Lühidalt ansambli liikmete muusikalisest taustast

KADRI HUNT (sünd.1964) on tegelenud laulmisega juba 3-aastasest peale. Konservatooriumi ajal (lõpetas 1987 koorijuhina) tekkinud huvi vanamuusika ja gregooriuse laulu vastu on hiljem realiseerunud liturgilise muusika ansamblites "LinnaMuusikud", "Heinavanker" ja "Vox Clamantis", samuti Püha Miikaeli Poistekoori dirigeerides. 2004. aastal lõpetas EMA magistrantuuri, keskendudes õpingutes eeskätt eesti rahvapärastele koraaliviisidele.
Paralleelselt laulnud pop- ja gospelmuusikat, teinud ka selles vallas pedagoogitööd (Eesti Raadio laste laulustuudio juhataja). Esinenud nii solisti-, kui ansamblilauljana Skandinaaviamaades, mitmes Euroopa riigis. Täiendanud end vanamuusika laulmise alal Andrea von Rammi juures (München). Kirjutanud laule, lastemuusikat (muusika lasteetendustele; lastelaulud - üks neist, "Kuningalaul", kõlas ka XX sajandi viimasel üldlaulupeol). Sooloalbum "Vaikuses on hea" 1994.

MARI POLL, grupi noorim liige (sünd. 1987), õpib Manchesteris, Chethami Muusikakoolis viiuli erialal. Rahvusvaheliste konkursside "Noor Muusik - Tallinn 1998" ja "NoorMuusik - Tallinn 2000" diplomand. 2001. aasta vabariikliku noorte viiuldajate konkursi esimese ja 2003. aasta sama konkursi teise preemia laureaat.

MART SOO (sünd.1964) on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli kitarrierialal, alates 1990 töötab samas koolis kitarriõpetajana. Osalenud mitmetes erinevates gruppides (Tunnetusüksus, Weekend Guitar Trio, Helmut Aniko Trio jpt.), esinenud kontsertidega Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Kirjutanud instrumentaalpalu, muusikat näidenditele ja kuuldemängudele.

TAAVI KERIKMÄE (sünd.1976 Tartus) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuri  ja Lyoni Kõrgema Riikliku Muusika ja Tantsu Konservatooriumi magistrikursuse kaasaegse muusika erialal. Töötab EMA-s 20. sajandi kammermuusika ja improvisatsiooni õppejõuna. Esinenud erinevates koosseisudes ja erineva muusikaga Põhjamaades, Saksamaal, Belgias, Luxemburgis, Prantsusmaal. Leipzigi I improvisatsioonikonkursi laureaat, Tartu improvisatsioonilise muusika konkursi "Improvizz`00" võitja.

TAAVO REMMEL (sünd.1964) on õppinud kontrabassimängu Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Töötanud ERSO-s, ansamblis Hortus Musicus, tänini on siiski põhitegevuseks osalemine väga erinevates jazzansamblites ja -projektides. On ka Eesti Muusikaakadeemia Koolimuusika Instituudi ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud.
Esinenud Põhjamaades, mitmetes Euroopa riikides, Kanadas, 1996 Eurovisiooni lauluvõistlusel Norras. Kirjutanud laule, instrumentaalmuusikat.

MARKO NAISSOO (sünd.1975) alustas 6-aastaselt klaveri-, ja 8-aastaselt kitarriõpinguid, jätkas G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis löökpillide erialal. Lõpetanud Imatra Big Band Festivali rütmisektsiooni kursused, momendil täiendab end Tallinna Õpetajate Seminaris. Osaleb mitmesugustes projektides trummi-, bassi- ja kitarrimängijana, vokalistina ning heliloojana.

Vaimulikud rahvalaulud on midagi enamat kui lihtsalt vaimuliku sisuga laulud. Neis on mingi eriline jõud, sest nad kannavad endas mitmete põlvkondade usku ja igatsusi. Ehkki eesti vaimulike rahvalaulude tekstid on peaaegu muutmata kujul võetud luterlikest lauluraamatutest, kujutavad viisid endast enamasti hingestatud improvisatsioone kirikus kõlanud koraalide teemadel.
Laulude kaunistamistavad erinesid maakonniti, sõltudes kohalikest traditsioonidest ja kultuurilistest mõjusfääridest; eriti rikkaliku melismaatikaga viise on näiteks kogutud Lääne-Eestis ja saartel – aladel, kus teadupärast rootsi rahvamuusika mõju oli väga tugev.
 
Meie esituses kõlavad vaimulikud rahvaviisid, mida on laulnud Eesti erinevate paikkondade laulikud, enamalt jaolt on need pärit Lääne-, Lõuna-ja Kesk-Eestist.

Ka liturgilisest vaatevinklist lähtudes on valik lai: advendist ülestõusmispühadeni, hommikulauludest õhtulauludeni. Lisaks senikasutatud Tallinna Teatri- ja Muusikamuuseumi käsikirjadele leidsime Tartu Keele ja Kirjanduse Instituudi arhiividest mõned väga põnevad setu regivärsiliste vaimulike lugulaulude
lindistused. Ka neid pool-laule, pool-palveid, mida laulikud ise “värssideks ”nimetavad, oleme püüdnud oma kavadesse põimida.

Ansambli repertuaari kuulub ka teiste rahvaste vaimulikku muusikat (iiri laulud, neegrispirituaalid), mis pakuvad oma rahva muusikalisele pärandile toredat vaheldust.

Seadete tegemisel lähtume nii sõnadest kui meloodiast, kasutades seejuures elemente erinevatest kaasajal kasutusel olevatest stiilidest – etno jazz, minimalism, folk, keskaja laul, west coast pop, vaba improvisatsioon. Rüütades vanad viisid kaasaegsesse kuube, püüame näidata, et vaimuliku rahvalaulu näol pole tegemist ainult muuseumiriiulile kuuluva vanavaraga, vaid ka tänapäeval oma kohta üha enam leidva vaimuliku kultuuri väärtusega, mis vajab lihtsalt tolmust puhastamist ning 21. sajandi inimesele arusaadavaks ja lähedaseks muutmist.