Kaastunne kellegi kannatustele on Helvetiuse arvates
võrdeline hirmuga sattuda samasugusesse olukorda
pöördvõrdeline kannataja enda arvatava süüga
võrdeline isikliku kasuga teise ebaõnnest
Helvetiuse seisukoht on, et inimene
kaldub pooldama arvamust, mis ühtib enamuse arvamusega
peab ekslikuks oma arvamust vaid siis, kui see ei ühti mõne targema inimese arvamusega
peab ekslikuks iga arvamust, mis ei ühti tema enda arvamusega
Vooruslikult käitub Helvetiuse seisukohalt inimene,
kes lähtub põhimõttest 'Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks'
kelle isiklikud huvid ühtivad ühiskonna huvidega
kelle motiiviks on soov teha head
Hegeli vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et
vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale
vaba inimene käitumine lähtub mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud välisest sundusest.
vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda.
Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvate selles, et
inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu, kuigi tegelikult inimeste tahe ei määra ajaloo kulgu.
suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks.
suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu, kuigi tegelikult suunab ajaloo kulgu organiseerunud rahvas.
Mida arvaks Hegel?
Kui poleks olnud Stalinit, oleks Venemaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune.
Kui poleks olnud Stalinit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma Stalinita või temataolise suurkujuta.
Kui poleks olnud Stalinit, oleks Venemaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Stalin.
Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus. See tähendab, et
näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest).
näiteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest).
kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid näiteks puud, lilled ja taevakehad.
Schopenhaueri arvates on suguinstinkt
ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas võimalikus maailmas.
inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta sureks inimkond välja.
inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks olend (androgüün); lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole.
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et
see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning mitte jääda ühele kohale manduma.
sellest tulenevalt ei suuda me nautida seda, mida oleme saavutanud; sellest järeldub, et me ei suuda üldse elu nautida.
see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju jne).
Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus (vaimurikkus)
edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri).
leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.