, mida pole käibele lastud, vaid mis on trükikojas (või mujal) praagiks valmistatud või välja praagitud ja siis haruldustena välja tassitud, ei ole margid, mis peaksid olema kataloogis.

Kunagi valmistati Järvakandis filateelianäituseks pealetrükiga ümbrikke - üle trükiti kõik, mis kätte sattus. Mul on kõik 31 varianti olemas, mõnda neist oli üldse 2-3 eksemplari, kuid see ei tähenda, et need peaksid
sellepärast Eesti ümbrike kataloogis olema ja meeletut raha maksma. Ehkki neid ei valmistanud mina, vaid kohalik klubi, võiksin samasuguseid praegustes oludes kuitahes palju teha...

Ka margipoogna äärte perforeerimine pole probleem, küsimus on aga selles, et selliseid asju ei saa ametliku vigatrüki korral olla vähem kui terve poognapakk, muidu ei mahu pikemad poognad pakki ära. Kui neid on üks riba, siis on selle päritolu väga kahtlane.

On teada juhtumeid, kus poolesajale ametlikule telefonikaardile on tehtud individuaalkorras mingi pealetrükk. Selline kaart ei pea olema Eesti kaartide kataloogis, sest selle sinna panek on täpselt võrdne sellega, kui
ma hakkaksin ise marke perforeerima või üle trükkima.

Tartu perforibad on hoopis erinev asi, need olid ju teatud perioodi käibel ja lähevad pigem Otepää markide või Pernau ületrükkide klassi, isetekitatud haruldused aga kuuluvad Rootsi kuninga juuksekarvaga ühte rühma.

Mitte keegi ei saa keelata selliseid asju kogumast, kuid soliidsesse kataloogi asju, mis tegelikult müügil ega käibes pole olnud, ei panda.

See on minu seisukoht ja seda ma ei kavatse kunagi muuta.

Tervitades
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: eestifil@hinet.ee <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:183] EFLi juhatus
Date: 31. jaanuar 2001. A. 9:47

Tere, kolleegid!

Väike info eileõhtusest EFLi juhatuse istungist.

Arutusel oli vajadus lühendada ja tänapäevastada senist Liidu põhikirja, samuti konkretiseerida Liidu auliikme staatust. Seni oli selline tiitel vaid George Lindberghil (loodan, et kirjutasin nime õigesti!). Juhatus leiab, et
Liidu järgmisel kongressil võiks senise panuse eest staazhikamate liikmete hulgast veel auliikmeid nimetada. Rein-Karl Loidel on ka mõned kandidatuurid kirjas, kuid listi vahendusel on hea võimalus omalt poolt väärilisi välja pakkuda. Tehkem siis seda!

EFLi kongress toimub Tallinna kokkutuleku päeval - pühapäeval, 22. aprillil algusega kell 13 sealsamas 37. keskkoolis. Selleks puhuks üüritakse ka saal. Eesti Postile tehakse ettepanek trükkida kongressiks lihtne eriümbrik ja valmistada eri kujuga kalendertempel, mis mõlemad oleksid saadaval kogu kokkutuleku aja jooksul, st kella 9-14.

Juhatus arutas ka võimalikke uusi kandidaate juhatusse. Meile kõigile asendamatu Elmo Viigipuu näiteks on oma nõusoleku ka andnud, tingimusel, et saab osaleda töös Interneti vahendusel. Minu isiklik arvamus on, et
suurematest keskustest (vähemalt Tartust ja Pärnust) võiks samuti üks EFLi liige juhatusse kuuluda. Ehkki juhatuse koosolekud on lahtised, st iga Liidu liige võib tulla, kui huvi on, oleks konkreetne ja pidev osalus
mõlemapoolselt kasulik. Kongressi kohta saadetakse allorganisatsioonidele küll ka kiri, aga seda ettepanekut võiks juba praegu mu meelest kohtadel kaaluda.

Ja veel üks palve Liidu juhatuse poolt. Et Eesti filateelias margidefitsiiti ei tekitata, siis on mõned väiksemad allorganisatsioonid tõenäoliselt loobunud nii liikmemaksu tasumisest kui ka EFLi juhatusega sideme
pidamisest. Kui teile on näiteks maakonnas teada n-ö üksi jäänud kogujate seltse, ringe vm, nende mingeid kontaktisikuid, aadresse, telefone, kooskäimise kohti jne, võiks sellest listis teada anda. (Varem tegutsesid
ringid paljudes väiksemates kohtades - Kehras, Kilingi-Nõmmes, Abjas jm). Ehk on need veel olemas ja neil siiski ka huvi EFLis edasi osaleda, kuid puudub võimalus kontakti võtta? Mõistagi talitab igaüks Liidu suhtes nii, nagu õigeks peab, aga eelmisel aastal üks "präänik" EFLil siiski oli - filatelistide jaoks tembeldatud 100kroonine mark...

Lugupidamisega
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Vambola Hurt <hurt@swipnet.se>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:184] SV: EFLi juhatus
Date: 31. jaanuar 2001. A. 14:51

Tere neh
Lindbergi nimi on Lindberg ja mitte midagi muud.
Vambola Hurt

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:185] SV: EFLi juhatus
Date: 31. jaanuar 2001. A. 15:04

Aitäh!
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Toomas Kümmel <kymmel@mega.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:262] Eesti margitoodang
Date: 01. märts 2001. A. 11:14

Uus keeleaasta margipoogen oli nüüd selleks viimaseks tilgaks minu kannatuse karikasse.

Eesti Posti margipoliitika on kiiresti kaldunud ohtlikus suunas, mis minu arvates nõuaks arutelu. Üks on see, et markide väljalaskmine näitab jõudsat kasvu tendentsi, teine tähtsam aga teadlik spekuleerimine kahe erineva kujundusega poognaga. Kui võrrelda meie margitoodangut näiteks Leedu ja Soomega (eile tegin seda nende kahe konkreetse maa najal), torkab kasv eriti silma. Samas võiks ju rohkem kasutada oluliste sündmuste äramärkimisel muid atribuute: postkaardid, tervikasjad, eri- ja kõrvaltemplid jne.

Hakkas see tendents Euroopa väikepoognaga, kui oli vaja välja lasta nelja erineva tähistusega (üks kuni neli figuuri) poognat. Sel aastal kipub aga asi päris hulluks kätte. Esmalt Noole kaks selgelt erineva kujundusega
poognat, siis sõbrapäeva erinevad poognad ja nüüd siis kõikide saavutuste tipp - keeleaasta erinevad poognad erinevate kupongide ja ääreväljadega.

Sellel tendentsil on mitmeid negatiivseid tagajärgi, mis Eesti Posti ilmselgele eesmärgile sundida filatelistidel enam ostma erinevaid tilu-lilusid võib tegelikult anda hoopis soovitule vastupidise tulemuse. Meil listiski on ju olnud üsna mitu pahast teadet staažikatelt filatelistidelt, kes markide kogumise lõpetanud. Aga kui Sa ise lõpetadki kogumise, siis leidub vahetuspartnerite seas ikka neid, kes kõiki neid kunstlikult loodud erinevusi saada igatsevad.

Kui postmarkide kunstiline tase on järsku ja minu arvates hüppeliselt paranenud, siis üks tilk tõrva siiski ka margikujundajate meepotti. Kunstnikud võiksid poognete kujundamisel loobuda võimalikult paljude erinevuste loomisest juba kavandi algfaasis. Aga võibolla see on Eesti Posti nõue!?

Kutsun Teid kõiki sellel teemal sõna võtma, ka üldisemalt!

Toomas Kümmel

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivark@elvex.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:264] Eesti margitoodang
Date: 01. märts 2001. A. 12:42

Tere!

Toomase lugu lugedes oleks nagu enda mõtteid sisemiselt kuulnud. Paar asja aga siiski täpsustuseks. Kui ikkagi EPostmark tellib Vabast Maast ühe trükipoogna, milles on kaks müügipoognat, siis peaks ikkagi olema
eristatavad müügipoognad. SEDA AGA MITTE KUIDAGI SELLISEL MOEL, MIS ON NII KOHUTAVALT ERINEVAD. Piisab poogna äärel kas ainult mittesilmatorkavast kriipsust, nagu oli kunagi nende poognate puhul, mida trükiti neli müügipoognat korraga. (1993 aasta jõulumargid, Rakvere linnus, Gustav jne.)
Ühe kupongi lisamist margipoognasse ei pea kuidagi õigeks, tekitab kunstliku defitsiidi. Kujutan juba ette, et sidedes on keeleaasta marke küll müügil, aga ilma kupongideta. Milleks see vajalik on? Kas pean jälle
hakkama mööda maakonda või maakondi ringi sõitma, et endale vajalikke asju kogusse saada? Eesti Postmargi otsemüük on ju ainult suunatud väljaspoolt Eesti Vabariiki tellijatele. Olen teinud mõned aastad tagasi eksperimendi, kus palusin endale EPostmargist müüa mingit kindlat asja (selleks momendiks
defitsiitset FDC-d), ei müüdud 10 tk, siis kasutasin sõbra abi, kes elab mitte Eestis ja tema tellimus täideti! Kullap maksis "kõvas rahas"! Siiani puudub mul ka üks sõbrapäeva poogen( jah, olen sunnitud tegema
sundostu), kuna jaotus sidede vahel oli selline, et sidedesse jõudis ainult üks poogen!

Nii et kunstlikkust on küll ülesse näidatud ja ega see au küll ei tee.

Aivar Kuuskvere

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:269] Keeleaasta mark
Date: 01. märts 2001. A. 19:01

Kõigepealt on mul heameel teatada uudismarki tutvustavate veebilehtede valmimisest:
http://www.hot.ee/elmo/2001/m/m215.html (eesti keeles)
http://www.hot.ee/elmo/2001/s/s215.html (in english)

Veidi arusaamatuks jäi mulle uudisväljaande nimetus Eesti Posti käesoleva aasta postmarkide väljaandmise plaanis
http://www.post.ee/eestipostmark/valjaandmine.asp?id=6
Euroopa keelteaasta. Kristjan Jaak Peterson 200

Vihjet Kristjan Jaak Petersonile ei leia ma ei margilt, eritemplilt, esimese päeva ümbrikult, postmargipoognatelt ega ka marki tutvustavast tekstist. Ilmselt on margi tegemise käigus asjad muutunud, mis pole aga õigeaegselt veebilehel kajastunud.

Mõni sõna ka Toomas Kümmeli ja Aivar Kuuskvere kommentaaridest. Olen nendega igati nõus. Küsimus on põhimõtteline, kas üritatakse postmarkide müügist filatelistidele saadavat tulu suurendada markide arvu ja hinna kasvatamisega või Eesti markide kogujate arvu suurendamisega. Huviliste arvu kasvatamine on muidugi keerulisem, kuid see oleks minu arvates tunduvalt arukam tulevikule mõeldes. Loodame ju kõik Eesti postmarkide hea maine püsimisele, mis on kindlaim garantii huviliste arvu kasvuks.

Filateliste esindavad emissioonikomisjonis Rein-Karl Loide ja Ants Kaasik. Arvan, et nende kommentaar tõstatatud probleemide kohta võiks listi liikmetele huvi pakkuda.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: eestifil@hinet.ee <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:279] mõttevahetus
Date: 02. märts 2001. A. 15:13

Austatud kolleegid!

