Astronoomia

 


  1. Päikesesüsteem
       1.1 Päike
       1.2 Merkuur
       1.3 Veenus
       1.4 Maa
       1.5 Marss
       1.6 Phaethon
       1.7 Jupiter
       1.8 Saturn
       1.9 Uraan
       1.10 Neptuun
       1.11 Pluuto
       1.12 Planeet X
  2. Galaktikad
       2.1 Galaktika
  3. Maavälineelu
       3.1 SETI programm
       3.2 Drake valem
  4. Mõõtmine
       4.1 Astronoomiline ühik (UA)
       4.2 Valgusaasta
       4.3 Parsek
  5. Heledamad tähed

      Kasutatud kirjandus
 

1. Päikesesüsteem

Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik, 30%heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike.Peale visiniku ja vähese heeliumi pärineb Maatervenisti supernoovadest. 5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese.

1.1 Päike

Kaugus Maast:
    vähim: 147'100'000 km
    suurim: 152'100'000 km
    keskmine: 150'000'000 km
Suurus:
    granulation: 2'000 km
    supergranulation: 30'000 km
    päikeselaik: 8'000 km
Vanus: 4,6 biljonit aastat
Spektri tüüp: G2
Keskmine temperatuur:
    keskmes: 16'000'000 K
    pinnal: 5'800 K
    päikeselaigus: 8'100 K
    kroonis: 1'000'000 K
Suurus/energia:
    raadius: 696'000 km
    kiirguse koguvõimsus: 3,83*1026 J/s
    mass: 1,99*1030 kg (99,9% Päikesesüsteemimassist)
Keemiline koostis:
    vesinik (70%), heelium  (28%). Leitud on kajälgi vähemalt 70 raskemast elemendist.

Päike on põhijadasse kuuluv kollane kääbustäht.Päike tiirleb ümber Galaktika keskme Galaktika sümmeetriatasandilähedal, tiirlemisperiood 240 miljonit aastat, nüüdisajalliigub ta kiirusega 220 km/s Luige tähtkuju suunas.

Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultrviolett-,röntgeni. raadio- ja korpuskulaarkiirgust. Maa keskmisel kauguselPäikesest on väljaspool atmosfääri 1m2 suuruselepinnale langeva päikesekiirguse võimsus 1,36 kW. Seda suurustnimetatakse solaarkonstandiks. Päikese energia allikaks ontermotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium.
 

Päikeselaigud
PäikeselaigudGeorgeEllery Hale avastas aastal 1908, et päikeselaigud sisaldavad tugevaidmagnetvälju. Tüüpilise päikeselaigu magnetväljatugevus on 0,25 teslat (võrdluseks Maa magnetvälja tugevuson vähem 0,001 teslat).
 

1.2 Merkuur

Kaugus Päiksest:
Merkuur
    periheel: 46'000'000 km
    keskmine: 57'900'000 km
    afeel: 69'800'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 91'700'000 km
    suurim: 218'900'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 0,06
    raadius (Maa = 1): 0,38
    keskmine tihedus (vesi = 1): 5,4
Orbiit/pöörlemine
    päikeseööpäev: 176 Maaööpäeva
    aasta: 88 Maa ööpäeva
    orbiidi kalle 7,0°
Kuude arv: 0

Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli,mida tekitab  planeedi väike vedel tuum. Merkuuri pind sarnanebKuu omaga: seal leidub tervavate piijoonte kraatreid ja mäeahelikke.Väga hõreda atmosfääri pärast (see koosneb süsinikdioksiidistja argoonist) kõigub temperatuur suuresti: päeval on 430 °C,öösel kuni -170 °C.
 

1.3 Veenus

Kaugus Päiksest:

    periheel: 107'500'000 km
    keskmine: 108'200'000 km
    afeel: 108'900'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 41'400'000 km
    suurim: 257'000'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 0,82
    raadius (Maa = 1): 0,95
    keskmine tihedus (vesi = 1): 5,3
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 243päeva (pöörleb tagurpidi)
    tiirlemisperiood (ümber Päikse): 0,62aastat
    orbiidi kalle: 3,4°
Temperatuur: 459° C
Atmosfäärirõhk: 9 MPa = 90 at (Maal on sellinerõhk ookeanides 1 km sügavusel)
Kuude arv: 0
Atmosfäär: Väga tihe. Süsinikdioksiid (97%),lämmastik (2%). Leidub ka veeauru (0,1%), argooni (2%), vingugaasi,neooni, vääveldioksiidi ja hapnikku (01%).

