Arnold Hirtentreu memuaarid

kirja pandud 1982

Särevere mõisa valitseja oli Simpson ja mõisa omanik mitu põlve Silling. Mõisavalitseja Simpson on jutustanud minu onupojale Ludvig Üllastele (sündinud Hirtentreu), et mõisahärra Silling on käinud Saksamaal ja toonud säält omale kaks töömeest, üks olnud Hirtentreu ja teine olnud Purgart.

Hirtentreu nimi on levinud, niipalju kui mina tean, Särevere vallast, mõned üksikud on siit välja rännanud ja elavad kaugemates piirkondades.

Vanaisa Ado on surnud äkilise haiguse tagajärjel 50-54 eluaastal. vanaisa vendadest olen kuulnud kolme: Põikva Selja Jüri isa, Põikva Ülevälja Augusti isa ja "Paide onu".

Vanaema Liisa Viilibald on sündinud Taikse külas, Hindreku talus, isa olnud piibutreial, tal oli õde Vilita külas, käis ikka teda vaatamas. Isal olnud ka teine naine Triinu ja sellega onud tal poeg Kustas Viilibald. See Kustas olnud Saari ihukaitse armus kaua aega lipukandja. Viimati elas Türil, ehitas omale Sauaaugu silla otsa maja ja suri kõrges vanaduses. Vanaema suri Käreveres 74 aastat vana, tolleaegsete arstide ütluse järgi (Kreepsi haigusesse) rinnanäärme põletikku.

Leena kasvas täis tüdrukuks üles Nõmmes, säält oli naruostja ta kord ära viinud ja järgmisel aastal jälle tagasi toonud. Hiljem olnud teenia Luisul (Nasuvahe külas), säält siis kosinud teda Hans Epman, kes oli sepaks Epneri külas. Neil oli kaks tütart: Juuli ja Alma. Juuli sai mehele kaupmees Rõugule Türil. Rõuk oli pärit Vakkist. Kuskil enne teist maailmasõda läksid ära koos tütar Ilmega Ameerika ja sinna ka surid, Ilme perega elab. Alma läks mehele Meibalule Muskast, elasid Paides, oli oma maja ja omasid kaks last, sõja aeg põgenesid ära Austraaliasse, Alma olevat surnud.

Anton. Nõmmes kasvas ülesse, võttis naise Anna Reinarti. Üks väike vahejuhtum: vanasti käidi ju ikka kirikus, jala mindi ja jala tuldi, kes jõukam oli, käis hobusega. Kirikust tagasi tulles seltsis Kustase naise Annaga, kes väga suur tühjajutu tegija ja levitaja oli, üks vana naisterahvas, kes ka suur jutumeister oli ja mindi siis jala puhkies kodu poole. Särevere jõe sillakohal öölnud Kustase naine: Meie Anton tahab ka naist võtta ja tahab võtta selle hullu Reinardi - Kaie tütri. See võõras olnudki Reinarti - Kai kellele ta seda juttu rääkis. Kai olnud küll vakka aga hiljem rääkinud:"ta tegi mu nii vihaseks, et oleksin ta jõkke visanud".

Jüri, see oli minu isa. Nagu ma juba nimetasin, sündis ta Vilita külas Nisusaare talus, see oli kahepääva koht (see tähendab, et iga nädal tuli teha mõisa kaks teopäeva). Kolme aastaselt läks ta koos vanematega Nõmme, sääl ta sirgus, käis karjas ja pidas ka metsloomnade pääle jahti. Muidugi salamahti, sest mõisnikud olid väga kurjad salaküttide pääle.

Isa ja Ema tulid säält ära ja võtsid endale Kärevere külla rendi talu Latsi. Kaks aastat olid renditalus, siis ostsid endale Kärevere külasse talu Peendra. Neil oli kuus last: Salme-Elfriide, Magda-Johanna (need kaks sündisid Nõmmes), Arnold-Michael, Elli-Miralda, Karli-Heindrich, ja Hilja kellel oli üks eesnimi. Salme suri tiisikusse kaheksateist aastaselt, Karli viie kuuselt, haigust täpselt ei tea, Elli suri arvatavasti pimesoole põletiku tagajärjel. Hilja lõpetas Tallinnas kaubanduskooli, oli 18 aastane ja suri ka arvatavasti pimesoolepõletiku tagajärjel, see oli sõjaaeg 1942 ja arstisi polnud kusagilt võtta. Minu isa Jüri suri 1945 kangreeni, ema suri 1954 aastal südame haigusesse, oli 9 aastat lesk.

Johannes. Tema oli palju aastaid sõjas. Vene-Jaapani sõjas Mansuurias, siis esimeses maailmasõjas, kus sattus sakslaste poole vangi. Võttis naise kahe sõja vahel, ehitas Türile Vainu tänavale maja. Nimi naisel oli Katia Pärna. Lapsi oli neli: Marta, Marie (hiljem Mare), Ludvig ja Väino. Hiljem müüsid Türil maja maha ja võtsid endale Väätsal talukoha. Johannes suri Siugumetsa Loobesalu talus ja naine Katia suri kõrges vanaduses Mare juures. Nendel oli ka uus nimi, Üllaste.

See oleks siis minu isapoolt sugulastest kõik, mida ma tean.

Sündis 1910 aastal Kärevere külas, Latsi talus. Elas kogu elu ja ka suri Peendra talus, Kärevere külas, Oisu vallas, Järvamaal. Lapsepõlves elas küll teises majas, millest nüüd on järel vaid lävepaku kivi. tema isa ehitas esimesel võimalusel uue elumaja. Alguses oli maja ühekorruseline, maja otsas asus hobuste tall. Arnold ehitas sellele majale teise korruse ja veranda, hobuste tallist sai töötuba.Ta õppis Vana-Võidu põllumajanduskoolis, kuid oli tegija mees igal alal, ta töötas sepana, poodnikuna, fotograafina, kindlustusagendina, ajakirjanikuna, brigadirina ja pidas nooruses isegi kosjakontorit. Ta võttis naiseks kõrtsmiku Andres Shöenbergi tütre Salme. Neil on neli last: Alvar, Virve, Vaike ja Evi. Arnold suri 1991 aasta jõululaupäeva õhtul ilmselt aordi lõhkemise tõttu. Ta on maetud Türile, Saunametsa surnuaeda.