Tagasi

Siimusti kuningriigi orjaseadus.
Kirja pandud aastal 1037

1. Orje on kahte sorti tähtajalised ja pärisorjad.

2. Pärisori võib isikliku varandusena omada vaid raha ja niipalju esemeid kui talle taskusse mahub aga relva ei tohi tal muidu olla kui ainult omaniku loal.

3. Tähtajaline ori võib omada ka muud vara ja ta ei ole kunagi sunnismaine.

4. Tähtajaline ori on selline isik, kes on ennast mingil põhjusel ise teatud ajaks orjaks müünud.

5. Ori peab vastu vaidlemata ja tasu küsimata täitma kõik oma omaniku käsud.

6. Orja sõna kohtus ei maksa.

7. Orja omanik võib karistada oma orja nii nagu seadus ette näeb aga juhtudel mis üles tähendamata nii nagu ise heaks arvab. Niisama lõbu pärast ei tohi aga tähtajalist orja sandistada ega tappa.

8. Ori peab kandma nähtavalt oma orjatunnust, et teda vaba inimesega segi ei aetaks. Tunnuseks on näole kirjutatud kelle ori tema on. Kui tema seda varjab siis karistus olgu karm.

9. Ori ei tohi uhkelt rõivastuda, selle eksimuse eest 10 piitsahoopi ja rõivad ära.

10. Ori ei tohi vaba inimest esimesena kõnetada, selle eksimuse eest 5 piitsahoopi.

11. Kui ori peale karistuse saamist on kõrk siis võib karistust kahe- või kolmekordistada. Kui see aga ei mõju siis lõigata temalt keel. Ei anna seegi temale vajalikku alandlikkust siis tuleb ta piinarikkal moel tappa.

12. Kui ori ei ole sunnismaine, siis võib ta oma isanda loal vabalt ringi liikuda. Kui aga sunnismaine, siis peab ta hoidma isanda ligi või püsima seal kus isand on tal käskinud olla.

13. Kui ori käib asjata hulkumas siis 20 piitsahoopi talle.

PIITSAHOOPIDE ALL ON MÕELDUD PEHME PIITSAIMITATSIOONIGA PIITSUTAMISE IMITEERIMIST.