Tagasi

Siimusti kuningriigi aadliseadus.
Kirja pandud aastal 1035

1. Aadlil on ainuõigus kanda mõõka, rauast rüüd, omada maad ja pärisorje.

2. Aadel on vabastatud maksudest

3. Aadel on vabastatud ihunuhtluslikest karistustest.

4. Aadel on kohustatud ilmuma kuninga nõudmisel oma kaaskonnaga ja täies relvis kuninga teenistusse. Kui ta seda ei tee, otsustab tema karistuse üle kuningas.

5. Aadlikaaskondade suurused millega kuninga teenistusse ilmuda:
Rüütel: ise ühekäerelva, kilbi, piigi ja rüüga.
Parun ehk vabahärra: ühekäerelva, kilbi, piigi, raudrüü ja ühe sõjasulasega
Krahv: ühekäerelva, kilbi, piigi, raudrüü ja kahe sõjasulasega
Vürst: ühekäerelva, kilbi, piigi, raudrüü ja kolme sõjasulasega kellest vähemalt ühel on kilp.
Suurvürst: ühekäerelva, kilbi, raudrüü, piigi ja nelja sõjasulasega kellest vähemalt kahel on kilbid.

Kui midagi on puudu, siis peab maksma kilbiraha kuningale 3 tervikut eseme eest ja 6 tervikut puuduva inimese eest.

6. Ametikohtade täitmisel eelistatakse aadlikke. Kui kuningas aadlikule ametikoha määrab, siis ei saa too keelduda või ta kaotab kõik seisusega saadavad privileegid ja muutub tiitlita aadlikuks.

7. Tiitlita aadlik võib omada maad ja pärisorje kuid pole vabastatud maksudest ning ei oma muid privileege.

8. Rüütlist alates võib saada heeroldiks (kuninglik käskjalg ja teadetekuulutaja)
Parunist alates võib saada šerifiks (piirkonna korravalvur ja maksukoguja) ja heraldikuks (arvepidaja aadlike, nende vappide ja privileegide üle).
Krahvist alates võib saada foogtiks (piirkonna kohtunik)
Vürstist alates võib saada asevalitsejaks piirkonnas (allub otse kuningale).

9. Mõisad mida aadlikud omavad on 2 sorti. A) teenistusmõisad mille aadlikud saavad kuningalt ajutiseks kasutamiseks, et nad sealt saadud tulu eest suudaksid muretseda omale varustust ja pidada ülal kaaskonda. Neid mõisaid ei saa nad pantida, pärandada, osta ega müüa ja kuningas võib need omal heaksarvamisel iga aeg tagasi võtta. Sellega koos kaob aadlikult ka kohustus kuningat sõjakäigul saata. Talle määratud ametikohustuste täitmisest see siiski ei vabasta. B) pärusmõisad mille aadlikud on muretsenud omal initsiatiivil ning mis kuuluvad päriselt neile ja mida saab pärandada, osta, müüa, pantida.

10. Kui kuningas ei saa mingil põhjusel oma ametikohuseid täita, siis võtab need üle tema poeg, naine või tütar antud järjekorras. Juhul kui see pole võimalik siis asendab teda kõige kõrgema tiitliga aadlik kõrgaadli hulgast (krahv kuni suurvürst). Juhul kui see pole võimalik siis korraldab alamaadel (tiitlita aadlik kuni vabahärra) omavahel turniiri mille võitja hakkab kuningriiki juhtima.

11. Rüütliks võib lüüa keegi kõrgaadli hulgast kui rüütlikandidaat on saatnud korda mõne kangelasteo (tapnud lohe, päästnud kedagi, näidanud üles vaprust lahingus või osavust läbirääkimistel või teinud muu kuningriigile väärtusliku teo). Seejärel tuleb see vormistada kuningliku heraldiku juures, kes kannab uue aadliku aadlimatriklisse ja annab talle sellekohase tunniskirja mille kuningas kinnitab.