Tagasi

Siimusti kuningriigi kohtupidamise seadused.
Kirja pandud aastal 1035

1. Kohtupidamiskulud maksab süüdlane. Kohtukulud on 2 tervikut kohtunikule ja 2 kuninga kassasse.

2. Kes makse ei maksa selle vara konfiskeeritakse ja müüakse oksjonil maha. Kui selle vara väärtus ei suuda makse tasuda, siis müüakse orjaks maksuvõlglane ise, kuni vara mahamüügini läheb isik ise vahi alla.

3. Kes varastab lihtinimese tagant, sellel käsi maha.

4. Kes varastab aadliku tagant, selle vara läheb kuningale ja tema ise aadlikule orjaks.

5. Kui lihtinimene solvab aadlikku, siis raiutakse temalt keel või maksab ta 4 tervikut aadlimehele.

6. Kui aadlik solvab aadlikku siis võivad nemad pidada kahevõitluse, kusjuures solvatu võib enese asemele otsida eestvõitleja.

7. Kui lihtinimene solvab asjatult lihtinimest siis maksab tema kannatajale 1 terviku.

8. Kui lihtinimene tapab lihtinimese siis läheb ta vara ohvri pärijatele kuni 10 terviku väärtuses ja ta ise kuningale orjaks.

9. Kui lihtinimene tapab aadliku või tolle kaaskondlase või kuninga kaaskondlase või korravalvuri siis tuleb ta hukata piinamise läbi.

10. Kui aadlik tapab põhjuseta lihtinimese siis peab ta maksma ohvri pärijatele 5 tervikut vereraha.

11. Kui lihtmees valetab kohtus, siis tuleb tal lõigata maha üks käsi ja keel suust.

12. Lihtinimese sõnu aadlimehe vastu peavad kinnitama 2 tunnistajat või asitõendit.

13. Aadlimehe sõnu usutakse niisama kui just tunnistajad ja tõendid ei räägi tema vastu.

14. Korravalvele vastuhakkamise eest trahv 3 tervikut ja\või käsi maha.

15. Kohtu solvamine 2 tervikut ja\või keel maha.

16. Kohtumõistmise eest kõrvalehoidmise eest ja üldse kohtupidamise takistamise korral 5 tervikut trahvi ja\või jalg maha.

17. Lahtise relvaga ringikäimise eest trahv 2 tervikut ja\või relva konfiskeerimine kui seda ei nõua just sõjaolukord, relva iseloom (oda jne) või teenistuskohustused korra valvamiseks. Siiski peab selleks alati olema võimude luba.

18. Tapmisähvardus või muu sõnaline vägivald 1 tervik trahvi.

19. Kui lihtmees kõnnib ringi mõõgaga, siis trahv 2 tervikut ja relva konfiskeerimine või kahevõitlus elu ja surma peale aadlikuga. Kui võidab siis võib vabaneda karistusest ja saada rüütliks.

20. Kui omanik sandistab või tapab oma tähtajalise orja siis läheb ta kohtu alla kui lihtmehe tapja. Kui tal aga oli selleks seaduslik õigus siis karistust ei järgne.