George Berkeley

George Berkeley (1685-1753) oli Iiri filosoof ning aastatel 1734-1752 Cloyne’i piiskop. Ta nimetas oma arusaama maailmast immaterialismist. Berkeley nimelt eitas mateeria (materiaalse maailma olemasolu). Ta lähtus seejuures Locke'i arusaamast, et vahetult saame tajuda vaid ideesid:

"Igaühele, kes vaatleb inimtunnetuse objekte, on selge, et need on kas sellised ideed, mis on tõeliselt meeltega tajutavad, või ideed, mis me saame emotsioone ja mõistuse tegevust vaadeldes, või siis ideed, mille moodustavad mälu ja kujutlusvõime või lõpuks ideed, mis tekivad nimetatud ideede ühendamise, jagamise või lihtsalt ettekujutamise teel. Nägemise abil moodustan ma ideed valgusest ja värvidest, nende erinevaist astmeist ja liikidest. Kompimise abil tajun ma kõva ja pehmet, sooja ja külma, liikumist ja vastupanu. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Kuna erinevaid ideid vaadeldakse üheskoos, siis tähistatakse neid ühise nimega ning peetakse neid mingiks asjaks. Näiteks kui vaadeldakse ühendatuna teatavat värvi, maitset, lõhna, vormi, konsistentsi, siis tunnistatakse see asjaks ja tähistatakse sõnaga õun; teised ideede kogumid (ingl collections of ideas) moodustavad kivi, puu, raamatu jms meelelised asjad, mis vastavalt sellele, kas nad on meeldivad või ebameeldivad, kutsuvad esile vaenu, rõõmu, mure jne."

Niisiis me nimetame asjadeks oma ideede kogumeid: teatud ideede kogumit nimetame õunaks, teistsugust jälle majaks, kolmandat sorti ideede kogumit aga oma kehaks jne. Kas tõesti kõik see järeldub eeldusest, et vahetult saame tajuda vaid ideesid? Tavaliselt öeldaks ju, et ideede tekkimise põhjuseks on materiaalne maailm. Nt miks ma praegu tajun raamatut? Sellepärast, et mu silme ees on materiaalne ese – raamat, vastataks tavapäraselt. Kuid Berkeley küsiks, kas materiaalse maailma olemasolu eeldamine on ikka vältimatu? Võib leida kaks argumenti, mis seavad selle kahtluse alla.

Esiteks, uni, luulud jms tõestavad, et meil võivad olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, millega nad sarnaneksid – sellega nõustuvad ehk kõik. Seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik, seletamaks meie ideede tekkimist, järeldab Berkeley.

Teiseks, need, kes väidavad, et on olemas materiaalne maailm, ei suuda ära seletada, kuidas saab mateeria mõjutada vaimu (hinge). Seega jääks ikkagi seletamata meie aistingute (aistinguideede) tekkepõhjused.

Niisiis ei ole materiaalse maailma olemasolu eeldamine vältimatu ning see eeldus ei seletakski seda, mida ta peaks seletama. Aga miks meil siis tekivad aistingud, kui materiaalset maailma ei ole? Aistingute põhjustajaks on Berkeley arvates Jumal. Kujutlusvõime ideesid võib inimene ise esile kutsuda, nt mõeldes millelegi, kuid aistinguideesid mitte.

Vahetult tajutakse vaid ideesid, ideed aga ei saa eksisteerida väljaspool hinge. Asjade (ideede kogumite) olemasolu seisneb nende tajutavuses. See seisukoht ongi tuntuks saanud ladina keele vahendusel: esse est percipi ('olemas olla tähendab olla tajutav'). Tähendab, majad, mäed jne on olemas ainult selles mõttes, et neid tajutakse või on võimalik tajuda. 

Muidugi ei ole selline arusaam kooskõlas terve (argi)mõistusega. Aga kes ainult viimast usaldab, see ärgu tegelgu filosoofiaga.

Kirjandus

1. Berkeley, G. Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel: Skeptikute ja ateistide vastu. – Akadeemia, 1997, nr 8–11.
2. Berman, D. Berkeley. Tallinn, 2000.
3. Bõhhovski, B. George Berkeley. Tallinn, 1972.
4. Jakapi, R. Berkeley vaated "loodusfilosoofiale" ja nende tõlgendusi. – Akadeemia, 1999, nr 7.
5. Jakapi, R. Esse est percipi. – Studia Philosophica III. Tartu, 1998.
6. Jakapi, R. "Me liigutame oma jalgu ise": Berkeley või Malebranche? – Akadeemia, 1998, nr 12.
7. Meos, I. Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
8. Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996.

Interneti allikad

1. The Philosophy of George Berkeley