Nagu Elmo Viigipuu juba märkis (ja õige see on), peaksin Eesti Posti emissioonikomisjoni liikmena ka oma seisukoha uute markide, kupongide, poognate jne suhtes välja ütlema. Ärgegi võtke seda EP seisukohana, sest mina EPd esindada ei saa. Seda teeb peadirektor hr Tarmo-Jaan Tõeleid või isik(ud), keda tema juhina selleks volitab.

Mäletan hästi probleemi omaaegse N. Liidu seeriatega, millel kujutati Ermitaazhis asuvaid maale. Algul oli poognal üks selgitav kupong, hiljem neli, puudu tuli neist aga igal juhul (olenevalt kupongi paiknemisest
poognas võib iga kollektsionäär ju enda kogusse kuni kümmekond erinevat varianti panna). Mõtlesin tollal, mis põhimõttel on need poognad just selliselt kujundatud. Defitsiidi loomiseks mitte, seda tehti nummerdatud
plokkidega ja sedagi üksnes 60. ja 70. aastail, hiljem oli plokkide trükiarv tegelikult piisavalt suur, neid üksnes realiseeriti tutvuse kaudu, nagu ka kõike muud - süsteem ei saanud selleta. Väikese arvu kupongide põhjus oli
hoopis poogna kujunduses (ja ilmselt ka kokkuhoius - kupong, erinevalt margist, ei too midagi sisse).

Sellele, poogna kujunduslikule aspektile olen ka ise nüüd, emissioonikomisjoni liikmena, suurt tähelepanu pööranud. Mõistan täiesti koguja pragmaatilist suhtumist, sest ei osta ka ise raha pärast enda kogude jaoks kaugeltki kõike, mis meeldib. Ent Eesti uuemate (alates mõisatest, hümnist) markide poogna(te) kujundus on atraktiive ja pälvib tõenäoliselt ka filateeliakaugete inimeste tähelepanu. Veelgi paremini täidavad need poognad
oma rolli riigi esindustrükistena välismaal. Filatelistid Eesti naaberriikidest ja Euroopa suurematest maadest ei jäta tõenäoliselt tähelepanuta ka oma emakeelset kirja keeleaasta poogna(te) serval. Loodetavasti see omakorda tekitab suuremat huvi Eesti muudegi markide ja ka Eesti kogujatega sidemete pidamise vastu. Mis puutub kupongisse, siis üks poognas on mõistagi vähe, kuid (jällegi kujunduse seisukohast) Lembit Lõhmusel on õnnestunud luua väga intrigeeriv tervik. Muidugi olnuks ehk võimalik kupong ära jätta (kujundust muuta), kuid ühel arvul nii marke kui kuponge trükkida sel korral kindlasti mitte. Kunstilisest seisukohast olnuks
see mõttetus, praktilisest seisukohast aga ebarentaabel - kõik, kes postist läbi käinud ümbrikke koguvad, teavad, et presidendi ja hümni margil rebivad vähemalt pooled kasutajad kupongi ära ning viskavad selle minema... Seetõttu me ei saa ega tohigi postmarki vaadata üksnes koguja, vaid ka lihtsa kirjasaatja aspektist. Eesti Post on tegelikult nende, mitte ainult meie teenistuses.

Tean, et mitmele listi liikmele mu järgnev jutt ei meeldi, kuid kordan siiski - mina ei suuda ega soovi terveid margipoognaid koguda ega neid hoiustada. Ja kui neid peaks (hüpoteetiliselt) näitustel demonstreerima,
siis kui palju läheks selleks vaja stende ja saale?! Seepärast soovitan endiselt - tehke otsustused kogutava suhtes (mark, nelik, puhas, templiga, poogen jne) iseenda seisukohalt - mis kellelegi sobib hoiustamiseks ja
rahaliselt. Kohandugem pisut, ärgem tingimata nõudkem, et postisüsteem peab toimima just nii, nagu meie ette kirjutame. Vastupidi talitades teeme probleemid enda jaoks järjest suuremaks, nii et hiljem tulebki metsamineku ees hirm peale (soov kogumisest loobuda).

Teine asi - poognate kättesaadavus. Tallinnas (ilmselt ka Tartus ja Pärnus) pole see vist eriline probleem. Kuid mujal on huvilistel võimalik neid tellida. Nii kinnitas mulle Eesti Postmargi tegevdirektor Heldur Unt. Kasutagem siis seda võimalust, sest vaevalt kõik postitöötajad kunagi margipoognaid mingi tunnusmärgi järgi eristama õpivad. Seega ei jõua kõik erinevad poognad iialgi ka kõigisse sidejaoskondadesse.

Ja kolmas asi - margipropaganda. Mul on ehk lihtsalt selle teema pisik veidi veres, sest kirjutasin postmarkidest juba siis, kui kadunud Paul Lettens-seenior veel pühapäeviti raadios filateeliaminuteid korraldas. Keegi ei ole mind enda teenistusse pannud ega palunud ja mingit tasu ma selle eest ei saa (mõned aastad tagasi mõni ajaleht honorari maksis). Tegelen kirjutamisega ka teisel põhjusel - kui Eesti Filatelistide Liidu juhatuse liige (minu funktsioonid on seal küll täpselt määratlemata, kuid olen margiuudistest teatamist ka enda ülesandeks pidanud). Ja kui BNS, Postimees-online ning Vikerraadio e-kirjadele reageerivad, siis olen
põhimõtteliselt rahul.

Neljandaks. Ajakirjanikuna ja ühtlasi ka suhtlusega tegeleva inimesena ei saanud ma tõesti Ivo Mäggari kirjast Ants Tagelile aru. Täpsemalt öeldes sellest, kuidas midagi sellist ametiisikuna isegi ühele inimesele lugeda
võib saata, aga sadadele... Ei usukski, kui poleks näinud, mida siin ikka kommenteerida...

Palun vabandust, et pruukisin kurjasti Teie aega (raha) ja arvutiressurssi!

Tervitades
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:282] Re: [filateelia:279] mõttevahetus
Date: 02. märts 2001. A. 17:37

Kõigepealt suur tänu Ants Kaasikule pika ja põhjaliku selgituse eest! Ma arvan, et filatelistidel on oluline teada, millised on nende esindaja arusaamad emissioonikomisjonis.

Ei hakka vastamisel tsiteerima, et mu teksti maht liiga suureks ei kujuneks, vaid tutvustan veidi ulatuslikumalt oma kriitilise suhtumise põhjusi neisse poognavariantidesse.

Iga kollektsionäär valib kogumisala, selle piirid ja erimite kriteeriumid ning hakkab püüdlema kogu täiuslikkuse poole. Juhul kui kogutavaid ilmub kogu aeg juurde, siis on väga oluline, et kogujal oleks võimalik säilitada
kogu täiuslikkus st. uue ilmuva ostmine on võimalik (jõukohane hinnalt ja mõislike pingutustega kättesaadav). Koguja ustavus oma harrastusele pannakse proovile, kui tekivad vastuolud võimaluste ja kogu täislikkuse saavutamiseks vajaliku vahel. Mingist piirist alates võib koguja sattuda sundseisu, kus tuleb kriteeriume või piire muutma hakata, et jätkuvalt oleks täiusliku kogu poole püüdlemine jõukohane. See jutt sai väheke teoreetiline, kuid iseloomustab probleemi olemust.

Vaatame nüüd seda poognate teemat eelneva taustal. Filatelistid, kes koguvad üksikuid postmarke ja ei ole algusest peale millekski pidanud poogna servi, ei lase end segada ka erinevate poognate arvust ja kujundusest. See on väljaspool nende poolt oma kogule kehtestatud piire. Filatelistid, kes koguvad mingit kindlat poogna nurka (neid on päris arvukalt) on nendest kujundatud poogna servadest palju rohkem häiritud -- paratamatult tekivad probleemid, kui harjutud piiridesse (sellele poogna servale, mida kogutakse) kujundus ära ei mahu või kui kujundus asub poogna serval "vales kohas" (mujal, kui see nurk mida kogutakse). Kas laiendada kogutavat või loobuda poogna servade kogumisest? Mida hoogsamalt taolisi uuendusi tehakse, mis
kogujat mõjutavad kogutava ulatust muutma, seda suuremaks muutub oht, et koguja vähendab Eesti markide kogumist või loobub sellest hoopis. Kompromiss kogu täislikkuse arvel reeglina kõne alla ei tule, sest see on vastuolus kollektsioneerimise olemusega.

Postmargipoognaid huvitavamaks muutes, eri variante tehes ei muutu Eesti margid kogujate jaoks ahvatlevamaks kogumisobjektiks nagu võiks arvata. Hoopis vastupidi nende kogumine muutub järjest ebapopulaarsemaks. Sest nende arv, kellele on jõukohane markide kogumine poognatena on alati väiksem nende arvust, kellele sobiks neid ühe kaupa koguda. Kaua sa ikka ühe kaupa kogud, kui mõjusat kujunduslikku tervikut ei moodusta mitte üksikmark vaid hoopis terve poogen.

Sama kehtib ka uuele kogujale. Kui tema meelest on kogu täiuslik mitte siis, kui igast margist üks esindaja olemas, vaid siis kui kogus on kujunduslikult tervikuna mõjuv terve poogen, siis võib kogumisalaks saada mõne teise riigi margid, kus kogujaid tervete poognate kogumisele ei ahvatleta.

Vabandan minagi pika jutu pärast! Loodetavasti ärgitab see Eesti postmarkide emissioonipoliitika üldisemate põhimõtete üle mõttevaheust jätkama. On ju siinkohal esitatu vaid ühe filatelisti arvamus.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Andres Saare <andres.saare@vald.lihula.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:283] lipikutest ja muust
Date: 03. märts 2001. A. 10:35

Tere
Sellest listist on ikka kasu ka. Eile sai nurisetud et lipikud on mõnedes kohtades veel tasulised, täna ilmselt seda probleemi ei ole. Minul käidi isegi kodus vabandamas et neljapäeval see 10 senti võeti ja toodi tagasi, see on muidugi väikese koha eelis. Tore vaadata et EP on asja tõsiselt võtnud.

Poognatest.
Nõustun pigem Elmo Viigipuu kui Ants Kaasiku väidetega. Ants Kaasiku poolt olen siis kui EP suudab ka väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut garanteerida et igaüks kes soovib saab ka kõik erinevad poognad osta, kas koha peal mis ilmselt võimatu või siis interneti kaudu. Praegu on interneti kaudu eesti marke valgevenest ja saksamaalt võimalik osta, ilmselt ka mõnest muust riigist. Kui EP niikaugele jõuab siis tehku erimeid palju meeldib. Mina ise neid ei korja aga kirja sõprade ees on raske selgitada miks ei ole võimalik mõnda asja saata.

Lugupidamisega a.saare

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmo@hot.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:284] Re: [filateelia:283] lipikutest ja muust
Date: 04. märts 2001. A. 22:18

Andres Saare <andres.saare@vald.lihula.ee>

> Sellest listist on ikka kasu ka. Eile sai nurisetud et lipikud on mnedes kohtades veel tasulised, t=E4na ilmselt seda probleemi ei ole. Minul käidi isegi kodus vabandamas et neljapäeval see 10 senti  võeti ja toodi tagasi, see on muidugi väikese koha eelis. Tore  vaadata et EP on asja tõsiselt võtnud.