Väga hele. Hommikutaevas nähtavat Veenus nimetatakse Koidutäheks,õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Teleskoobis paistab Veenusalati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on sealalati pilves. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400m/s. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Sageli on vulkaanipurskeidja maavärinaid. Magnetvälja puudumisest järeldub, et Veenuselpole vedelat tuuma.

Veenuse pind
Veenuse topograafiline kaart
 

1.4. Maa

Ümbermõõt:
    ekvatoriaalne: 40'076,5 km
    polaarne: 40'008,6 km
    vahe: 67,9 km
Diameeter:
    ekvatoriaalne: 12'756,34 km
    polaarne: 12'713,54 km
    vahe: 42,80 km
Täielik pindala: 510'100'000 km2
Ruumala: 1'083'230'000'000 km3
Keskmine tihedus (vesi = 1): 5,52
Ligikaudne mass: 5,98*1021 tonni
Temperatuur:
    kõrgeim: 58° C
    madalaim: -89,6° C
    keskmine pinnatemperatuur: 14° C

Suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis.Maa kuju on lähedane pöördellipsoidile (lapikus 1:298,25).Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoseskiirusega umbes 20,1 km/s = 72360 km/h Herculese tähtkuju poole. Galaktikatervikuna liigub aga Lõvi tähtkujusuunas kiirusega umbes 600 km/s. Maa koos oma loodusliku satelliidi Kuugaliiguvad koos mööda ellipsikujulist orbiiti ümberPäikese. Tiirlemisperiood 356d 6h 9min 9,98s (nn. täheaasta).Maa liigub kiirusega umbes 106000 km/h.

Maa pöörleb ümber oma kesetläbiva mõttelise polaartelje, täispöördeümbritsevagalaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes kestab23h 56min 4,10s (nn. täheööpäev). Täheööpäevapikkus kõigub, see oleneb peamiselt aine (nt. lumikatte) ümberpaigutumisestMaa pinnal. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäevsajandis 0,0016s võrra.

Maa vanus on hinnangute kohaselt (4,55±0,05)*109a. Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, need sarnanevad Kuufaasidega.
 
 

1.5. Marss

Kaugus Päikesest:
    periheel: 206'600'000 km
    keskmine: 227'900'000 km
    afeel: 249'200'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 55'700'000 km
    suurim: 399'000'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 0,11
    raadius (Maa = 1): 0,53
    tihedus (vesi = 1): 3,9
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 24,6tundi
    tiirlemisperiood (ümber Päikese): 1,88aastat
    orbiidi kalle: 1,85°
    orbiidi ekstsentrilisus: 0,09
Temperatuur: -87° C kuni 17° C
Kuude arv: 2
Atmosfäär: Väga õhuke: CO2 (95%),N (2,7%), Ar (1,6%), leidub ka O2 (0,2%), Ne, CO ja veeauru.

Ilmateleskoobita vaadates paistab Marss punaka muutuva heledusega objektina.Kui Marss on kõige lähemal Maale, siis on ta öötaevasVeenuse järel kõige heledam objekt. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgedekalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad jakliimavöötmed. Kui planeet asub Päikesele lähemas orbiidiosas,võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25°C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal onvõrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast.Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Poolustepiirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidiehk süsiniklume kiht. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeimmägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (lad. 'Olümpose lumi'), millejalami läbimõõt on 500 km, kraatri läbimõõt80 km ja kõrgus 27 km.
Marsi kuud Phobos (kr.k 'hirm') ja Deimos (kr.k 'ahastus') on arvatavastijuhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkondasattunud asteroidid. Phobos tõuseb läänest ja loojub ittakolm korda ööpäevas.
Vaata marsi Kaarti