Juhin tähelepanu, et kasu on kahepoolne: nii klientidele (filatelistidele), kui ka Eesti Postile -- kui oma ametkondlik infosüsteem ei toimi liigub info meie listi kaudu ometi:)

> Poognatest.
> Nõustun pigem Elmo Viigipuu kui Ants Kaasiku väidetega. Ants Kaasiku poolt olen siis kui EP suudab ka väljaspool Tallinna, Tartut  ja Pärnut garanteerida et igaüks kes soovib saab ka kõik erinevad poognad osta, kas koha peal mis ilmselt võimatu või siis interneti kaudu. Praegu on interneti kaudu eesti marke valgevenest ja
saksamaalt võimalik osta, ilmselt ka mõnest muust riigist. Kui EP niikaugele jõuab siis tehku erimeid palju meeldib.

Olen igati sama meelt, et on ülimalt kahetsuväärne, et Eesti Post pole uute Eesti postmarkide kümnendaks aastaks veel suutnud käivitada riigisisest postmarkide abonementteenindust.

Samas, ei saa ma kuidagi toetada seisukohta, et kui enamikule ostuvõimalus loodud, siis andku välja mida tahes. Filatelistide ükskõiksus viib kindlalt selleni, et varsti pole ka vahetuspartnereid, kellele taoline toodang huvi pakub.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivark@elvex.ee>
To: Filateelia (E-mail) <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:285] Veel poognatest ja muustki
Date: 05. märts 2001. A. 7:34

Tere hommikust!

Eilsel Tallinna kokkutulekul oli päris paljude inimestega (ja mitte ainult nendega, kes listis sõna võtavad) küllalt elav arutelu viimasel ajal meie margimajanduses ilmuvatest markudest, poognatest ja nende kujundusest ning
allpool püüan kokkuvõtta järeldused:

1. Kunstiline tase on muutunud paremaks, enam ei nuriseta apsakate üle. Ainukene mark, mis tekitab kaksipidist arvamust, on sõbrapäeva oma.

2. Poognate äärekujundusega kui ühe väljaande tervikosaga aga rahule ei jääda, kuna kasutatakse liiga palju erinevaid elemente. Kes on omale eesmärgi seadnud täiuslikkuse poole, peab pidevalt ümber orienteeruma.  Küll on ääreornament igal pool erinev, küll ribakood x kohas, küll pole poognad lihtsa numbri või kriipsuga eristatav(standard 6; 6,5;8). See mõjub rahakotile ja viib paljusid dialemma ette.

3. Ei jääda rahule emissioonikomisjoni ja EPostmargi tööga, kuna esitlus Eesti postmargi kümnendal aastal ei saa olla nädal-poolteist enne margi ilmumist. Emissioonikomisjon ei ole vist siiani selgeks teinud omale
põhitõde, et iga väljaanne on tervik, siis jääks ära ka sellised apsub nagu erinevad kupongid erinevates müügipoognates ja tule taevas appi, ainult üks kupong terve müügipoogna kohta. Oleme lugenud listist ühe
emissioonikomisjoni liikme selgitust, milles mulle ja ka kindlasti mõnele teisele jäi mulje, et nii kunstliku defitsiidi tootmine on küll kuratlikult hea idee.

4. Nüüd aga kõige kurvem järeldus eilsest käigust Tallinna kokkutulekule. Kuna EFL kongress on kuu aja pärast ja küsides EFL juhtkonda kuuluvatelt inimestelt (V.A Karl Loide, kuna sain aru et ei ole enam mõtet küsida) kongressi ettevalmistusmaterjalide ja arutlusele tuleva kohta, siis peamine vastus seisnes õlakehituses. Võib olla pole vaja EFL kongressi, laseme samas vaimus edasi?

Aivar Kuuskvere

Tagasi sisukorda

From: Toomas Juriado <Toomas.Juriado@mail.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:289] Re: lipikutest ja muust
Date: 05. märts 2001. A. 10:52

Tere!
Olen ennast eelmisest nädalast vägisi tagasi hoidnud - et pidada lubadust nüüd mittefilatelistina margikogujate "siseasjusse" enam mitte sekkuda. Kuigi natuke on see kõik siiski ka minu asi, sest mõned väljamaised margiajastu sõbrad on mul veel alles jäänud, kes kasvavale skepsisele vaatamata esialgu siiski veel jätkavad Eesti markide kogumist ja nii tuleb mulgi endiselt oma rahakotti rüüstata... Seepärast siiski üks pisike repliik inspireerituna nädalavahetusel tulnud meilidest:
>
> Samas, ei saa ma kuidagi toetada seisukohta, et kui enamikule ostuvõimalus loodud, siis andku välja
> mida tahes. Filatelistide ükskõiksus viib kindlalt selleni, et varsti pole ka vahetuspartnereid, kellele taoline
> toodang huvi pakub.
>
Elmo ja ta mõttekaaslased peavad selle asja kuidagi moodi selgeks tegema eelkõige oma (st. filatelistide) esindajale emissioonikomisjonis või siis üritama teha pisiskest "paleepööret" ja Kaasiku oma postilt lahti kangutama! Enne ilmselt erilisi edulootusi ei ole, sest Kaasiku arusaamad lihtsalt ei võimalda tal teie huve kaitsta. Muide, filateelia-listi arhiivis tsurkides sain teada, et väikese positiivse arengu on Kaasiku suhtumine siiski läbi teinud: kui mina - siis veel ise margikoguja - mullu kevadel Euroopa-poognate vastu protestida üritasin, nimetas ta poognaservi veel lihtsalt makulatuuriks. .. ;-(

Toomas Jüriado

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: eestifil@hinet.ee <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:290] selgituseks emissioonikomisjoni kohta
Date: 05. märts 2001. A. 13:14

Austatud kolleegid!

Palun järgnevat võtta mitte eneseõigustusena, vaid süsteemi selgitamisena. Hr Toomas Jüriado kiri ajendas mind seda kirjutama.

Eesti Posti emissioonikomisjoni kuulub praegu kaks Eesti Filatelistide Liidu esindajat - hr Karl-Rein Loide ja mina. Algselt esindas komisjonis filateliste üks mees - kadunud Väino Karmi-seenior, hiljem sai liikmeks ka
hr Loide.

Möödunud aastal palus Eesti Post EFLi juhatusel pakkuda välja kandidaate pärast hr Karmi surma tühjaks jäänud kohale. EFL esitas kolm kandidatuuri. Arvestades asjaolu, et komisjoni töö on tasuta ja ka sõidukulusid ei hüvitata, pakuti välja üksnes tallinlasi. Eesti Post valis kolme kandidaadi seast välja mind, ilmselt tänu neile infodele ja pikematele kirjutistele, mida olen aastate jooksul avaldanud. Möödunud aasta lõpust hakkasingi komisjoni töös osalema.

Emissioonikomisjonis moodustavad EFLi esindajad 25%, seega tunduvalt suurema osa kui postmargiostjate hulgas. See on Eesti Posti märkimisväärne tähelepanu filatelistidele, keda organisatsiooni (EFLi või Estonia)
liikmeina on tegelikult üsna väheks jäänud. Lisaks filatelistide seisukohtade ja mõtete tutvustamisele ootab Eesti Post meilt nõu ka neis küsimustes, kus tuleb kasuks muu maailma margipoliitika ja -uudistega
kursisolek, on vaja otsust konkreetse lahenduse suhtes (nt kas anda välja mark, eriümbrik, tervikasi või kasutada lihtsalt eritemplit) jne. Igal juhul on aga tegemist üksnes soovitusega, (lõpliku) otsuse teeb Eesti Posti peadirektor hr Tarmo-Jaan Tõeleid. Seda aktsepteerivad kõik komisjoni liikmed. Teisiti ei võiks ollagi, sest kuidas saaks hr Tõeleid vastutada otsuste eest, mida teevad teised?!

Eelnevaga ei soovi ma mõistagi öelda, nagu oleks hr Tõeleid Eesti filatelistide vaenlane või süüdlane kõigis neis "surmapattudes", mida listi liikmed on ära märkinud. Kuid tahan siiski rõhutada, et EFL ega mingi muu
filatelistide ühendus ei hakka kunagi Eesti postmargiotsuseid tegema, ükskõik kes personaalselt emissioonikomisjoni ka ei kuuluks. Filatelistid ei tee selliseid otsuseid ka üheski muus riigis. Meie mõjusfäär on ettepanekud ja soovitused. Seepärast informeerime hr Loidega alati kõigest listis räägitust emissioonikomisjoni selle järgmisel istungil.

Lugupidamisega
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Toomas Juriado <Toomas.Juriado@mail.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:292] Re: selgituseks emissioonikomisjoni kohta
Date: 05. märts 2001. A. 14:28


Tänan härra Kaasikut selgituste eest! Paraku ei muuda need küll karvavõrragi minu arvamusi.
Esiteks:
>
> Emissioonikomisjonis moodustavad EFLi esindajad 25%, seega tunduvalt suurema osa kui postmargiostjate
> hulgas. See on Eesti Posti märkimisväärne tähelepanu filatelistidele
>
See on ju fantastiline - ja on tõeline patt seda võimalust mitte kasutada!

Teiseks:
>
> Igal juhul on aga tegemist üksnes soovitusega, (lõpliku) otsuse teeb Eesti Posti peadirektor hr Tarmo-Jaan Tõeleid. Seda aktsepteerivad kõik komisjoni liikmed.
>
Olen omal ajal veel Eesti Raadios töötades hr.Tõeleidu õige palju kordi intervjueerinud ja usun seepärast meelsasti, et ta põhiliselt üksi otsustab. Saml ajal on minu arvates tegemist piisvalt targa ja äris orienteeruva inimesega, kes arukat nõuannet või soovitust päris kindlasti kuulda võtab. "Point" ongi minu veendumuse kohaselt selles, mida siis ikkagi soovitatakse... Ja siit edasi arutledes ongi mul põhjust karta, et isand Kaasiku seisukohtadega inimene ei saa anda nõu, mis vastaks filatelistide huvidele. :-(((
>
> Filatelistid ei tee selliseid otsuseid ka üheski muus riigis. Meie mõjusfäär on ettepanekud ja soovitused.
>
Kui keegi tõesti teab, siis oleks huvitav lugeda küll, kas ja kuidas teiste riikide filatelistid oma maade margikavasid mõjutavad. Sest võib-olla jahume me tõesti tühja ja kuskil maailmas ei arvesta postiametid enam hääbuva filatelistide vennaskonna huvidega?!

Mureliku huviga
Toomas Jüriado

Tagasi sisukorda

From: OJASTE ELMAR <ojaste.elmar@telia.com>
To: Hobi filateelia * Postiloend <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:293] "Paleepööre" Eesti Posti emissioonikomisjonis
Date: 05. märts 2001. A. 14:39

SÕBRAD, HUVIKAASLASED!

Imestusega loen "meie listist", et kutsutakse meid üles ettevalmistama "paleepööret" Eesti Posti emissioonikomisjonis ja kangutada sealt välja Eesti Filatelistide Liidu (?) esindaja Ants Kaasik. Meie oleme huvilised - sõbrad või röövlid - omavahel ja arutame oma huviala küsimusi. Ma arvan, et kes ja kuidas
esindab Eesti Filatelistide Liitu tuleb lahendada heas, sõbralikus ja demokraatlikus korras EFL'u organite kaudu. Tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et kõnealune emissioonikomisjon on Eesti Posti organ ja töötab selle huvides.
Teame ka, et postmarkide emiteerimine on väga mitmetahuline ettevõte ja postmarkidel on mitu eesmärki.
1) Need on eelõige postimaksevahendid.
2) Need kujutavad endast ka "riigi visiitkaarti" ja tutvustajat.
3) Need on üheks peamiseks huviobjektiks kogumisalas, mida meie nimetame filateelia.
4) Kahjuka (?) on need kujunenud "kaubaks" ärimeestele ja mitmel maal ka postivalitsusele.
Võiks veel lugeda ülesandeid, mida postmargid võivad täita. Näiteks huvi äratamine noorte juures kodumaa kultuuri, kauniste paikade, spordisaavutuste jne. vastu.
Peatun paari sõnaga ainult punkt 2) juures. Enda reklameerimiseks ja tutvustamiseks on postmarke kasutanud (ja kindlasti edukalt) Hitleri-Saksamaa, Stalini Nõukogude Liit, kapitalistlik USA. Võib julgesti väita, et seda teevad kõigi riikide postivalitsused tänapäeval. Võib küll arutada ja kritsiseerida tänapäevast emissioonitehnikat, kui näiteks USA annab välja 50-margilisi poognaid, kus iga mark on eriveva pildiga, Saksamaa erinevaid (ka suuruse poolest) väikepoognaid jne.
Väike Rootsi väljastab näiteks 22. märtsil 2001 15 erineva pildiga marki. Peale selle veel arvukalt hammastus- ja koostrüki kombinatsioone. Muidugi ka FDC-id ja nn. kogujaleht ja muud.

Kas on meie kogumisalal tulevikku? - Jah, selle üle vaidlevad targad mehed.

Ma olen pannud tähele, et ka Rootsis ei ole paljud kogujad rahul posti senise emissiooni poliitikaga, posti tembeldamisega jne. Aga ma ei ole näinud ei kirjasõnas ega internetis, et tungitakse kallale isikutele või et pilatakse posti kui ettevõtet. Oma arvamused ja konstruktiivne kriitika suunatakse kogujate katusorganisatsiooni (Rootsi Filatelistide Liit) ja tasakaalukate debattartiklite kaudu ajakirjanduses. - Seda teed ja neid võimalusi tuleks kasutada ka Eestis. Nii arvan ma ja ei saa teiseti!

Teie Elmar Ojaste

Tagasi sisukorda

From: Rein-Karl Loide <KARL@edu.ttu.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:298] Kommentaare
Date: 06. märts 2001. A. 14:26

Tahtsin just hakata jalgrattaga merd mo'o'da so'itma, kui lugesin yhte konkreetsemat juttu, mis on natuke laiem yksiku inimese isiklikust seisukohast. Jutt on muidugi meie yhest va'hesest autoriteedist filateelia valdkonnas, Elmar Ojastest, kes tyhja juttu tavaliselt ei aja.

Sellegipoolest lisaks veel omapoolse kommentaari. Ko'igepealt emissioonikomisjonist. Lisan ainult selle, et filatelistid ei ole seal selleks, et ainult filatelistide rahakotti meelde tuletada. Seda saab teada ka ilma filatelistideta. Post on ikka huvitatud oma toodangu myygist ja see on ka po'hjuseks, miks tehakse va'iksemaid
poognaid ning lisakujundusi poogna a'a'rele. Kui asja vaadata posti poole pealt, siis peaks yldse lo'petama suurte poognate tryki, sest kui filatelistid on oma nurgad ka'tte saanud, siis mida teha yleja'a'nud "makulatuuriga". Peamine on aga minu arust see, et ta'napa'eva suure yldise margiemissiooni korral on raske leida neid, kes hakkaks koguma yhte vo'i mitut maad, rohkem pakuvad margid huvi teemafilatelistidele. Teemakogujale pakub huvi ka ko'ik see, mis on kujutatud poogna servadel (vo'i margivihikus ja isegi selle
vahelehtedel). Sellest vaatevinklist on viimased poognad igati teretulnud, sest need pakuvad ta'nu poogna serval trykitud keeltele ma'rksa laiemat huvi kui muidu. Teiselt poolt on va'ikepoognal ka teine isea'rasus, sest lisaks margile on kunstnik huvitatud poogna kui terviku va'ljana'gemisest. VSigmaib ju va'ikepoognat vaadata kui
eraldi kunstiteost.

Vo'in ilma sydametunnistuse piinadeta tunnistada, et olin viimase poognavariandi mo'tte va'ljapakkuja. Kuna algselt oli poogna a'a'rtele Lembit Lo'hmuse poolt pakutud yhe variandina erinevate keelte kasutamine, siis idee oli hea, aga probleem oli selles, milliseid keeli valida. Yhe poognaga on probleeme, sest sealt ja'a'b mitmeid keeli va'lja ja seeto'ttu ja'igi yle praegune variant trykkida eri poognatele eri keeled. Kordan veel, teemafilateelia seisukohalt on see a'a'rmiselt huvitav. Kes aga traditsioonilise filateeliaga tegelevad, neile ei tohiks asi huvi pakkuda. Erineva a'a'rekujundusega poognaid on ka varem olnud ja pole probleeme tekitanud. Arvan, et ka kupong ei ole millegi filatelistlikuga vastuolus.

Lugupidamisega
Rein-Karl Loide

Tagasi sisukorda

From: Aivar Kuuskvere <aivark@elvex.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:300] Kommentaare
Date: 06. märts 2001. A. 15:21

Väike kommentaar

--Kui asja vaadata posti poole pealt, siis peaks yldse lo'petama suurte poognate tryki, sest kui filatelistid on oma nurgad ka'tte saanud, siis mida teha yleja'a'nud "makulatuuriga".

Need on postimaksevahendid, mis lähevad inimeste-kirjasaatjate kasutusse et maksta teenuse eest, mida filatelistide puhul post ei teosta. Ja veel,hea et vähemalt nüüdki idee autor julges oma autorluse teiste ette
välja tuua, Tallinnas oli ka selleks võimalus kokkutulekul.

Aivar Kuuskvere

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:302] Re: Kommentaare
Date: 07. märts 2001. A. 10:11

Kõigepealt suur tänu Ants Kaasikule ja Rein-Karl Loidele listi vahendusel
esitatud selgituste eest! Teema on minu arvates vägagi mõttevahetust väärt.

From: Rein-Karl Loide <KARL@edu.ttu.ee>
Subject: [filateelia:298] Kommentaare

> Peamine on aga minu arust see, et ta'napa'eva suure yldise margiemissiooni korral on raske leida neid, kes hakkaks koguma yhte vo'i mitut maad, rohkem pakuvad margid huvi teemafilatelistidele. Teemakogujale pakub huvi ka ko'ik see, mis on kujutatud poogna servadel (vo'i margivihikus ja isegi selle vahelehtedel). Sellest vaatevinklist on viimased poognad igati teretulnud, sest need pakuvad ta'nu poogna serval trykitud keeltele ma'rksa laiemat huvi kui muidu.

Pole kahtlust, et meie keelteaasta margid pakuvad veidi suuremat huvi kõigis nende maade filatelistide seas, kes poogna servalt omakeelse teksti leiavad. Otsime ju meiegi Eesti teemat teiste riikide väljaannetelt. Niisamuti on ka teiste teemadega. Nõnda arutledes võiksime ju suurema huvi nimel kõik margid ja poognate ääred ära kasutada erinevate teemade tutvustamiseks. Mida rohkem ja mida populaarsemad teemad -- seda parem. Paraku tuleb selline populaarsus kinni maksta riigi populaarsuse vähenemisega traditsioonilise filateelia
harrastajate seas. See olukord on ju filateeliamaailmas nii tuttav. On ju mõned riigid oma suures populaarsuse tuhinas jõudnud selleni, et filateeliaorganisatsioonid soovitavad neid ignoreerida.

Reaalne olukord nõuab pidevat tasakaalu otsimist, et nii traditsioonilise filateelia kui ka temaatilise filateelia harrastajad võiksid meie margitoodanguga enam-vähem rahule jääda. Just see tagab postile parimad
müügitulemused. Konkreetsel juhul oligi ju asi selles, et erinevalt meie esindajatest emissioonikomisjonis arvasid paljud filatelistid (mina nende hulgas), et keelteaasta mark iseloomustab tendentsi Eesti margitoodangu kõrvalekaldumisest soovitud tasakaalust. Määrav pole ju mitte üks väljaanne vaid riigi margitoodang mingi perioodi kestel.

Avalik arutelu võiks minu arvates olla väga kasulikuks tagasisideks emissioonikomisjoni liikmetele. Muidugi tuleb taoliste mõttevahetuste puhul alati silmas pidada, et väitlus käiks seisukohtade aga mitte neid esitanud
persoonide üle.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Toomas Kümmel <kymmel@mega.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:303] Kommentaare
Date: 07. märts 2001. A. 10:53

See arutelu on tegelikult paljastanud meie filatelistide organisatsiooni üldisemad hädad, millele ka mõni kommenteerija on siin kaudselt vihjanud.

Eesti Posti emissioonikomisjonis esindavad filateliste kaks EFL juhatuse liiget. Nagu ma nende kommentaaridest aru sain, on emissioonikomisjon Eesti Posti organ ja täidab eelkõige nende huve. Lisaks sain aru, et Eesti Post valis ühe liikme EFList kahe kandidaadi seast.

Siit esimene järeldus: Eesti Post valib EFLi esindajate seast omale emissioonikomisjoni liikmed, kes talle sobivad. Selliste asjaolude juures ei ole meil ju mingit õigust nõuda, et filatelistide huve seal arvestataks. Ning missugused üldse on filatelistide huvid. Mõned huvid on listi kaudu selgunud, aga näiteks hr Loide ja hr Jüriado huvid on risti vastupidised.

Missugune on olukorrale lahendus!? Lahendus on filatelistide organisatsioonis ja selle demokraatlikus toimemehhanismis. Kuna praegu see puudub täielikult, ei ole meil mingit õigust hr Loidet või Kaasikut milleski
süüdistada, näiteks et nad on reetnud filatelistide huvid. List on kõigest arvamuste vaba foorum, mida võib lugeda, aga keegi ju ei sunni ka.

Ning jälle me jõuame meie armsa Eesti Filatelistide Liiduni. Kui me tahame, et meie huvid oleks ka emissioonikomisjonis esindatud, siis esmalt on vaja need huvid sõnastada ja see peab olema EFL seisukoht. Seda võiks nimetada siis EFL soovitused Eesti Posti emissioonipoliitikale. Soovitused võtaksid kokku meie üldisemad arusaamad: aastas ei anta välja üle 15 postmargi ja kahe ploki, väikepoogna, margivihiku, erakorraliselt vastavalt vajadusele kuni kolm standardit või aastas tuleks välja anda igal juhul üle 100 postmargi ja 21 ploki, väikepoogna, margivihiku jne. EFLi emissioonipoliitika soovitustes peaks olema muidugi ka seisukoha eritemplite, kõrvaltemplite, frankeerimismasinate reklaamklišeede jne kohta. Kui EFL on vastu võtnud sellise dokumendi, alles siis saame me kohustada EFLi liikmeid Eesti Posti emissioonikomisjonis järgima neid põhimõtteid. Kuniks seda ei ole, on meie kõigi vigisemine suhteliselt mõtetu.