Teadlased avastasid tõendeid elu kohta Marsil

Juuli 1996
Teadlased avastasid võimalikke tõendeid primitiivse elukohta Marsil meteoriidis, mis kukkus maale umbes 13 000 aastat tagasi.Orgaanilised ühendid ja mineraalid iidse kivi sees vihjavad sellele,et mikroobne elu võis eksisteerida Marsil rohkem kui kolm biljonitaastat tagasi, teatasid NASA teadlased 7. augustil 1996.
    Meteoriit, mis on üks vanimaid identifitseeritudkive Päikesesüsteemis, oli osa rusudest, mis oli Marsilt väljalennanud siis, kui tohutusuur asteroid põrkas kokku Marsiga, ütlesidteadlased. Arvatakse, et see kivi oli rännanud kosmoses 16 miljonitaastat, enne kui ta kukkus Maale, Allan Hillsi, Antarktikasse. Teadlasedleidsid meteoriidi (umbes kartulisuuruse) 1984, aga selle Marsi päritolutehti kindlaks alles hiljuti.

1.6 Phaethon

Umbes 4 biljonit aastat tagasi oli olemas tõenäoliselt veelüks planeet - Marsi ja Jupiterivahel tiirelnud Phaethon, tõenäoliselt kaksikplaneet, mis ontõusu ja mõõna tagajärjel purunenud. Phaethonitükid, asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad endiselt Marsija Jupiteri orbiidi vahel (tiirlemisperiood 4-7 aastat). Asteroide arvatakseolevad umbes 100 000.

1.7 Jupiter

Kaugus Päikesest:
    periheel: 740'600'000 km
    keskmine: 778'400'000 km
    afeel: 816'000'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 628'760'000 km
    suurim: 970'000'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 317,8
    raadius (Maa = 1): 11,2
    keskmine tihedus (vesi = 1): 1,3
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 9,8tundi
    tiirlemisperiood (ümber Päikese): 11,86aastat
    orbiidi kalle: 1,30°
    orbiidi ekstsentrilisus: 0,05
Temperatuur: -125° C kuni 17° C
Kuude arv: 16
Atmosfäär: H, He. Leidub ka CO, CH4, C2H6ja veeauru.

Viiesplaneet Päikesest ja Päikesesüsteemi suurim planeet. Jupiteron 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest, mitte metallidest ja kivimitest, nagu sisemisedplaneedid. Jupiteri atmosfäär 1000 km paksune. Atmosfääriall on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt ülevedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46000 km paksune nn. metallilisevesiniku tsoon. Maa-taolise tuuma raadius on umbes 4000 km. Jupiteri atmosfäärisäratab tähelepanu Suur Punane laik. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar kordasuurem kui maakera läbimõõt. Ekvaatori kohal ümbritsebJupiteri Maalt nähtamatu rõngas, mille raadius on umbes 55000km, tihedama osa laius 6400km ja paksus 1 km. Jupiteril on siiani avastatud16 kuud. Neli suurimat avastas Galileo 1610. aastal. Nad said nime Jupiteri(Rooma mütoloogia peajumal aka Zeus Kreeka mütoloogias) armukestejärgi: Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Vallisto on peaaegu Merkuurisuurune, Ganymede on Merkuurist suurem. Kui nad tiirleksid ümber Päikeseloetaks neid planeetideks.
Kõige tähelepanuväärsem kuu on kahtlemata Io.tema pinnal on veider välimus: kollakas, pruunikas ja valgetel aladelon mustad iseärasused. Io'l toimub ka palju vulkaanipurskeid. Päikesesüsteemikuumim koht (loomulikult Päikese järel) asub samuti Io'l. USAautomaatjaam "Galileo" mõõtis sealse Pillan Patera vulkaanisuudme temperatuuriks 1700° C. Nii kõrget temperatuuri poleMaal looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünibmaistest vulkaanidest purskuva laava temperauur vaid veidi üle 1100°C.  Io vulkaani suudme kõrge temperatuur viitab sellele, etta purskab suure magneesiumisisaldusega laavat.

1.8 Saturn

Kaugus Päikesest:
    periheel: 1'349'900'000 km
    keskmine: 1'429'400'000 km
    afeel: 1'508'900'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 1'277'400'000 km
    suurim: 1'658'000'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 95,1
    raadius (Maa = 1): 9,42
    keskmine tihedus (vesi = 1): 0,7
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 10,66tundi
    tiirlemisperiood (ümber Päikese): 29,46aastat
    orbiidi kalle: 2,49°
    orbiidi ekstsentrilisus: 0,06
Temperatuur: -176° C
Kuude arv: 20+
Atmosfäär: H, He. Leidub ka CH4 ja C2H6.

Kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis.Saturnile on kõige iseloomulikum nähtus rõngad, midaesmakordselt nägi Galileo 1610. aastal. Saturnil on avastatud üle20 kuu. Nende diameetrid on 20 kuni 5150 km. Sarnaneb siseehituselt javälisilmelt Jupiteriga. Saturnilgi on Punanelaik (läbimõõt 1250 km). Saturn kiirgab 2,5 korda rohkemsoojust, kui saab Päikeselt. Planeedil on tugev magnetväli.

1.9 Uraan

Kaugus Päikesest:
    periheel: 2'739'300'000 km
    keskmine: 2'875'000'000 km
    afeel: 3'010'700'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 2'587'000'000 km
    suurim: 3'156'000'000 km
Suurus:
    mass (maa = 1): 14,5
    raadius (Maa = 1): 4,10
    keskmine tihedus (vesi = 1): 1,2
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 17,24tundi
    tiirlemisperiood (ümber Päikese): 84,01aastat
    orbiidi kalle: 0,77°
    orbiidi ekstsentrilisus: 0,05
Temperatuur: -246° C
Kuude arv: 15
Atmosfäär: H, He, CH4

Suuruselt kuues planeet, nähtav palja silmaga. Iga Uraani pooluson pööratud päikese poole pool Uraani aastat (~42 Maa aastat)ja on siis ülejäänud aasta täielikus pimeduses. Ameerikaastronoom James L. Elliot avastas 1977. aastal Uraanil 5 rõngast,mis said nimedeks alates sisemisesest: Alfa, Beeta, Gamma, Delta ja Epsilon.Nad moodustavad vöö, mis ulatub 51300 km kaugusele planeedi keskmestja on 9400 km lai. Uraan on tüüpiline hiidplaneet.

1.10 Neptuun

Kaugus Päiksest:
    periheel: 4'465'600'000 km
    keskmine: 4'504'300'000 km
    afeel: 4'546'100'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 4'313'000'000 km
    suurim: 4'683'000'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 17,2
    raadius (Maa = 1): 3,88
    keskmine tihedus (vesi = 1): 1,7
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 16tundi
    tiirlemisperiood (ümber Päikese): 164,79aastat
    orbiidi kalle: 1,77°
    orbiidi ekstsentrilisus: 0,01
Temperatuur: -218° C
Kuude arv: 8
Atmosfäär: H, He, CH4

Temperatuur pinnal on umbes -218° C nagu ka Uraanil, mis asub Päikesele1,5 biljonit kilomeetrit lähemal. Sellepärast arvavad teadlased,et Neptuunil peab olema mingi sisemine soojuseallikas. Neptuunil on kaviis õhukest rõngast. Planeedi asukoha arvutas esmakordseltPrantsuse astronoom Urbain Jean Joseph Leverrier 1848. aastal, aga esmakordseltnägi Neptuuni samal aastal Saksa astronoom Johann Gottfried Galle.Neptuuni mõistatus on Triton, tema kuudest suurim. Kuu-suurune Tritontiirleb ümber Neptuuni täpselt ringjoonelisel orbiidil vastupidisessuunas planeedi pöörlemisele. Tagurpidi liikumine viitab haaratudkuule, ringjooneline orbiit päriskuule. Neptuun on praegu (kuni aastani1999) Päikesesüsteemi kaugeim planeet Päikesest.

1.11 Pluuto

Kaugus Päikesest:
    periheel: 4'425'100'000 km
    keskmine: 5'900'100'000 km
    afeel: 7'375'100'000 km
Kaugus Maast:
    vähim: 4'290'000'000 km
    suurim: 7'520'000'000 km
Suurus:
    mass (Maa = 1): 0,002
    raadius (Maa = 1): 0,18
    keskmine tihedus (vesi = 1): 1,9
Orbiit/pöörlemine:
    pöörlemisperiood (ümber telje): 6,4päeva
    tiirlemisperiood (ümber Päikese): 247,7aastat
    orbiidi kalle: 17,2°
    orbiidi ekstsentrilisus: 0,25
Temperatuur: -223° C
Kuude arv: 1
Atmosfäär: Õhuke: N, CH4 ja teisi,tundmatuid elemente.