Kes viitsib, võib vaadata Läti Posti kodulehekülge, kus nende emissioonipoliitika on väga täpselt sõnastatud.

Miks mitte ei võiks me kongressini jäänud aega kasutada hoopis EFLi tuleviku üle arutades, sest see on meile kõigile eluliselt tähtis. Seda võiks teha aga kuidagi konstruktiivselt: näiteks selekteeriksime erinevad teemad jne, et tühja juttu võimalikult vähe oleks. Enne eelmist kongressi avaldati ju väga häid mõtteid, aga mitte midagi ei muutunud ja kõik läks sama rada vaikse hääbumise suunas edasi. Olen kuulnud, et samuti võib minna nüüd
jälle. Kas meil siis veel ka kolme aasta pärast midagi üldse enam arutada on - see on muidugi iseasi.

Kõigile ärritamiseks aga küsin listi liikmete käest alustuseks: tooge kolm põhjust, miks ma peaksin kuuluma EFLi ja mis see minu harrastusele olulist juurde annab?

Lugupidamisega
Toomas Kümmel

Tagasi sisukorda

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:304] Kommentaare
Date: 07. märts 2001. A. 12:07

Austatud kolleegid!

Ehkki oma kutsetöö huvides lubasin endale, et ei tee sel nädalal piuksugi, sundis hr Toomas Kümmeli sõnavõtt mind oma lubadust murdma. Ja mulle tundub, et see on hea. Seepärast olen sunnitud ka kolm lõiku Toomase sõnavõtust alles jätma - need kõik on nii motiveeritud, et just siin on alus edasiminekuks!

Ning jälle me jõuame meie armsa Eesti Filatelistide Liiduni. Kui me tahame, et meie huvid oleks ka emissioonikomisjonis esindatud, siis esmalt on vaja need huvid sõnastada ja see peab olema EFL seisukoht. Seda võiks nimetada siis EFL soovitused Eesti Posti emissioonipoliitikale. Soovitused võtaksid kokku meie üldisemad arusaamad: aastas ei anta välja üle 15 postmargi ja kahe ploki, väikepoogna, margivihiku, erakorraliselt vastavalt vajadusele kuni kolm standardit või aastas tuleks välja anda igal juhul üle 100
postmargi ja 21 ploki, väikepoogna, margivihiku jne. EFLi emissioonipoliitika soovitustes peaks olema muidugi ka seisukoha eritemplite, kõrvaltemplite, frankeerimismasinate reklaamkli¹eede jne kohta. Kui EFL on vastu võtnud sellise dokumendi, alles siis saame me kohustada EFLi liikmeid Eesti Posti emissioonikomisjonis järgima neid põhimõtteid. Kuniks seda ei ole, on meie kõigi vigisemine suhteliselt mõtetu.

Miks mitte ei võiks me kongressini jäänud aega kasutada hoopis EFLi tuleviku üle arutades, sest see on meile kõigile eluliselt tähtis. Seda võiks teha aga kuidagi konstruktiivselt: näiteks selekteeriksime erinevad teemad jne, et tühja juttu võimalikult vähe oleks. Enne eelmist kongressi avaldati ju väga häid mõtteid, aga mitte midagi ei muutunud ja kõik läks sama rada vaikse hääbumise suunas edasi. Olen kuulnud, et samuti võib minna nüüd
jälle. Kas meil siis veel ka kolme aasta pärast midagi üldse enam arutada on - see on muidugi iseasi.

Kõigile ärritamiseks aga küsin listi liikmete käest alustuseks: tooge kolm põhjust, miks ma peaksin kuuluma EFLi ja mis see minu harrastusele olulist juurde annab?

Nüüd siis mõni sõna omalt poolt, kui Liidu, mitte selle juhatuse liikmelt.

1. Tegelikult oleks lisaks emissioonipoliitika soovitustele vaja muudki formuleerida - nt kui Te mäletate, oli ka listis korra juttu EFLi auliikme staatusest. Teenekaid inimesi võib esile tõsta mitmeti - mulle küll eriti ei
meeldiks, kui kahekümne aasta pärast oleks iga teine meist auliige...

Ja tegusa EFLi mingilgi moel säilitamiseks (reformimiseks?) oleks vaja põhimõtted üle vaadata. Kasutan siinkohal juhust ja pöördun kolleeg Rein-Karl Loide poole: palun, riputa listi ka need failid, mis Sul praegu
EFLi kohta on - täiendatud (täiendatav) põhikiri, kongressi ettekande teesid jms. Juhul kui me neid enne kongressi ei aruta, ei tule ka kongressist suurt midagi välja. Ma saan aru küll, et meie list ei hõlma kaugeltki kõiki EFLi liikmeid ja kõik listi liikmed pole EFLis, aga head mõtted ei ole seepärast vähem väärt. Pole ju EFL omaette aare - kui tegevus kandub mujale või lakkab sootuks, siis pole ka liitu tarvis.

2. Veel teen ettepaneku mõelda aktiivselt juhatuse koosseisu üle - olen veendunud, et n-ö värsket verd on tarvis. Ja minu meelest annaks tegusust juurde see, kui edaspidine juhatuse suhtlus hakkakski valdavalt toimuma listi (võib-olla alalisti?) kaudu. See annaks võimaluse juhtimises osaleda inimestel kogu Eestist (kui riiki hakatakse sel moel juhtima, miks siis mitte EFLi?!). Isiklikult tahaksin väga, et vähemalt Elmo Viigipuu ja Toomas Kümmel juhatusse kuuluksid, kui hr Elmar Ojastel aega ja tahtmist on, miks siis ka tema. On meie huviala austajate hulgas veel inimesi, kellel oleksid suuremad teadmised ja kogemused kui hr Ojastel?

3. Mõnedki olulised probleemid tuleks tõsiselt ette võtta. Emissioonipoliitika soovitustest oli juttu. Mõistagi korraldab emissiooni Eesti Post, kuid EFLil peaks mingigi formuleeritud seisukoht olema - muidu ei olegi ju midagi EPle tutvustada-soovitada. Pealegi valdame me sellist infot, mida EPl ei pruugi olla - teiste riikide postitalituste heade ja halbade kogemuste kohta. Olen oma töös erinevais valdkondades mõistnud, et
igasuguste normdokumentide väljatöötamine on küll keeruline ja nende järgimine mõnikord tülikas, kuid see annab ka palju lisaaega - igal konkreetsel otsustamisel eraldi pole vaja a-st ja b-st alustada. Näiteks millisel puhul võiks elavat isikut margil kujutada, milliste juubelite puhul tuleks kõne alla mark, milliste puhul tervikasi või eritempel, milline peaks olema isikumarkide, igasugu muude tähtpäevamarkide, päevasündmustele
pühendatud markide ja teemamarkide suhe jne.

Ma saan aru, et mõnigi asi siin väikses Eesti riigis (ja filatelistide seas kahtlemata samuti) taandub isikute vastuoludele, äkilisusele, enesetähtsustamisele jm inimlikele seikadele. Ka ei taha ma öelda, et väljapool EFLi või rööbiti liiduga oleks väär tegutseda. Aga mulle tundub nt siiski kummaline, et nii meie oma organisatsioonis kui ehk ka Eesti Post (Eesti Postmark) vaatame ja ootame, kas mõni visa vend teeb kataloogi või mitte? Suurepärane, kui, raskuste kiuste, ikkagi teeb. Aga üldiselt on see ju meie ühishuvi, nagu Euroopas tavatsetakse öelda.

Tervitades
Ants Kaasik

Tagasi sisukorda

From: Toomas Kümmel <kymmel@mega.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:305] Kommentaare
Date: 07. märts 2001. A. 13:09

Kolleeg Ants Kaasiku sõnavõtuga peab täielikult nõustuma.

Tahtsin veidi puudutada filateelia-alast kirjastamist.Meil oli Aivar Kuuskverega viimase kokkutuleku ajal juttu ka tema kataloogi kirjastamisest. Kuna olen tänu oma tööle viimase 14-15. aasta jooksul kirjastamisega pidevalt pidanud kokku puutuma, siis ehk oskan sõna sekka öelda.

1. Normaalse kirjastamisprojekti puhul (eeldusel, et autoril on pisut kannatust honorariga oodata ja missioonitunnet oma valdkonna suhtes) ei pea kogu projekti maksumuse ulatuses summasid lauale käimiseks üldse olema. Minu kogemusel piisab 10-12% eeldatavalt vajaminevast summast.

2. Kirjastamisega tuleb tänapäeval kõige paremini toime kirjastamisele keskendunud firma. Seega on arukas otsida kirjastus, keda huvitaksid filateelia-alased teosed. Kuna kirjastamine hõlmab rea majandustoiminguid
(ettetellimissüsteem, trükikodadest parima pakkumise otsimine, müügivõrk jne) oleks meil võimalus eelpool toodud variant (leida asjast huvitatud kirjastus) või luua fondina EFLi juurde kirjastamise toimkond. Arvan, et
mõtekam on alustada esimesest variandist ja asja edenedes kaaluda teise võimaluse rakendamist. Teine variant eeldab asjast huvitatud inimest (inimesi) ja mõistagi on asjal ka oma rahaline pool.

3. Kataloogide (eriti kitsalt spetsiaalkataloogide) väljaandmiseks on Euroopas väga palju fonde, kelle jaoks 200-300 tuhat krooni ei ole mingi eriliselt suur raha. Isegi siit Eestist võib need suure tõenäosusega üles
leida. Ma praegu just tegelen sellega Aivari kataloogi jaoks.

Ma tõin siin asja lühidalt ja loomulikult on see kõik keerulisem. Aga me kurdame, et sakslased annavad välja pooltooreid meie materjale. Need on odavalt tehtud ühemehe kirjastused, kus eesmärgiks on kulude tagasi
teenimine ja mitte kasumi saamine. Aga sakslaste asju Eesti kohta loetakse ja mõeldakse, et äpud eestlased ei saa ise hakkama.

Kus on meie autorid oma käsikirjadega? Ma oleksin kohe nõus organiseerima vähegi asjalikuma materjali kirjastamise.

Kogu jutu kokkuvõtteks, et kirjastamine on üks tähtis oluline ja eraldi tähelepanu nõudev valdkond EFLi töös.

Mis puutub Ants Kaasiku arvamusse EFLi juhatuse koosseisu kohta, siis tõepoolest on meil list, mille üle tasub uhke olla. Listi olemasolu annab võimaluse kaasata tublisid inimesi väljaspool Tallinna. Nõus ka sellega, et Elmo Viigipuu ja Elmar Ojaste peaksid sinna kindlasti kuuluma. Kui mitte nemad, kes siis veel!

Toomas Kümmel

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:309] Re: Kommentaare
Date: 08. märts 2001. A. 12:37

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>

> Ja tegusa EFLi mingilgi moel säilitamiseks (reformimiseks?) oleks vaja põhimõtted üle vaadata. Kasutan siinkohal juhust ja pöördun kolleeg Rein-Karl Loide poole: palun, riputa listi ka need failid, mis Sul praegu EFLi kohta on - täiendatud (täiendatav) põhikiri, kongressi ettekande teesid jms. Juhul kui me neid enne kongressi ei aruta, ei tule ka kongressist suurt midagi välja. Ma saan aru küll, et meie list ei hõlma kaugeltki kõiki EFLi liikmeid ja kõik listi liikmed pole EFLis, aga head mõtted ei ole seepärast vähem väärt. Pole ju EFL omaette aare - kui tegevus kandub mujale või lakkab sootuks, siis pole ka liitu tarvis.

Olen Antsuga sama meelt. Kongressi edukuse võti peitub eeltöö tulemuslikkusest. Arutelud listi vahendusel võiksid selleks väga hästi sobida.

Olen mõelnud läheneva kongressi materjalide koondamist spetsiaalsele veebilehele. Analoogselt eelmise kongressi eel tehtuga
http://www.hot.ee/elmo/EFLkongress.html
Seni pole ma materjali vähesesuse tõttu veebilehte veel teinud. Viimased listi vahendusel toimunud mõttevahetused on olukorda oluliselt muutnud ning püüan lähiajal veebilehe käima panna. Sellega seoses on teretulnud kõik eraviisiliselt minu e-posti aadressidel < elmovi@et.ee > ja < elmo@hot.ee > või avalikult läbi listi tehtavad ettepanekud nimetatud veebilehe sisu ja ülesehituse kohta. Esialgselt kavatsen veebilehele paigutada teemakohased sõnumid meie listi arhiivist ja teen seda jätkuvalt uutega. Loodan, et edaspidi on võimalik muidki kongressi materjale lisada.

Miks ei võiks juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded täies mahus eelnevalt kongressi delegaatidele kirjalikult välja saata ja veebilehele välja panna? Kongressil toimuks küsimustele vastamine ning neile hinnangu andmine.
Väärtuslikku kongressi aega saaks nõnda säästetud sõnavõttudeks ning sisulisteks aruteludeks.

Niisamuti võiks talitada kõigi soovijate sõnavõttude tekstidega -- kõik mingiks tähtajaks juhatusele laekunud materjalid saadetakse kirjalikult delegaatidele ning pannakse kohe veebi üles. Kohapeal vajadusel vastamised
küsimustele + arutelu.

Eelmise kongressi materjalidest on palju jätkuvalt aktuaalset -- järgmise kongressi veebi ootel on just paras aeg neid lugeda.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:318] EFL V kongressi veebileht
Date: 12. märts 2001. A. 22:06

Head listikaaslased!

Lõpuks on startinud Eesti Filatelistide Liidu
http://www.hot.ee/elmo/efl.html
V kongressi veebileht
http://www.hot.ee/elmo/efl5kongress.html

Rein-Karl Loide kaasabil on nüüd võimalik veebi
http://www.hot.ee/elmo/efl_pohikiri.html
vahendusel tutvuda Eesti Filatelistide Liidu põhikirjaga. Kuna kongressil tuleb päevakorda võimalik põhikirja muutmine, siis on huvilistel mõislik olemasolevat mõttega lugeda ja vajadusel ettepanekuid teha.

List on toiminud kogu kongresside vahelise perioodi ning nii mõndagi EFL osalusel toimunut on listis käsitlemist leidnud. Alustuseks pakun lugemiseks valikut listisõnumitest 1998-1999. a. arhiivist
http://www.hot.ee/elmo/kroonika1998_99.htm
Loodetavasti saan järgmise kahe aasta materjaliga ka lähemal ajal hakkama.

Minu arvates on näitusetegevus väga oluline ja seetõttu panin kokku eraldi ülevaate filateelianäitustest,
http://www.hot.ee/elmo/naitused.html
kus Eesti filatelistid kaasa on löönud -- allikaks listisõnumid ja olemasolevad veebilehed.

Kõik sisulised ja vormilised ettepanekud on teretulnud, kas mu e-posti aadressidel elmovi@et.ee ja elmo@hot.ee või avalikult läbi listi.

Vabandan veebilehtede tagasihoidliku kujunduse pärast! Ehk on olulisem sisu kui vorm.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:320] Veel kongressi veebist
Date: 14. märts 2001. A. 13:37

Head listikaaslased!

Eesti Filatelistide Liidu V kongressi veebilehele
http://www.hot.ee/elmo/efl5kongress.html
on jõudnud ka listisõnumite valikud aastast 2000 ja 2001.
Nüüd on võrdsed võimalused mõtiskleda kongresside vahelisel ajal toimunu üle nii neil, kel listiarhiiv arvutisse kogutud ning neil, kel seda tehtud pole. Kuivõrd objektiivselt on Eesti filateelia-elus toimunu listis kajastunud --
jäägu asjaosaliste hinnata. Seda võib võrrelda peeglisse vaatamisega, sest kõigil listi liikmeil on olnud ja on võimalus sõna võtta.

Head lugemist ning meie filateeliaorganisatsiooni üle mõtisklemist soovides
Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Gunnar Seck <mrsrid@bmr.net.au>
To: estphil <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:333] Margitoodang
Date: 17. märts 2001. A. 11:20

Tere kogile lugejaile.

Olen huviga lugenud lugejate arvamusi Eesti margitoodangust. Voibolla on huvi teada Autralia Posti toodangust. Koigepealt AP annab va"lja markke kahes poognas mille vahel on harilikult a"a"eva"ljand, siis on vihikud, va"ikepoognaid ja "souveneir sheets" ja veel markke mille korval on inimese foto. Vihiku margid erinevad poogna markkidest.
Senini teatatud toodang on:
Jaanuar:
Centenary of Federation.
2 x 49c. $0.98
2 x $2 4.00
Booklet(vihik) 49c. 0.98
Souvenier sheet 4.98
Veebruar.
Australia Day
2 x 45c. 0.90
Booklet 0.90
Va"ikepoogen 4.50
Centenary of Army
2 x 45c. 0.90
Va"ikepoogen 4.50
Ma"rts.
National Museum
2 x 49c. 0.98
Poogna vahemik 4.90
Rock Australia
10 x 45c. 4.50
Vihik 4.50
April.
Queen's Birthday.
1 x 45c. 0.45
Va"ikepoogen 4.50
Colour My Day.
3 x 45c+$1+$1.50 3.85
Sheet pack 77.00
Sheet (poogen) packi poognatel on a"a"reva"ljend mida harilikul poognal puudub.
Mai.
Parliament.
1 x 45c + $2.45 2.90
Souvenir sheet 2.90

Peale selle on teatatud et AP annab va"lja, alates April, va"ikepoogna (20 x 45c.) iga AFL klubi suhtes mille iga margi korval meeskonna erineva liikme foto. Neid poognaid AP mu"u"b $26iga. Klubisid on 16 nii et kui tahab igat erinevat markki omada see la"heks maksma 16 x $26 = $416.
Paljud Austraalia filateelistid on kirjutanud APle juba varem selle suure toodangu suhtes ja kulu filateelistile aga vahet ei ole teinud ja AP on isegi suurendanud oma toodangu.

Tervitades
Gunnar Seck

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:337] Re: Margitoodang
Date: 18. märts 2001. A. 21:47

From: Gunnar Seck <mrsrid@bmr.net.au>
Subject: [filateelia:333] Margitoodang

> Olen huviga lugenud lugejate arvamusi Eesti margitoodangust. Voibolla on huvi teada Autralia Posti toodangust. ...

Siinkohal ka viide Austraalia Posti veebilehele:
http://www.auspost.com.au/home.asp

Oleme siin listis emissioonipoliitika üle diskuteerinud juba päris palju - suur osa sellest on ka veebi vahendusel kättesaadav EFL V kongressi lehel:
http://www.hot.ee/elmo/efl5kongress.html

Ehk oleks aeg hakata sõnastama filatelistide konkreetseid seisukohti selles meile nii olulises küsimuses? Saaks ehk aja jooksul mingi konkreetsema dokumendi kokku, mille alusel Eesti Postiga asju arutada võiks ning mille järgimist meie esindajatelt emissioonikomisjonis soovida võiksime.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Vaido Lillemaa <vaido@ut.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:339] Re: Margitoodang
Date: 18. märts 2001. A. 22:30

Tere,

>Paljud Austraalia filateelistid on kirjutanud APle juba varem selle suure toodangu suhtes ja kulu filateelistile aga vahet ei ole teinud ja AP on isegi suurendanud oma toodangu.

Tänu Gunnarile andmaks Eesti Postile suuniseid edaspidiseks tegevuseks... kuidas ei oleks otstarbekas margitoodangut kunstlikult suurendada... Korraks see võib muidugi jätta pettekujutluse sissetulekute
suurenemisest puhaste markide müügist, aga tegelikkuses muidugi vähendab see tunduvalt aktiivselt puhaste markide kogujate hulka... Õnneks küll ise ei kuulu mõnda aega sellesse kategooriasse...

Loomulikult liiga suure hulga markide väljaandmine võib mõjuda ka kasutatud markide kogujatele, sest nagu on kogemused näidanud, on paljusid marke pea võimatu leida kasutatult tavaposti või "kiloware" hulgas...

Peale kõige muu on seal maakera kuklapoolel mittefilatelistide jaoks elu nii keeruliseks tehtud, et paljud ei julge tavaliste "kohalike" markidega üldse enam kirju saata... Rahvusvahelise posti jaoks on omaette margid, aga neid pole veel eriti palju:-) Kuuldavasti olevat mõnel pool ka nendest puudus kätte tulnud, ajutine nähtus nagu alati igal pool...

Kokkulepel filatelistide ja postiadministratsiooni vahel võib muidugi ka "kohalikke" marke kasutada, aga tavalise AU$ 1.50 asemel tuleb siis marke AU$ 1.65, ehk 10% eest rohkem panna (katmaks makse:-((

Postiajaloolastel tulevikus muidugi nuputamist ja arvutamist, rääkimata hetkel postiametnikest, kes seda kõike üle kontrollima peavad...

Tervitustega
vaido@ut.ee vaido13@hot.ee
Vaido Lillemaa
Postimaja, PK 39
EE 50002 Tartu
Estonia

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:364] EFL juhtimisest
Date: 26. märts 2001. A. 18:28

Head listikaaslased!

Taustaks kõigepealt üks väljavõte varasemast:

From: Ants Kaasik <akaasik@epbe.ee>
Sent: 31. jaanuar 2001. A. 21:32
Subject: [filateelia:183] EFLi juhatus

> Väike info eileõhtusest EFLi juhatuse istungist.

> Juhatus arutas ka võimalikke uusi kandidaate juhatusse. Meile kõigile asendamatu Elmo Viigipuu näiteks on oma nõusoleku ka andnud, tingimusel, et saab osaleda töös Interneti vahendusel. Minu isiklik arvamus on, et suurematest keskustest (vähemalt Tartust ja Pärnust) võiks samuti üks EFLi liige juhatusse kuuluda. Ehkki juhatuse koosolekud on lahtised, st iga Liidu liige võib tulla, kui huvi on, oleks konkreetne ja pidev osalus mõlemapoolselt kasulik.