Enamiku ajast on Pluuto Päikesesüsteemi kaugeim teadaolevplaneet Päikesest, aga praegu (kuni aastani 1999) on see au Neptuunil.1978. aastal avastasid teadlased, et Pluutol on suhteliselt suur kuu, mistiirleb ümber planeedi 19000 km kaugusel. Kuu nimeks on Charon. Pluutodiameeter on 2284km ja Charoni diameeter on 1192 km, mis teeb nad rohkemkaksikplaneediks kui planeediks ja tema kuuks. Mõned teadlased onarvanud, et Pluto oli kunagi Neptuuni kuu.

1.12 Planeet X

Mõned teadlased arvavad, et meie Päikesesüsteemis onveel kümnes planeet, mida kutsutakse Planeet X-ks. Seda arvataksesellepärast, et tegelikud planeetide orbiidid ei kattu teoreetilisteorbiitidega. Selle erinevuse võib tekkitada planeet, mis asub Pluutostpalju kaugemal ja mille tiirlemisperiood on rohkem kui 1000 Maa aastat!Senini pole veel leitud tõendeid planeedi olemasolust ja mõnedteadlased ei usugi selle planeedi olemasolusse.
 
 

2. Galaktikad

Galaktikad on väljaspool Galaktikat asetsevad,sellega enam või vähem sarnased tähesüsteemid. Nimetatakseka udukogudeks. Galaktikate nähtava osa läbimõõton umbes 1000-50000 parsekit, mass 106-1012Päikese massi. Enamus galaktikaid on spiraalsed. Galaktikad moodustavadnagu tähedki süsteeme,  Eristatakse sfäärilisesümmeetriaga ja tuhandeid galaktikaid sisaldavaid nn. Abell'i parvi,ebakorrapäraseid ning väiksemaid parvi, 10-20 galaktikast koosnevaidgalaktikarühmi ja ka üksikuid galaktikaid. Nende vahele jäävadulatuslikud tühikud, kus galaktikaid ega parvi peaaegu üldsepole. Sageli moodustavad galaktikaparved kette. Enamik parvede peagalaktikateston raadiogalaktikad. Superparvi ühendavad galaktikarühmadestkoosnevad sillad, moodustades kärjesarnase struktuuri.

2.1 Galaktika
 
 
Meie Galaktika, mis on Maalt nähtav Linnuteena, on läätsekujuline,pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000pc ja paksus 2500 ps. Mass 2*1011 Päikese massi. Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesarnaseidtähti on Galaktikas umbes 150 biljonit. Päike asub Galaktikatsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber tuuma kiirusega 250 km/s200 miljoni aastaga (Galaktika aasta). Arvutused näitavad, et suurosa (ca 90%) ainest võib olla nähtamatu (nn. nähtamatuaine).  Kõik Galaktika tähed tiirlevad ümber Galaktikatsentri. Meie Galaktikal on ca 10 korrapäratut kaaslast. Galaktikatümbritseb ulatuslik nähtamatust ainest kroon, mille mass ületabnähtava osa massi 10-20 korda. 

3.Maaväline elu

3.1 SETI programm
 
 
Arecibo Radio TelescopeSETI - The Search for Extraterrestrial Intelligence.Paljud astronoomid usuvad, et universumis peab olema teisi intelligentseideluvorme, sest ei ole midagi erilist meie Päikesesüsteemi tingimustes,mis viis elu tekkimiseni Maal. Kui mõni teine eluvorm on jõudnudsamale arengutasemele kui meie ja nad ei ole meist eriti kaugel, siis peaksolema võimalik kommunikeeruda nendega raadioastronoomia abil. Praeguon SETI programm väikese tähtsusega ja väga piiratud ressurssidega,otsimine toimub ainult tavaliste astronoomiliste uuringute vaheajal. Uuringuidteostatakse väga suurte raadioteleskoopidega USA-s. NASA programmkasutab kiireid arvuteid (mille operatsioonisüsteemiks EI OLE windows)selleks, et otsida üheaegselt kõigile kaheksalt miljonilt raadiokanalilt"mustrit", mis on toodetud mittelooduslike signaalide poolt.
1999. aastal loodi SETI arvutuste tõhustamiseksprogramm nimega SETI@home,millega eesmärgiks on kaasata ET otsimiseks tuhandeid internetiühendusegaarvuteid.

3.2 Drakevalem

Püüdes hinnata elu levikut Universumislõid astronoomid valemi N = R*fpnef1fiftLmison rohkem tuntud kui Drake valem Ameerika astronoomi Frank Drake järgi,kes juhtis esimest maavälise elu raadiootsingut. Selles valemis onN tsivilisatsioonide arv, kes on võimelisedkommunikeeruma üle tähtedevahelise kosmose,R*on keskmine tähe kujunemise kiirus,fpon osa tähtedest, millel on planeedisüsteemid, neon keskmine planeetide number, milles võib tekkida ja areneda elu,f1 on osa planeetides, milles elusaab tegelikult areneda,  fion osa elu sünniplaneetidest, milles saab areneda intelligentne elu,ft on osa intelligentse elu sünniplaneetidest,milles saab areneda tsivilisatsioon, kes on võimeline tähtedevahelisekskommunikatsiooniks ja L on tehnikatsivilisatsioonieluiga.
Nendest arvusest on ainult R*teada astrofüüsikast. Teiste väärtus hindamine baseerubsuuresti ühel näitel - elul Maal. Kasutades seda valemit, arvavadastronoomid, et ainuüksi meie Galaktikas on tsivilisatsioone tuhatkuni miljon.
 
 

4. Mõõtmine

4.1 AstronoomilineÜhik (UA)

UAd kasutatakse orbiitide ja trajektooride mõõtmiseksPäikesesüsteemis. UA on Maa ja Päikesevaheline keskmine kaugus.
1 UA ~ 149,600,000 km

4.2 Valgusaasta (ly)

Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul.
1 ly ~ 0,3 pc ~ 9,2*1012 km

4.3 Parsek(pc)

pc on kaugus, millele vastaks aastaparallaks (nurkp, mille all tähelt vaadatuna paistaks maa orbiidi keskmine raadiusa)üks kaaresekund.
1 pc = 206265 UA ~ 3,26 ly ~ 3*1013km
 
 

5. Heledamad tähed

Tähe nimiTähtTähtkuju nimetusOtsetõus aKääne dNäiv tähesuurus mSpektriklassAbsoluutne heledus L (Päike = 1)Mass (Päike = 1)Raadius (Päike = 1)
Kaugus
ly
Aldebaran
aTau
Sõnn
4h 34min
+16°27
1,1
K5
150
5
25
68
Altair
aAql
Kotkas
19h 49min
+8°47
0,9
A5
10
2
1,8
16
Antares
aSco
Skorpion
16h 28min
-26°22
1,2
M0
19000
20
750
170
Arcturus
aBoo
Karjus
14h 14min
+19°20
0,2
K0
100
4
20
37
Betelgeuse
aOri
Orion
5h 53min
+7°24
0,9
M0
22500
20
800
650
Capella
aAur
Veomees
5h 14min
+45°58
0,2
G0
140
4,5
15
45
Castor
aGem
Kaksikud
7h 33min
+31°58
2,0
A0
23
3,5
2
45
Deneb
aCyg
Luik
20h 40min
+45°10
1,3
A2
25000
35
44
820
Pollux
bGem
Kaksikud
7h 43min
+28°6
1,2
K0
32
4
16
35
Procyon
aCMi
V. Peni
7h 38min
+5°18
0,5
F5
7
1,5
1,2
11
Põhjanael
aUMi
V. Vanker
2h 2min
+89°7
2,1
F8
6200
10
90
650
Regulus
aLeo
Lõvi
10h 7min
+12°7
1,3
B8
150
5
4
85
Rigel
bOri
Orion
5h 13min
-8°14
0,3
B8
64000
20
35
1110
Sirius
aCMa
S. Peni
6h 44min
-16°40
-1,6
A0
20
3
2,4
9
Spica
aVir
Neitsi
13h 24min
-11°00
1,2
B2
750
15
7
160
Vega
aLyr
Lüüra
18h 36min
+38°45
0,1
A0
50
3,5
2,6
27

 

Kasutatud kirjandus