Läinud nädalavahetusel käisin koos Jaan Otsasoni ning Toomas Kümmeliga Kohtla-Järvel, kus meid võõrustas Lehho Jõumees. Muidugi kulus aega nii pühapäeval toimunud sümpaatsele kollektsionääride kokkutulekule, kuid seoses läheneva kongressiga oli väga oluliseks kõneaineks ka Eesti Filatelistide Liiduga seonduv. Eelkõige võimalused muuta EFL juhtimist. Praegu toimuvad juhatuse koosolekud kord kuus Tallinnas ning praktilistel kaalutlustel on juhatuse liikmeteks ka Tallinna filatelistid. Kaugemalt kohal käimist takistab selle kulukus ja ajakulu. Nädalavahetusel toimunud arutelu tulemuseks olid järgmised seisukohad:

1) kuna EFL on eelkõige Eestis tegutsevaid filatelistide organisatsioone ühendav liit, siis peaks keskenduma ainult ühistegevuse koordineerimisele ja ühiste huvide esindamisele. Kõik muud ülesanded, mis vähegi saab, tuleb delegeerida liikmesorganisatsioonidele

2) EFL juhatuse jooksev tegevus võiks täies mahus toimuda virtuaalselt, interneti võimalusi kasutades. Selline otsus oleks eelduseks, et juhatuses saaksid osaleda filatelistid väljastpoolt Tallinna. Järelikult tuleb juhatuse töö vorm otsustada enne, kui saab hakata tegelema uue valitava juhatuse koosseisu väljapakkumisega

3) EFL juhatuse jooksva tegevuse üleviimine elektroonsele suhtlemisele võimaldab paremini ära kasutada olemasolevat väiksearvulist aktiivi ning reaalselt kaasata juhatuse tegevusse liikmesorganisatsioonide esindajad (formaalselt on ju neil osalemisvõimalus olemas praegugi, kuid mis sellest kasu, kui selle õiguse realiseerimiseks peab sõitma Tallinna)

4) katsed jätkata praegusel moel ning valida lisaks tallinlastele mõned liikmed mujalt on ette nurjumisele määratud, sest kaugel elavate liikmete osalemine ei realiseeru tegelikkuses ja jääb ikka suuremal või vähemal
määral formaalseks

5) juhatuse asjajamise elektroonseks muutmine on praktiliselt sama mahukas olenemata sellest, mitme juhatuse liikme kaasamiseks seda tehakse. See maht on väiksem, kui kogu töö toimub elektroonsete suhtlusvahendite kaudu.

Loodan, et Lehho ja Toomas täiendavad-täpsustavad-korrigeerivad eelpool kirja pandut, kui ma otsustatu edasiandmisel mingil moel ebatäpne olin.

Kutsun kõiki EFL praeguse juhatuse liikmeid, läheneva kongressi delegaate ning kõiki listi liikmeid pakutud ideede üle tõsiselt järele mõtlema, et kongressil tehtav otsus oleks kõigiti kaalutletud.

Juhin eraldi tähelepanu vajadusele mõelda asja üle ka nende seisukohalt, kes e-posti ei kasuta ning kes taolise muutuse tõttu paratamatult teistssugusesse olukorda satuvad kui seni.

Loomulikult on teretulnud kõik teemakohased sõnavõtud, sest avalik arutelu võiks otsustamist kergendada.

Hüva mõttetööd soovides
Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:366] Eesti Filatelistide Liidu V kongress
Date: 26. märts 2001. A. 21:18

Järgnevalt informatiivne osa EFL esimehe Rein-Karl Loide kirjast EFL
liikmesorganisatsioonidele. Ma ei tea kui tõhusalt toimib
liikmesorganisatsioonides sisemine infoedastus, kuid usun, et listist võib
kasu olla. Delegaatide valimiseks pole aega just palju jäänud.
Elmo Viigipuu
=============

Eesti Filatelistide Liidu V kongress toimub 22. aprillil Tallinnas, Tallinna
37. keskkooli saalis, E. Vilde tee 69. Kongressi töö algus on kell 12.00,
delegaatide registreerimine algab kell 11.30.

Kongressi päevakord:
1. EFL esimehe aruanne.
2. Revisjonikomisjoni aruanne.
3. Sõnavõtud.
4. EFL auliikmed, filateeliategevuse tunnustamine.
5. Muudatused põhikirjas.
6. EFL esimehe, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine.

Kongressi esindusnorm: iga organisatsiooni esimees või juhatuse liige,
lisaks iga kümne liikme kohta üks esindaja (9 liikme korral näiteks 2
delegaati ja 27 liikme korral 4).
...
Kongressi ajal on samas kasutusel vastav Eesti Posti eritempel. Samal päeval
kell 9 toimub samas majas ka ülevabariigiline filatelistide kokkutulek.

Rein-Karl Loide
EFL esimees
21.03.2001

Tagasi sisukorda

From: Toomas Kümmel <kymmel@mega.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:367] 364:EFL juhtimisest
Date: 27. märts 2001. A. 11:48

Elmo Viigipuu tõstatas listis ühe K.-Järvel toimunud arutelu, kus ka mina viibisin. Elmo on asja kenasti ja põhjalikult kokku võtnud ning selgelt ka esitanud. See tõttu on lisada väe.

EFL-i surnust ülesäratamist saabki praegu ette kujutada vaid kõigi veel jäänud liikmete potentsiaali kasutamisega. Seetõttu peavad algorganisatsioonid olema esindatud ka juhatuses. Kuna Elmo väga täpselt
näitas olukorda, siis e-EFL on ainuke võimalus seda eesmärki saavutada. Kui arvatakse, et maili kaudu juhatuse liikmete omavaheline suhtlemine ja igapäevane töö ei ole võimalik, siis võiks ju Tallinna organisatsiooni kohe ümber nimetada EFL-ks. Loomulikult on siin vastuväited, et mitte igal ühel ei ole võimalik e-maili kaudu suhelda. Ei ole küll, aga kogu elu läheb selles suunas, et see kunagi nii on.

Teiseks räägib e-EFL kasuks tõsiasi, et meil on selleks loodud vajalik keskkond, see on list. Listi olemasolu ja võimaluste laiendamine teeniksid seda eesmärki suurepäraselt.

Nüü natuke ka EFL-i kongressi päevakavast. Kohe on selge, et sisuliste küsimustega tegeleda ei soovita. Kus on juhatuse ettekanded noortetööst, näituste korraldamise süsteemi loomisest, suhtlemisest Eesti Postiga jne. Või ei ole need tähtsad? Minu ealised inimesed mäletavad veel aegu, kus sellised koosolekud ja kongressid olid tavalised. Aga mina midagi säärast enam ei soovi.

Siit ka minu avalik küsimus EFL-i esimehele ja juhatuse liikmetele:

1. Kas EFL on võtnud eesmärgiks jätkata samas vaimus või on mingigi soov muudatusteks. Vastus sellele küsimusele tegelikult ütleb, kas järgmistel küsimuste üldse on mõtet.

2. Kindlasti on EFL-i esimehel programm järgnevaks kolmeks aastaks. Oleks mõistlik, et ta tutvustab oma programmi teeside kujul listis, et mitte selle ettelugemisega raisata kongressi kallist aega.

Toomas Kümmel

Tagasi sisukorda

From: Ants Tagel <ATagel@mineco.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:368] kongressi eelsest
Date: 27. märts 2001. A. 16:51

Head sõbrad!

Katsuge ühest asjast ikka aru saada, et EFL juhatuse esimees professor Loide elab sama elu nagu me kõik elame oma elu ja omi tegemisi, käime tööl, on lihast ja luust nagu meiegi. Usun ja tean tema hõivatust
töövälisel ajal rohkem kui meil kõigil. Kõik see, mis jääb nende vahele vaba aja näol on aeg, mille me kulutame oma hobile, arendame Eesti filateeliat ühiskondlikus korras, kui nii sobib tänapäeval veel öelda. Ja seda tööd teeme me selle eest tasu saamata. Lihtne on arvustada, aga võtke ja tehke ise see töö ära omast heast tahtest ja vabast ajast. Kui post on saanud meie käest sugeda, siis seda õigustatult, sest post on seal töötavate töö ja kriitika käib palga sisse, nii on asjad juba kõrgemal pool paika pandud. Siin aga, head sõbrad, võtke aeg maha ja analüüsige omi rünnakuid. Tänamatu töö ja seda kõike omast heast tahtest ja vabast ajast. Minulgi sai siiber juhatuses olemisest juba möödunud aastal, kui oli ees järje-kordne kolimine Mustamäele. Kui mitu korda olime professor Loidega ainult kahekesi kolimas, kui posti kinnine furgoon pidi meid viima koos koliga PTK-sse, aga kuna sõit tundus mulle jutuajamise vahele juba liig pikk, siis sai pimedas kobamisi leitud
mingi rauakolakas ja sellega vastu kabiini taotud, et juht mõistaks kinni pidada, et miski on viltu ja oligi. Tema viis meid muidugi Pallasti PTK-sse. Ja - jah, sõbrad aktivistid! Kui keegi arvab, et ta on aktiivsem ja võimelisem asju ajama nn. õiges suunas, siis olge lahked, kongress on tulekul ja võrdsed võima-lused on kõigil
kandideerida. Aga on paar asja, mis midagi määravad - need on inimese haritus, positsioon ühiskonnas ja perfektne inglise keele valdamine nii kõnes kui kirjas. Ja muidugi arvuti kasutamise oskus. Ilma nende
teadmisteta enam kaugele ei jõua. Otse loomulikult tahe EFL juhataja tööd tasuta ja omast vabast ajast teha. Jõudu teile otsustamiseks!

Ants

Tagasi sisukorda

From: Toomas Kümmel <kymmel@hot.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:369] Re: kongressi eelsest
Date: 27. märts 2001. A. 18:39

See on hea, et kellegile veel EFL-i asjad üldse korda lähevad. Olen filatelistidelt küll kuulnud arvamust:,,Kas seda liitu on või ei ole, vahet pole." Tegelikult tulekski arutelu alustada sellest lähtepunktist, et kas siis EFL-i on üldse vaja. Las kohalikud organisatsioonid ajavad omi asju ja polegi mingit probleemi. Võib ju ka nii. Väidan aga jätkuvalt seda, et sellisel kujul ei ole EFL-il mõtet. Nii Elmo, kui teised listis sellel teemal sõnavõtnud tahavad ikka arutada teemal, mida liit peaks tegema ja kuidas seda saavutada. Kui lugeda eelmise kongressi eel toimunud arutelu, siis kõik need samad küsimused on ka aktuaalsed täna. Midagi ei ole ju kolme
aasta jooksul muutunud.

Aga nüüd mõned kommentaarid Antsu kirglikule sõnavõtule:

> Katsuge ühest asjast ikka aru saada, et EFL juhatuse esimees professor  Loide elab sama elu nagu me kõik elame oma elu ja omi tegemisi, käime tööl, on lihast ja luust nagu meiegi. Usun ja tean tema hõivatust töövälisel ajal rohkem kui meil kõigil. Kõik see, mis jääb nende vahele vaba aja näol on aeg, mille me kulutame oma hobile, arendame Eesti filateeliat ühiskondlikus korras, kui nii sobib tänapäeval veel öelda.

Mitte keegi ei sunni mitte kedagi hakkama juhatuse liikmeks, veelgi vähem esimeheks. Nendele kohtadele tulebki valida inimesed, kes tunnevad, et on valmis sellist tööd tegema omast vabast tahtest.

> Siin aga, head sõbrad, võtke aeg maha ja analüüsige omi rünnakuid. Tänamatu töö ja seda kõike omast heast tahtest ja vabast ajast.

Esiteks ei ole see tänamatu töö. Kui filateelia välja sureb, jääb ka Ants Tagel oma väärtusetuks muutunud ümbrike hunniku juurde kurva näoga üksi, sest mitte keegi ei huvitu neist enam. Teiseks on hr Loide väga sümpaatne inimene ja seda ütlen ma täiesti siiralt. Me ei räägi isikutest vaid põhimõtetest ja siiski ka filateelia tulevikust Eestis.

> Järjekordne kolimine Mustamäele. Kui mitu korda olime professor Loidega ainult kahekesi kolimas.

EFL-i esimees ei pea mitte tassima liidu vara ühest kohast teise ja isegi mitte korraldama sellist kolimist, selleks on teised inimesed. Esimehel peaks olema meeskond, kus igal ühel on omad ülesanded. Minu teada on ka EFL-i juhatuses majandusasjadega tegelev inimene. Järelikult oleme juba ühe juhatuse inimese leidnud, kes ei tule oma ülesannetega toime ja esimees peab raudkappe tõstma. Esimehe asemel mina aga vahetaksin küll niisuguse juhatuse välja kes ei suuda isegi kolimist organiseerida.

>Ja - jah, sõbrad aktivistid! Kui keegi arvab, et ta on aktiivsem ja võimelisem asju ajama nn. õiges suunas, siis olge lahked, kongress on tulekul ja võrdsed võima-lused on kõigil kandideerida. Aga on paar asja, mis midagi määravad - need on inimese haritus, positsioon ühiskonnas ja perfektne inglise keele valdamine nii kõnes kui kirjas. Ja muidugi arvuti kasutamise oskus. Ilma nende teadmisteta enam kaugele ei jõua. Otse loomulikult tahe EFL juhataja tööd tasuta ja omast vabast ajast teha. Jõudu teile otsustamiseks!

Saan nüüd Antsu jutust aru, et Eesti filatelistide seas ei ole kedagi, kes oskaks võõrkeeli, arvutit kasutada, haridust ja filateelia-alaseid teadmisi. Mina sellega nõus ei ole.

Aga peale selle on esimehel vaja hoopis teistsuguseid ja palju olulisemaid võimeid:
1. Luua tegus meeskond
2. Luua toimiv managment
3. Oma tegevusega näidata, et EFL on olemas, elab ja tegutseb ning teadvustada seda teadmist ka ühiskonnas laiemalt.

Mina luban, et kui midagi taas ei näita võimalikke muutusi, astun EFL-ist välja. Olen elus olnud väga paljude organisatsioonide liige, aga aastaid tagasi lõpetasin osaluse kõigis varjusurmas olevates organisatsioonides.

Toomas Kümmel

Tagasi sisukorda

From: OJASTE ELMAR <ojaste.elmar@telia.com>
To: Hobi filateelia * Postiloend <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:370] Ettevalmistused EFL Peakoosolekuks
Date: 27. märts 2001. A. 21:32

Head huvikaaslased!

Usus, et olen EFL-u liige (Estonia kaudu) ma võtan vabaduse ja piuksan. Imelikul kombel tikuvad sõnavõtud Eestis selle ja ka teiste küsimuste ümber minema isiku-keskseteks. See ei ole hea huvikaaslaste vahel..

Ma ainult viitan sellele, mida tihti üteldakse: "Milleks on meil seda Liitu vaja? See ei anna meile midagi. Kõik on ju ikkagi kättesaadaval!" See võib ju nii olla. Aga, sõbrad, mõtelge sellele, et EFL-uta ei saa läveleda FIP-i ega välismaa Liitudega ja nende poolt kotrraldatud näitustel osaleda. Jätaks ka väga popsi-tunde kui me ei suudaks elus hoida seda keskorganisatsiooni. Aamen!

Parimate tervitustega
Elmar Ojaste

Tagasi sisukorda

From: Ants Tagel <antsal5@solo.delfi.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:371] veel eelmisest ehk kirglikust sõnavõtust
Date: 27. märts 2001. A. 23:06

Tahaks Sulle, Tom, pikalt vastata, aga ei pea seda vajalikuks. Võin vaid öelda ühte, teadja mees Sa nendest telgitagustest ei ole. Kui tahad midagi ära teha ja teadjaksmeheks saada, siis lase end valida juhatusse ja nagu Sa ise ütled, et nendele kohtadele tulebki valida inimesed, kes tunnevad, et on valmis sellist tööd tegema oma vabast tahtest. Tahtest Sul puudu ei näi olevat. Meie oludes ei ole üldse mõeldav, et liidu esimees käib kaks kätt püksitaskus ringi. Esimehel on oma meeskond, aga kõik teevad seda tööd vabast tahtest, tahan tulen, tahan olen, tahan ei tule, tahan ei ole. Kõik! Kedagi sundida ei saa! Sa oled minu jutust aru saanud just niipalju kui Sulle vaja on olnud oma vastuse koostamisel. Viimased kolm punkti näitavadki inimese haritust, toonitan, just haritust. Loomulikult on meie filatelistide seas tegelasi, kes vastavad vajalikele nõuetele. Aga kui paljudel nendest on taskus puhtad paberid? Ja siia see koer maetud ongi. Ja lõpetuseks Tom! Filateelia võib välja surra, aga kollektsioneerimine mitte kunagi. Minu ümbrikud jäävad kindlustama minu pensionipõlve, usun, et ka Sina leiad sealt endale kunagi midagi huvitavat ja minu suu kisub muigele siis, kui Sa oma rahakoti lõuad pead lahti tegema, sest nende hind tõuseb päev päevalt. Arvesta sellega! Kui kohtume, siis räägime.

Ants

Tagasi sisukorda

From: Raul Raudsepp <lillekyla@hot.ee>
To: <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:372]
Date: 27. märts 2001. A. 23:23

Tervist hääd inimesed,

Paber, kuhu on midagi peale trükitud on väärtus. Seda saab osta, müüa ja vahetada ning sokutada. Kokkukorjatud filateelsel materjalil (emiteeritud maksevahend) on omadus muu trükipaberi devalveerumisega mitte kaasa minna. Pigem vastupidi.

Ülaloleva jutu mõte oli sellilne, et istudes sisuliselt rahakirstude otsas, nõutakse ja tahetakse praegusel maaletoojate/müügimeeste ajajärgul kelleltki tasuta toimetamist. Ja et sealjuures veel kõigil kasud sees oleksivad.

Inimestel võib küll olla hea tahe, aga aega kipub nappima.

Seega - tuleks vast mõelda managmendi peale laiemalt ning organiastsiooniliselt kitsamalt ja üks kodanik (vähemalt) võiks EFL-s põhikohaga (koormus sõltub) tööl olla. Kontorit võib kodus või muu (sobiva) töö mant pidada, et rendikulud üle pea kokku ei lööks.

Parimat,
Raul Raudsepp

Tagasi sisukorda

From: Elmo Viigipuu <elmovi@et.ee>
To: hobi.filateelia <hobi.filateelia@lists.ut.ee>
Subject: [filateelia:375] e-EFL
Date: 28. märts 2001. A. 18:31

Head listikaaslased!

Minu poolt paari päeva eest esitatud EFL juhatuse tööd käsitleva ettepaneku sisu võiks lihtsustatult sõnastada ka järgmise valikuga kahe alternatiivse võimaluse vahel:
- kas juhatuses on võimalik osaleda ainult neil, kes saavad selle tarvis vähemalt korra kuus koguneda Tallinnas asuvasse EFL büroosse
- kas juhatuse töö muudetakse virtuaalseks ja osaleda on võimalik kõigil neil, kel on e-posti aadress ning nende füüsiline asukoht juhatuse töös osalemise ajal pole tähtis.

Nädalavahetuse nõupidamiste tulemusena jõudsime arusaamisele teise variandi olulistes eelistes. Ettepaneku listis avaldamisega lootsime arutelu sellise juhtimise võimalikkuse ja vajalikkuse üle. Kahjuks kippus listis jutt kohati konkreetsete juhatuse liikmete tegevuse käsitlemisele. Minu arvates pole avalik list selleks just parim paik. Püüdgem ikka listis piirduda põhimõtteliste küsimustega ning jätkem konkreetsete isikute üle arutlemine
asjaosaliste osavõtul toimuvate tavakoosolekute pärusmaaks.

Toomase poolt e-EFL -iks nimetatu realiseerimiseks pakub tänane infotehnoloogia mitmeid tehnilisi lahendusi. Ühe võimalusena võiks asutada eraldi listi EFL juhatuse liikmetele ning liikmesorganisatsioonide
esindajatele (kui ka uuendatud põhikiri neile juhatuse tegevuses osalemise õiguse säilitab, nii nagu see on täna). Sellises piiratud osavõtjaskonnaga listis saaks juhatus vabalt ja segamatult käsitleda arutlemist vajavat
jooksvalt. Praegusega võrreldes läheb otsustamine kiiremaks, sest pole vaja oodata järgmist koosolekut. Ka arutelu protokollimine ei vaja midagi muud, kui juhatuse listi arhiveerimist. Juhatuse liikmed saavad juhatuse tööga tegelda neile sobival ajal. Nagu vestlustest praeguse juhatuse liikmetega on selgunud -- pole tänase kiire elutempo juures kerge tallinlastelgi juhatuse koosolekule tulekuks aega leida. Ants ütles õigesti, et EFL-iga tegelemine on vabatahtlik töö oma harrastuse heaks -- tehkem see siis asjaosalistele võimalikult mugavaks.

Arvan, et olen e-EFL-i kiitnud juba piisavalt, et jõuda ka selle varjukülgede juurde.
- e-posti kasutusvõimaluse kehtestamine eeltingimuseks juhatuse töös osalemiseks võtab kindlasti mõnelt võimaluse kandideerimiseks
- kõiki EFL-i asjaajamisi ei saa toimetada e-posti vahendusel ja seetõttu tuleb juhatuse valimisel silmas pidada, et pealinlastest juhatuse liikmetest taoliste ülesannete jaoks piisaks
- tavapostiga saabuva info peab keegi vajalikul määral arvutisse sisestama, et e-posti kasutavad juhatuse liikmed sellest osa saaksid
- ...

Kindlasti on e-EFL-i juures "+" ja "-" veel. Kui midagi väga olulist on veel käsitlemata, siis võiks sellest listis teada anda. Lõplik otsus sõnumi alguse valiku kohta tuleb ju nii ehk nii teha kongressil enne uue juhatuse
valimist.

Elmo Viigipuu

Tagasi sisukorda

IV kongress | Valik listiteateid  1998 - 1999 - 2000 - 2001 | Näitused | Põhikiri | V kongress

Eesti Filatelistide Liit > Valik listisõnumeid aastast 2001